Jätta menetluskulud ringkonnakohtus võrdsetes osades Žanna Šibalova, Anastasia Milleri ja Irina Milleri kanda.
3.Välja mõista Žanna Šibalovalt, Anastasia Millerilt ja Irina Millerilt igaühelt Valentin Šibalovi kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 200 eurot (kokku 600 eurot). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Žanna Šibalova, Anastasia Miller ja Vassili Šibalov (hagejad) esitasid 10. novembril 2017 Viru Maakohtule hagi Valentin Šibalovi (kostja) vastu kaasomandi jagamiseks. 1. novembri 2018 kohtuistungil lubas maakohus Vassili Šibalovi asemel astuda menetlusse Irina Milleril. Hagiavalduse kohaselt on hagejate ja kostja kaasomandis X maakkonnas X vallas XXXXX asuv XXXXX kinnistu (edaspidi kinnistu I) ja X külas asuv X II kinnistu (edaspidi kinnistu II). Igaühele kuulub 1⁄4 kaasomandist. Kinnistuga I piirnevad poolte isiklikud kinnistud – XXXXX II kuulub hagejatele ning XXXXX I kostjale. Pooled on sugulased, kuid nende suhted on väga pingelised. Hagejad on korduvalt pakkunud kaasomandi jagamist, kuid tulemusteta. Hagejad palusid 25. juuli 2019 menetlusdokumendis jagada kinnistu I selliselt, et hagejad ostavad kostjalt tema osa turuhinnaga välja. Alternatiivselt palusid hagejad jagada kinnistu I selliselt, et hagejatele jääb reaalosa suurusega 52 875 m2 (igaühele kuuluks 1/3 kaasomandist) ja kostjale jääb reaalosa suurusega 17 625 m2, milleks oleks metsaga kaetud maatükk suunaga ühiskasutavast teest ida suunas. Kuna kinnistu võrdsetes reaalosades jagamine ei ole võimalik, palusid hagejad kohtul määrata rahaline tasaarvestus osade ühtlustamiseks (asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-d 3 ja 4). Kohtu kindlaksmääratud osade jagamine võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel. Kinnistu II tuleks jagada selliselt, et see müüakse turuhinnaga enampakkumisel ning jagatakse saadud tulu vastavalt osa suurusele.
2.Kostja nõustus kaasomandi lõpetamisega, kuid ei nõustunud kinnistute jagamise viisidega. Kostja esitas vastuhagi.
Vastuväidete ja vastuhagi kohaselt on kõik hagis esitatud väited ebaõiged. Kostja ei soovi hagejatelt ära võtta juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ega veeallikale. Hoopis hagejad soovivad jätta kostja ilma veevarustusest. Hagejad ei ole hoolitsenud kinnistu I lääneosa eest. Selle ala eest on hoolitsenud ja seda korrastanud kostja. Lisaks on kostja omal kulul korrastanud nimetatud alal asuva majakese. Kostja kasutab oma kinnistut iga-aastaselt alates varakevadest kuni hilissügiseni alalise elukohanaga, samas kui hagejad elavad alaliselt Tallinnas. Kostja on teinud hagejatele ettepaneku, et nende kinnistule juurdepääsu tagamiseks XXXXX kaudu seatakse kinnistu igakordse omaniku kasuks teeservituut. Selliselt on hagejate omandis olevale kinnistule igal juhul tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kostja palus 24. juuli 2019 menetlusdokumendis jagada kinnistu I kaheks reaalosaks, millest esimene reaalosa suurusega 52 875 m2 jääb hagejate kaasomandisse (igale hagejale kuuluks 1/3 kaasomandist) ning teine reaalosa suurusega 17 625 m2 (asukoht on toodud vastuhagi lisaks oleval plaanil, mida on täpsustatud 25. juuni 2019 asendiplaanis – variant II) jääb kostja omandisse. Kinnistu II tuleks jagada selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ja saadav tulem jagatakse võrdselt kaasomanike vahel. Kostja nõustus ka sellega, et kinnistu II jääb hagejatele ning nad tasuvad kostjale hüvitise 2300 eurot.
3.Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu. Kostja pakutud kaasomandi jagamise viis ei vasta kõikide kaasomanike huvidele ja tekitab tulevikus veel rohkem vaidlusi. Eelmised omanikud Vassili ja Nikolai Šibalovid kinkisid oma osad õetütardele, eesmärgiga välistada survet, mida kostja on neile viimase poole aasta jooksul avaldanud. Vassili Šibalov elab kinnistul aastaringselt. Nikolai Šibalov elab kinnistul iga-aastaselt maist oktoobrini. Hageja I koos tütrega elab kinnistul suvel. Talvel käivad hagejad oma onu külastamas ja puhkamas. Kostja väide selle kohta, et ta on koguaeg maad korrastanud, ei vasta tõele. Hagejad on samuti puhastanud metsa ja muru niitnud. Tee kostja ainuomandisse jätmine ei ole põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 13. detsembri 2019 otsusega hagi osaliselt ning vastuhagi täielikult. Maakohus lõpetas kaasomandi kinnistule I selliselt, et kinnistu jagatakse kaheks reaalosaks, millest esimene reaalosa suurusega 52 875 m2 jääb hagejate kaasomandisse, kusjuures igale hagejale kuulub 1/3 kaasomandist ning teine reaalosa suurusega 17 625 m2, mille asukoht on toodud kohtuotsuse lisaks 1 oleval plaanil (kostja 25. juunil 2019 kohtule esitatud asendiplaan – variant II) jääb kostja ainuomandisse. Maakohus tuvastas hagejate kohustuse anda nõusolek kinnistu I kohta õigusmuudatuste kinnistusraamatusse tegemiseks ja asendas hagejate tahteavaldused kohtuotsusega. Maakohus kohustas hagejaid ja kostjat kandma kinnistu I reaalosadeks jagamisega seotud kulusid (sh katastrimõõdistused, kinnistusraamatu kanded) võrdsetes osades, s.o igaüks kannab kulusid 1⁄4 osas. Maakohus lõpetas kaasomandi kinnistule II selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagejad esitanud taotluse jätta kinnistu I nende omandisse ning hagejad tasuvad kostjale tema 1⁄4 mõttelise osa turuhinna. Samas ei ole hagejad esitanud tõendeid selle kohta, et sellisel viisil kaasomandi lõpetamine vastab kõigi kaasomanike huvidele. Kostja ei ole nõus loobuma omandist hüvitise eest. Sellisel viisil kaasomandi lõpetamiseks puuduvad ka igasugused objektiivsed põhjused. Pooled on küll sugulased, kuid nende suhted ei ole heanaaberlikud. Samas ei ole tõendeid väitmaks, et ebakõlad tulenevad just kostja pahatahtlikust käitumisest. Hagejatel ega kostjal ei ole sellist tähelepanuväärset eelist, mis annaks aluse jätta kinnistu läänepoolne osa neile (talle). Kõigi kaasomanike omand on tekkinud kas pärimise või kinke teel saadu tulemusena. Keegi ei kasuta kinnistut I elukohana. Kostja põhjendas oma huvi läänepoolsele
osale sellega, et ta on seda osa hooldanud ja korras hoidnud. Samas ongi tema kui kinnistu omaniku kohustus kinnisasja korras hoida. See, kes kinnisasja korras hoiab ja hooldab, on kaasomanike puhul kokkuleppeline. Hagejad tuginesid sellele, et kostja variandi puhul kaotavad nad juurdepääsu veevõtukohale ning avalikult kasutatavale teele. Samas ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejatele teinud vastavaid takistusi. Kuigi hagejad on väitnud, et nad soovivad vaidlusalusele osale maast elamut ehitada, on nad algatanud detailplaneeringu elamu ehitamiseks teisel kinnistul. Maakohus leidis, et hagejate viidatud isikutel ei ole puutumust praegusega asjaga. Ka see, et hagejad on kaasomanikena enamuses, ei anna alust jätta kostja huvid arvestamata. Maakohus pidas põhjendatuks lõpetada kaasomand kinnistule I viisil, et see jagatakse kaheks reaalosaks, millest esimene reaalosa 52 875 m2 jääb hagejate kaasomandisse, kusjuures igale hagejale kuulub 1/3 kaasomandist ning teine reaalosa suurusega 17 625 m2, mille asukoht on toodud kostja 25. juunil 2019 esitatud asendiplaanil (variant II) jääb kostja ainuomandisse. Selline jagamine hõlmab kõige suuremas ulatuses kõigi kaasomanike huve, kuna nii jääb kõigile osapooltele osa kinnistu läänepoolsest osast. Isegi kui kohus lõpetaks kaasomandi hagejate soovitud viisil, ei välistaks see vaidlusi tee ja veevõtukoha kasutamise üle. Kohtul ei ole võimalust servituutide seadmiseks. Ei ole asjakohane hagejate käsitlus sellest, et igale omanikule peaks jääma igale sihtotstarbele vastavast maatükist 1⁄4. Sellisel viisil ei saa juba maakorralduslikult kinnistut I reaalosadeks jagada. Vaidlust ei ole võimalik lahendada liisuheitmise teel, kuna saadav tulemus võib jätta mõne kaasomanikest ebasoodsamasse olukorda. Hagejad ei ole täpsustanud, mille eest ja millises ulatuses nad rahalist tasaarvestust soovivad. Kohtule esitatud ekspertiisiaktis on hinnatud kinnistu I turuväärtust selliselt, et metsamaa turuväärtuses kajastub kaudselt ka muu maa turuväärtus. Seega ei ole kohtul võimalust tasaarvestusi teha. Kinnistu II kohta on pooled erinevates menetlusdokumentides esitanud kõik asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 nimetatud kaasomandi lõpetamise viise. Kuigi kostja on lõppseisukohtades alternatiivselt nõus ka sellega, et kinnistu II jääb hagejatele ja hagejad tasuvad kostjale hüvitisena 2300 eurot, on hagejad oma viimases menetlusdokumendis soovinud kaasomandi lõpetamist kinnistu turuhinnaga müümise teel. Maakohtu hinnangul ei ole hagejatel huvi kinnistu II vastu ja põhjendatud on kaasomandi lõpetamise kinnistu avalikul enampakkumisel müümise teel. Kinnistut ei ole põhjendatud reaalosadeks jagada selle väikese pindala tõttu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagejad ostavad kostjalt kinnistust I kostjale kuuluva osa turuhinnaga välja või alternatiivselt jagada kinnistu I hagejate esitatud taotluse järgi (lisa variandid 1 või 2). Alternatiivselt paluvad hagejad saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole selge, kuidas on maakohus jõudnud järelduseni, et kostja pakutud viis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Maakohus on teinud otsuse lihtsalt ilusa pildi järgi. Maakohus on jätnud arvestamata kõik hagejate esitatud faktid ja asjaolud. Maakohus on jaganud kinnistu ebavõrdselt, võttes hagejatelt võimaluse kasutada maal vett ja takistanud neile juurdepääsu oma maale. Lisast 1 nähtub sild, mille abil on võimalik jõuda läänepoolsele osale. Kostja viisi järgi saab ta selle endale ning siis ei ole võimalik isegi muruniidukiga teisele poole kinnistut korrastama minema. Väga pingelisi suhteid arvestades tekitab selline jagamise viis veel suuremaid probleeme.
Maakohus on viidanud, et ta peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samas ei ole võimalik otsusest välja lugeda, kuidas kostja pakutud variant vastab hagejate ja kõikide kaasomanike huvidele. Maakohus on valinud kõige ebasoodsama ning vastuolulise variandi, millega hagejad ei pääse oma maale. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta on andnud kostjale kõige parema maatüki. Hagejate maa on 1-1,5 m madalam kui kostjale kuuluv maatükk. Kuigi maakohus on leidnud, et kumbki pool ei ole tõendanud oma eeliseid, on ta andnud kostjale kõige parema osa. Maakohtu otsus on üllatuslik. Maakohus ei ole menetluses selgitanud ega pakkunud vaidluse lahendamise viise. Sellega on maakohus rikkunud menetlusõigust. Maakohus ei ole otsuses selgitanud, mis põhjusel hagejate pakutud variandid ei sobi. Hagejad on kogu menetluse käigus selgitanud, mille jaoks on neil läänepoolset osa vaja. Lisa nr 1 on kõige ideaalsem variant, millega on kõik huvid tagatud. Kõigile on tagatud juurdepääs enda kinnistule. Kostja saab endale parema osa, mis on metsaga kaetud. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud hindamisakti. Viimane oli tehtud selleks, et oleks võimalik aru saada, kui palju kogu maatükk maksab. Seega oli kindlasti võimalik hinnata kostja osa maksumust.
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
13.detsembri 2019 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud resolutsiooni p 2 osas (sh p-d 2.1., 2.2. ja 2.3.), millega lõpetati kaasomand XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) osas, vaidlustatud ei ole resolutsiooni p 3, millega lõpetati kaasomand X II kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) osas. Lähtudes TsMS § 651 lg-s 1 sätestatust kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) kaasomandi lõpetamise osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatid väide ei ole otsuse otsuse tühistamise või muutmise aluseks.
8.Asja materjalide kohaselt on XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) hagejate ja kostja kaasomandis ja igaühele kuulub 1⁄4 mõttelist osa kaasomandist (I kd tl 64). Pooled ei vaidle selle üle, et kaasomand XXXXX kinnistule tuleb lõpetada, poolte vahel on vaidlus kinnistu reaalosadeks jagamisel piiride üle. Hagejad on taotlenud XXXXX kinnistu jagamist kaheks reaalosaks, millest I reaalosa suurusega 52 875 m2 jäetakse hagejate kaasomandisse, kusjuures igale hagejale kuuluks 1/3 kaasomandist ning II reaalosa suurusega 17 625 m2 jäetakse kostja ainuomandisse. Ka kostja on taotlenud kinnistu jagamist hagejate pakutud viisil, kuid erinevused poolte poolt pakutud kinnistu jagamise variantidest tulenevad sellest, et mõlemad pooled soovivad endale kinnistu I läänepoolset osa, kus asuvad mh avalikult teelt kinnistule IV kulgev tee ja veevõtukoht. Lisaks on hagejad maakohtus esitanud ka taotluse jätta XXXXX kinnistu nende omandisse ning panna neile kohustus tasuda kostjale talle kuuluva kinnistu 1⁄4 mõttelise osa turuhind.
Maakohus vaidlustatud otsuses jagas XXXXX kinnistu kostja poolt maakohtule esitatud asendiplaani (variant II) alusel, s.o maakohus võttis XXXXX kinnistu jagamisel aluseks kostja poolt esitatud jagamise variandi.
9.Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et maakohus on jätnud arvestamata kõik hagejate esitatud faktid ja asjaolud ning jaganud XXXXX kinnistu ebavõrdselt, võttes hagejatelt võimaluse kasutada maal vett ja takistanud neile juurdepääsu oma maale. Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg-le 8. Vaidlustatud otsuse põhjendavas osas on maakohus märkinud tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu hagejate ja kostja faktiliste väidetega ning hagejate vastupidine väide on alusetu.
10.Eelkõige märgib ringkonnakohus, et kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu 27. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22; 10. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole poolte huve kaaludes diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt tuleb XXXXX kinnistu reaalosadeks jagamisel aluseks võtta kostja poolt 25.06.2019 kohtule esitatud asendiplaan – variant II. Muu hulgas on maakohus õigesti kinnistu jagamisel reaalosadeks arvestanud asjaoluga, et kõigile kaasomanikele jääks osa kinnisasja läänepoolsest osast (mida nii hagejad kui kostja on soovinud endale).
11.Alusetu on hagejate väide, et maakohus on valinud kõige ebasoodsama ning vastuolulisema variandi, millega hagejad ei pääse oma maale. Maakohus on käsitlenud hagejate väiteid seoses juurdepääsuga hagejatele kuuluvale XXXXX II kinnistule ja veevõtukohaga vaidlustatud otsuse p-s 42, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Hagejate apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus, et maakohtu poolt otsustatud kinnistu reaalosadeks jagamise tulemusena jääb kostjale kuuluma hakkavale kinnistule sild, mille abil on võimalik minna kinnistu läänepoolsele osale, jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Hagejad ei ole nimetatud asjaolu esile toonud maakohtu menetluses ning seetõttu ei ole saanud kostja nimetatud väitele vastuväiteid esitada ning maakohus ei ole saanud kontrollida väite õigsust, s.o asjaolu on esitatud hagejate poolt hilinemisega.
12.Hagejate apellatsioonkaebuses esitatud taotluse kohaselt soovivad nad eelkõige XXXXX kinnistu osas kaasomandi lõpetamist sel viisil, et kinnistu jääb neile ja nad maksavad kostjale välja tema osas rahas (10 000 eurot). Vastava kinnisasja jagamise viisi on hageja esitanud ka maakohtu menetluses. Kostja ei ole nõustunud XXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamist viisil, et talle makstakse tema osa rahas. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kinnistu suurust (7,05 ha) on võimalik lõpetada kinnistu kaasomand viisil, et see jagatakse kaasomanike vahel reaalosadeks. Kinnisasja tegelik jagamine on võimalik arvestades maakorralduslikke nõudeid ja maatüki olemust. Hagejad ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et XXXXX kinnistu kaasomandi lõpetamine nende nimetatud viisil oleks kõige õiglasem ja otstarbekam.
13.Hagejate seisukoha kohaselt on maakohus jaganud kinnistu nii, et kostjale on antud kõige parema osa, kuid hagejatele jääv osa on soine ning seal on elektriliinid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kõigile kaasomanikele jäänud osa kinnisasja läänepoolsest osast, s.o osa põllumaast. Asja materjalide kohaselt ei paikne elektriliinid mitte ainult hagejatele jääval reaalosal, vaid ka kostjale jääval kinnistu osal.
Lisaks märgib ringkonnakohus, et AÕS § 77 lg 3 alusel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et võimalik ei ole kinnisasja reaalosadeks jagamise korral hüvitise määramine AÕS § 77 lg 3 alusel samas menetluses, sest kinnisasja jagamine otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses pärast kaasomandi lõpetamise kohta kohtuotsuse tegemist. Alles siis, kui jagatud kinnisasjast tekkinud uute kinnisasjade piirid on kindlaks määratud ja jagamise teel tekkinud uued kinnistud kinnistusraamatusse kantud, saab otsustada hüvitise nõude üle AÕS § 77 lg 3 alusel (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05 p 9, otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-09 p 18). Lähtudes AÕS § 77 lg-st 3 on hagejatel juhul, kui nad leiavad, et jagamise teel tekkinud uute kinnistute väärtused ei vasta kaasomanikele kuulunud mõtteliste osade väärtusele, õigus esitada nõue rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks.
14.Ringkonnakohus märgib, et AÕS § 77 lg 3 võimaldab koormata üksikuid osasid servituudiga (sh teeservituudiga) teiste osade kasuks ning servituut tuleb arvesse võtta, kui otsustatakse küsimust hüvitise maksmiseks. Selles osas on ebaõige maakohtu seisukoht, et kohtul puudub võimalus servituute seada (vaidlustatud otsuse p 45). Samas nähtub asja materjalidest, et hagejad on vastuses vastuhagile taotlenud teeservituudi seadmist, kuid kuna XXXXX on Alajõe Vallavolikogu 05.11.2012 otsusega lisatud valla kohalike teede nimekirja (I kd tl 140), siis puudub vajadus seada teeservituuti avalikult kasutatavale teele (AÕS § 155). Hageja on vastuses vastuhagile taotlenud ka servituudi seadmist vaidlusalusel kinnistul asuva veevõtukoha kasutamiseks. Maakohus on tuvastanud, et hagejad omavad neile kuuluval kinnistul veevarustuskohta ning apellatsioonkaebuses ei ole esitatud põhjendusi seoses servituudi seadmisega veevõtukoha kasutamiseks.
15.Alusetu on hagejate väide, et maakohtu otsus on üllatuslik seetõttu, et maakohus ei ole menetluses pooltega arutanud ega pakkunud vaidluse lahendamise viise. Asja materjalide kohaselt on pooled esitanud korduvalt oma seisukohti XXXXX kinnistu reaalosadeks jagamise kohta. Maakohus on menetlusosalistega arutanud kinnistu reaalosadeks jagamise variante 08.04.2019 kohtuistungil (II kd tl 108-110). Maakohus on vaidlustatud otsuses põhjendanud kohtu poolt valitud kaasomandi lõpetamise viisi ja reaalosadeks jagamise varianti ning arusaamatu on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus ei ole selgitanud, mis põhjusel hagejate pakutud variandid ei sobi. Maakohus, eelistades üht kaasomandi lõpetamise viisi (kaasomandi reaalosadeks jagamise varianti) teistele, peab põhjendama, miks ta eelistab valitud kaasomandi lõpetamise viisi (reaalosadeks jagamise varianti). Samas ühe kaasomandi lõpetamise viisi (reaalosadeks jagamise variandi) valik ei pruugi tähendada, et teised esitatud viisid (variandid) üldse ei sobiks.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda. Kostja on esitanud taotluse hagejatelt ringkonnakohtus kantud menetluskulude 600 eurot väljamõistmiseks (õigusabi 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud ringkonnakohtus 600 eurot on vajalikud ja põhjendatud kulud ning tuleb hagejatelt välja mõista kostja kasuks võrdsetes osades (TsMS § 165 lg 1), s.o iga hageja osa on 200 eurot. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Kostja ei ole esitanud ringkonnakohtule TsMS § 177 lg 4 kohast taotlust
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.