Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.12.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-17418
Tsiviilasi
Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi hagi Osaühingu Royal Estate vastu tehingute tühisuse tuvastamise nõudes ning kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.05.2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi apellatsioonkaebus ja Osaühingu Royal Estate apellatsioonkaebus Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi apellatsioonkaebuse puhul 4 650 000 eurot Osaühingu Royal Estate apellatsioonkaebuse puhul 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühingu Hexanor (pankrotis, registrikood 11156277) pankrotihaldur Martin Krupp, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Marko Kaevando ja Grete Tark Kostja: Osaühing Royal Estate (registrikood 11426653), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Kedli Anvelt
2.Tühistada Harju Maakohtu 08.05.2019. a otsus osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude kostja vastu ja tunnistas kehtetuks OÜ Hexanor (pankrotis) ja OÜ Royal Estate 1(25)
vahel 16.11.2017 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu muutmise lepingu. Muuta menetluskulude jaotust ja väljamõistetavate menetluskulude suurust. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu tuvastada OÜ Hexanor (pankrotis) ja OÜ Royal Estate vahel 16.11.2017 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu muutmise lepingu kehtetus.
3.Hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.Jätta rahuldamata hageja hagi kostja vastu järgmistes nõuetes:
4.1.Tuvastada OÜ Hexanor ja OÜ Royal Estate vahel 05.12.2017.a sõlmitud asjaõiguslepingu tühisus.
4.2.Tuvastada OÜ Hexanor ja OÜ Royal Estate vahel 16.11.2017.a sõlmitud lepingu (võlaõigusliku müügilepingu muutmise leping) kehtetus, või alternatiivselt tunnistada OÜ Hexanor ja OÜ Royal Estate vahel 16.11.2017.a sõlmitud leping (võlaõigusliku müügilepingu muutmise leping) kehtetuks.
4.3.Kohustada OÜ-d Royal Estate andma nõusolek registriosadesse nr 62501 ja nr 193101 tehtud omanikukannete kustutamiseks ning nimetatud registriosadesse uute kannete tegemiseks, millega kantakse omanikuna sisse OÜ Hexanor (pankrotis), registrikood 11156277, ning asendada OÜ Royal Estate nõusolek kohtuotsusega, või alternatiivselt kohustada OÜ-d Royal Estate andma registriosadesse nr 62501 ja nr 193101 kantud kinnistute omandiõigus üle OÜ-le Hexanor (pankrotis), registrikood 11156277, kohustada OÜ-d Royal Estate andma nõusolek registriosadesse nr 62501 ja nr 193101 tehtud omanikukannete kustutamiseks ning nimetatud registriosadesse uute kannete tegemiseks, millega kantakse omanikuna sisse OÜ Hexanor (pankrotis), registrikood 11156277, ning asendada OÜ Royal Estate nõusolekud kohtuotsusega.
4.4. Kohustada OÜ-d Royal Estate andma nõusolek registriosa nr 62501 III jakku kande nr 4 all sissekantud eelmärke (eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks) ja registriosa nr 193101 III jakku kande nr 4 all sissekantud eelmärke (eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks) kustutamiseks ning asendada OÜ Royal Estate nõusolekud kohtuotsusega.
5.Tühistada 30.11.2018 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõud ning:
5.1.Kustutada kinnisasja registriosa numbriga 62501 ning kinnisasja registriosa numbriga 193101 III jakku OÜ Hexanor (pankrotis) kasuks kantud vastuväited.
5.2.Kustutada kinnisasja registriosa numbriga 62501 ning kinnisasja registriosa numbriga 193101 III jakku kantud märkused sõnastuses: „OÜ Hexanor (pankrotis, registrikood 11156277) pankrotihaldur Martin Krupp on tsiviilasjas nr 2-18-17418 esitanud OÜ Royal Estate (registrikood 11426653) vastu hagi kinnistusraamatu ebaõige omaniku kande parandamiseks või alternatiivselt kinnistu omandiõiguse üleandmiseks“.
6.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsioonimenetluses jäävad Hexanor (pankrotis) kanda.
7.Määrata OÜ Royal Estate menetluskulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks maakohtus 13 739 eurot ja apellatsiooniastmes 5175 eurot.
8.Mõista välja OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupilt Osaühingu Royal Estate kasuks maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 18 914 eurot. Kulud kuuluvad hüvitamisele OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotivara arvelt.
9.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupil tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
2(25)
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivis kuulub hüvitamisele OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotivara arvelt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 16.11.2018. a Osaühingu Royal Estate (kostja) vastu hagi, milles palus: 1) Tuvastada Osaühingu Hexanor (võlgnik) ja kostja 05.12.2017 asjaõiguslepingu tühisus. 2) Tuvastada võlgniku ja kostja 16.11.2017 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu muutmise lepingu (muutmise leping) kehtetus või alternatiivselt tunnistada muutmise leping kehtetuks. 3) Kohustada kostjat andma nõusolek omanikukannete kustutamiseks ning uute kannete tegemiseks, millega kantakse omanikuna sisse võlgnik ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega või alternatiivselt kohustada kostjat andma kinnistute omandiõigus üle võlgnikule ja kohustada kostjat andma nõusolek omanikukannete kustutamiseks ning nimetatud registriosadesse uute kannete tegemiseks, millega kantakse omanikuna sisse võlgnik ning asendada kostja nõusolekud kohtuotsusega. 4) Kohustada kostjat andma nõusolekud eelmärgete kustutamiseks ning asendada kostja nõusolekud kohtuotsusega. Võlgnik on 2005. a äriregistrisse kantud äriühing, mille peamine äritegevus seondus kinnisvara üürile andmise ja haldamisega. Mh kuulusid võlgnikule Tallinnas Pae tn 80 asuv kinnistu (registriosa nr 62501) ja Tallinnas Punane tn 50/52 asuv kinnistu (registriosa nr 193101) (edaspidi vastavalt Pae ja Punane kinnistu või koos kinnistud). 10.10.2007 sõlmisid võlgnik ja kostja võlaõigusliku müügilepingu (müügileping), millega võlgnik kohustus müüma kostjale Pae kinnistu hinnaga 57 000 000 krooni (3 642 963,97 eurot) ja Punane kinnistu hinnaga 91 000 000 krooni (5 815 960 eurot) (ei sisalda käibemaksu). Asjaõigusleping mõlema kinnistu omandi üleandmiseks kostjale pidi sõlmitama hiljemalt 01.05.2008. Kinnistutele seati eelmärked kostja kasuks, tagamaks kostja õigust saada lepingu täitmisel kolmandate isikute õigustega koormamata kinnistute omanikuks. Eelmärked kanti kinnistusraamatusse 18.10.2007. AS SEB Pank (SEB) esitas 03.12.2010 kohtutäiturile avalduse võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks ja kinnistutele sissenõude pööramiseks hüpoteekide alusel, mis olid seatud kinnistutele enne kostja kasuks eelmärgete sissekandmist. 08.12.2010 kanti mõlema kinnistu osas sisse käsutamise keelumärked kohtutäituri ja SEB-i kasuks ning 25.01.2016 koostas kohtutäitur kinnistute arestimise aktid. Kinnistute realiseerimine täitemenetluses viibis võlgniku esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tõttu.
3(25)
16.11.2017 sõlmisid võlgnik ja kostja lepingu müügilepingu muutmiseks (muutmise leping), mille järgi: kohustus võlgnik müüma kostjale Pae kinnistu hinnaga 5000 eurot ja Punane kinnistu hinnaga 5000 eurot (hinnad sisaldasid käibemaksu); kohustus kostja võlgnikule tasuma võlgniku ja Osaühingu Hexanor Haldus (Hexanor Haldus) vahel sõlmitud opereerimislepingu järgi tasumisele kuuluva üüritasu 6 kuu eest; pooled avaldasid, et kinnistute ostuhinna kujunemisel on arvesse võetud kinnistuid koormavate hüpoteekidega tagatud nõudeid, mille suurus oli muutmise lepingu sõlmimise ajal väidetavalt 11 152 582,43 eurot, ning kostja poolt võlgniku võlgnevuse ülevõtmist OÜ Bravotex (Bravotex) ja Hexanor Haldus ees. pooled leppisid kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu kinnistute omandi üleandmiseks kostjale hiljemalt 17.11.2020. 01.12.2017 tasus kolmas isik (VV) Osaühingu Hexanor Haldus kontole 10 000 eurot selgitusega „Hexanor palvel ostuhinna tasumine Royal Estate eest vastavalt 16.11.17 sõlmitud võlaõigusliku ml muutmise lepingu punktidele 3.1 ja 3.3“. 05.12.2017 sõlmiti asjaõigusleping (asjaõigusleping), milles lepiti kokku kinnistute omandi üleandmises võlgnikult kostjale. Seejuures kinnitasid pooled viitega VV poolt 01.12.2017 tehtud maksele, et kokkulepitud ostuhind (10 000 eurot) on tasutud võlgnikule enne asjaõiguslepingu sõlmimist. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud, kuid menetluse jooksul kanti. Riigikohtu 16.05.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11056 mõisteti võlgnikult SEB-i kasuks välja laenulepingutest tulenev võlgnevus 6 099 095,35 eurot ja menetluskulud 1818,75 eurot. Võlgnevus ületab kinnistutele SEB-i kasuks seatud hüpoteekide summat (93 000 000 krooni, so 5 943 783,31 eurot). SEB avalduse alusel nimetas Harju Maakohus 28.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-11704 võlgniku ajutise pankrotihalduri. Võlgnik teatas ajutisele haldurile, et tal on teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees kokku ca 13 936 000 eurot, sh kohustused SEB ees 6 099 095,35 eurot. Harju Maakohtu 17.10.2018 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ning määrati pankrotihalduriks Martin Krupp. Asjaõigusleping on tühine järgmistel põhjustel: võlgniku suhtes 03.12.2010 algatatud täitemenetluses seati mõlemale kinnistule 08.12.2010 käsutamise keelumärked kohtutäituri ja SEB-i kasuks ning hiljem koostati kohtutäituri poolt ka kinnistute arestimise aktid; kinnistutele seati käsutamise keelumärked sundtäitmise käigus, mis algatati kinnistusraamatusse 2004 – 2006 kantud hüpoteekide alusel; kostja kasuks 2007. aasta detsembris sissekantud eelmärked ei saanud takistada varemseatud hüpoteekide realiseerimist ega andnud õigust käsutada kinnistuid; võlgnik ei andnud kinnistute omandit kostjale üle müügilepingu alusel tekkinud ja eelmärkega tagatud omandiõiguse üleandmise nõude täitmiseks; müügileping, sellest tulenev omandiõiguse üleandmise nõue ja selle tagamiseks seatud eelmärked olid lõppenud.
4(25)
Muutmise leping on uus kinnistute müügileping, mis vormistati müügilepingu muutmise lepinguna, et eirata kinnistutele seatud käsutuskeelde. Kumbki pool ei täitnud müügilepingut ega nõudnud teiselt poolelt selle täitmist enam kui 9,5 aasta jooksul; kostja ei tasunud müügilepingus kokkulepitud ostuhinda ega olnudki suuteline seda tasuma; võlgnik (kelle nimel tegutsesid isikud, kes olid samaaegselt ka kostja juhatuse liikmed) näitas pärast müügilepingu sõlmimist tehtud tehingutega selgelt, et ei pea end müügilepinguga õiguslikult seotuks, nt koormas võlgnik kinnistud kolmandate isikute õigustega. Nendel asjaoludel saab võlgniku lugeda müügilepingust taganenuks sõltumata sellest, et võlgnik ei teinud sellekohast kirjalikku tahteavaldust. Müügilepingu kehtivuse lõppemisega lõppes ka kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud eelmärgete kehtivus sõltumata sellest, et neid kinnistusraamatust ei kustutatud. Sõltumata sellest, kas võlgniku saab lugeda müügilepingust taganenuks, tuleb muutmise lepingut lugeda uueks müügilepinguks, arvestades et nii lepingu eseme (kinnistute) omadused kui müügitingimused olid oluliselt muutunud. Muutunud olid kinnistuid koormavad piiratud asjaõigused. Muutmise lepingu sõlmimisel olid kinnistud antud opereerimislepingu alusel Hexanor Halduse valdusesse ja kasutusse ning seega ei saanud kinnistute otsese valduse üleandmist toimuda. Vähenenud oli 140 korda kinnistute müügihind. Kuna muutmise lepingu näol oli tegemist uue müügilepinguga ning asjaõigusleping kinnistute omandi üleandmiseks sõlmiti just selle lepingu (mitte esialgse müügilepingu) täitmiseks, on asjaõigusleping vastuolus täitemenetluse käigus 2010 kinnistutele seatud käsutuskeeluga ning seega TMS § 54 lg 1 ja TsÜS § 88 lg 1 järgi tühine. Muutmise leping on alternatiivselt kehtetu, kuna võlgniku juhatuse liige DD rikkus muutmise lepingu sõlmimisel hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kinnistute ostuhinda vähendati võrreldes müügilepingus kokkulepituga, need müüdi turuhinnast kordades odavamalt ja muutmise leping sõlmiti üksnes kostja ja Hexanor Haldus huvides. Kinnistute ostuhinna alandamist põhjendati muutmise lepingus neid koormavate hüpoteekidega tagatud nõuetega (väidetavalt 11 152 582,43 eurot), samuti kostja poolt võlgniku võlgnevuse ülevõtmisega Bravotexi ja Hexanor Halduse ees. Hüpoteekide olemasolu ei saa kinnistute ostuhinna alandamist õigustada (AÕS § 349 lg 3, VÕS § 173 lg 3 tulenevalt). Muutmise lepingu sõlmimise ajal olid kinnistud koormatud hüpoteekidega SEB-i, Bravotexi ja Vexiro kasuks, hüpoteegid olid seatud enne müügilepingu sõlmimist ning pidid jääma kehtima ka pärast kinnistute omandi üleminekut kostjale. Seega oli kostja müügilepinguga kohustunud tasuma võlgnikule kinnistute eest 148 000 000 krooni nimetatud hüpoteekide kehtima jäämist arvestades. Muutmise lepingus avaldatud hüpoteekidega tagatud nõuete suurus on ei ületanud 6,5 miljonit eurot: a) SEB kohtuotsusega tunnustatud nõue oli 6 100 914,10 eurot, hüpoteegisumma 5 943 783,31 eurot; b) võlgnevus Bravotex ees on 551 509,33 eurot; c) Vexiro on registrist kustutatud 20.08.2013, võlgnevust eelnimetatud äriühingu ees ei ole kajastatud võlgniku 04.10.2018 vastuses hagejale. Kostja pole võlgniku võlgnevusi Bravotex ja Hexanor Haldus ees tegelikult üle võtnud.
5(25)
Alternatiivselt palus hageja tunnistada muutmise lepingu kehtetuks (PankrS § 111 lg 1 p 1 või PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel), kontrollides esmalt lepingu kehtetuks tunnistamise aluseid PankrS § 111 lg 1 p 1 järgi. Muutmise leping on kehtetu, kuna: - see sõlmiti ühe aasta jooksul enne võlgniku ajutise halduri nimetamist. - sellel on kinke iseloom, sest sellega vähendati kinnistute ostuhinda ca 140 korda ja uus ostuhind oli kordades madalam kinnistute turuhinnast lepingu sõlmimise hetkel; - sellega kahjustati võlgniku võlausaldajate huve (kui müügileping oli endiselt kehtiv, pidanuks kostja tasuma võlgnikule 9 458 924 eurot, mille arvel oleks saanud rahuldada võlausaldajate nõuded; kui müügileping oleks jäänud täitmata, oleks kinnistud saanud müüa võlgniku pankrotimenetluses nende turuväärtusele vastava hinna eest). Muutmise leping on kehtetu alternatiivselt Pankrs § 110 lg 1 p 2 järgi, kuna: - see sõlmiti ühe aasta jooksul enne võlgnikule ajutise halduri nimetamist; - võlgnik kahjustas muutmise lepinguga enda võlausaldajate huve; - kostja teadis või pidi teadma viimasest, sest tegemist oli võlgniku lähikondsega. Võlgniku ja kostja vahel 05.12.2017 sõlmitud asjaõigusleping tühine, mistõttu ei ole kinnisasja omandiõigus omandajale üle läinud ning kinnistusraamatu kanne ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale, sest omanikuna on sisse kantud vale isik. Kui kohus ei rahulda hageja nõuet kinnistusraamatu ebaõigete kannete parandamiseks, palub hageja alternatiivselt kohustada kostjat andma kinnistute omandiõigus üle võlgnikule, samuti kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu omanikukannete kustutamiseks ning uute kannete tegemiseks, millega kantakse omanikuna sisse võlgnik, ning asendada kostja nõusolekud kohtuotsusega. Kui kohus leiab, et hageja on muutmise lepingu kehtivalt tühistanud, tuleb saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 90 lg 1 ja 2, VÕS § 1028 lg 1). Muutmise lepingu kehtetuks tunnistamisel tagasivõitmise korras kuulub kohaldamisele PankrS § 119 lg 1, mille kohaselt on tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud tehingu teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Ka siis saab hageja nõuda kostjalt nõusolekut asjaõiguslepingu sõlmimiseks kinnistute omandi tagastamiseks võlgniku pankrotivarasse ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning eelnimetatud nõusolekute asendamist kohtuotsusega. Võlgnik on endiselt kinnistute omanik või kostja on kohustatud kinnistute omandi võlgnikule tagasi kandma. Seega puudutavad kostja kasuks sissekantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagavad eelmärked hageja (võlgniku) õigusi. Eelmärke kustutamiseks on vajalik eelmärke järgi õigustatud isiku nõusolek, mille saab asendada kohtulahendiga. Eelmärked tagasid algsest kinnistute müügilepingust tulenevat omandiõiguse üleandmise nõuet võlgniku vastu, mis lõppes müügilepingust taganemisega võlgniku poolt, mistõttu on kostja kasuks sissekantud eelmärgetega tagatud nõue lõppenud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt nõusolekut märgete kustutamiseks ja kostja sellekohase tahteavalduse asendamist kohtuotsusega.
6(25)
Kostja esitatud 05.05.2008, 05.08.2013 ja 03.01.2017 sõlmitud kokkulepped ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kuna puudutavad ainult viivise/leppetrahvi nõuet, mitte müügilepingu täitmist ja asjaõiguslepingu täitmise edasi lükkamist. Kokkulepetest ei nähtu, et kostja oleks müügilepingu täitmist (asjaõiguslepingu sõlmimist ja otsese valduse üleandmist) nõudnud. Tsiviilasjas nr 2-18-1633 toimunud menetlus ja määrused ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetlus toimus registriasjas ja seal otsustati formaalselt, kas kinnistusraamatusse teha avaldajate soovitud kanded või mitte. Hageja ei olnud eelnimetatud asjas menetlusosaline. Lahenditest nähtub, et kohtud lähtusid lahendite tegemisel eeldusest, et asjaõigusleping on sõlmitud ja omandi üleandmine toimub müügilepingu täitmiseks. Samas on hageja põhjendanud ja tõendanud, et tegelikult toimus see muutmise lepingu kui uue müügilepingu täitmiseks. Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 05.05.2008 sõlmisid võlgnik ja kostja kokkuleppe, milles kinnitasid võlgniku 10.10.2007 müügilepingust tuleneva kinnistute omandiõiguse üleandmise kohustuse täitmata jätmist ning pidasid läbirääkimisi leppetrahvi nõude üle. Sarnased kokkulepped sõlmiti poolte vahel ka 05.08.2013 ja 03.01.2017. Muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel kostja vaidlusaluste kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse kandmise küsimus on lahendatud tsiviilasja nr 2-18-1633 menetluses. Kostja suhtes viiakse paralleelselt läbi SEB-i 29.11.2018 täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlust Pae ja Punane kinnistutele SEB-i kasuks seatud hüpoteekide realiseerimiseks. Kinnistutele seatud hüpoteegid tagavad SEB nõudeid võlgniku vastu summas 5 943 783,31 eurot. Kinnistute turuväärtus on maksimaalselt 4,65 milj eruot. Asjaõigusleping ei ole tühine, kuna: - Keelumärked ei takistanud kostjal tema kasuks seatud eelmärgete maksmapanekut ega muuda asjaõiguslepingut tühiseks. - Võlgnik andis asjaõiguslepingu alusel kinnistute omandi kostjale üle müügilepingu alusel tekkinud ja eelmärgetega tagatud omandiõiguse üleandmise nõude täitmiseks. - Müügileping ei olnud lõppenud ja see on tänaseks täidetud. - Samal põhjusel ei olnud lõppenud eelmärked ja need olid asjaõiguslepingu sõlmimise ajal kinnistusraamatus kehtivalt olemas. - Müügilepingu mittetäitmine või selle rikkumine ei ole müügilepingu lõppemise aluseks, seda enam, kui kostja oli sellest teadlik läbi samade juhatuse liikmete ja aktsepteeris seda. - Kostja nõudis müügilepingu täitmist ja pooled pidasid läbirääkimisi müügilepingu täitmise üle. - Võlgnik ega kostja ei ole müügilepingust taganenud. Muutmise leping ei ole uus müügileping, kuna: - Asjaolude muutumine ei tähenda, et leping oleks lõppenud ja sõlmitud oleks uus leping. Muutmise lepingus kirjutati kinnistute müügihind vastavalt tegelikule olukorrale lahti ning kinnistute müügihind kujunes kokku 12 612 421,12 eurot. - Muutmise leping sõlmiti pooltel müügilepingu täitmise võimaldamiseks pooltel. Asjaõigusleping ei ole vastuolus täitemenetluse käigus 2010. aastal kinnistutele seatud käsutuskeeluga ega tühine.
7(25)
Isegi kui juhatuse liige on teinud äriühingule kahjuliku tehingu, kuid osanikud olid sellega nõus, ei saa seda tehingut TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistada (TsÜS § 131 lg 2). Osanikud olid algusest peale tehingu tegemisest teadlikud ja sellega nõus. Muutmise lepingu tühistamise avaldust ei ole tehtud TsÜS § 131 lg 2 p-s 2 ega lg-s 3 sätestatud tähtaegasid järgides. Muutmise lepinguga ei kahjustatud võlgniku ega tema võlausaldajate huve. Juhul kui kostja kanda ei oleks jäänud hüpoteekidega tagatud nõuet, oleks hinnaks jäänudki 9 458 923,97 eurot, mis oli müügilepingu sõlmimise ajal 2007. a ka tegelik turuhind. Muutmise lepingus on kinnistute ostuhinna kujunemisel arvestatud, et kostja võtab sisuliselt enda kanda kõik võlgniku hüpoteekidega tagatud kohustused ja selle võrra vähendati kostja poolt võlgnikule tasumisele kuuluvat rahasummat. Muutmise lepingu sõlmimise ajal oli selge, et kostja kanda jäävad kõik võlgniku hüpoteekidega tagatud kohustused selliselt, et kostja tasub need ise võlgniku eest või täitemenetluses kinnistute realiseerimise tulemusena. Võlgnik vabanes kinnistuid võõrandades olulisel määral oma kohustustest. Kostja soetas kinnistud koos neid koormavate hüpoteekidega oluliselt kõrgema hinnaga kui oli kinnistute turuväärtus ilma hüpoteekideta. Kinnistute ostuhind koos hüpoteekidega ületas kinnistute turuväärtust ilma hüpoteekideta. Kinnistuid jäid koormama hüpoteegid, millega tagati võlgniku kohustusi 11 152 582,43 euro ulatuses. Kinnistuid ei müüdud alla turuhinna. Kinnistute ostuhinna alandamist ei ole toimunud. Kinnistute turuväärtus 2007. a kinnisvarabuumi ajal oli kõrgem, kuid arvestada tuleb kinnistute tänaseid turuväärtusi. Kinnistute eest ei oleks saadud samadel tingimustel rohkem raha, kui kinnistud oleks müüdud võlgniku pankrotimenetluses. Hüpoteegid saavad kinnistute ostuhinna alandamist õigustada. Hageja on teadlik, et isegi kui hüpoteegipidajate rahuldatud nõuded läheksid kostjale üle, ei oleks võlgnikul rahalisi vahendeid nende nõuete rahuldamiseks, kuna võlgnikul ei ole vara. Müügilepingu sõlmimisel ajal olid hüpoteegipidajateks hoopis teised isikud ning hoopis teine oli ka tagatavate nõuete ring. Poolte mõtteks ja eesmärgiks oli algusest peale, et ostuhinna kujunemisel võetakse arvesse kinnistutele seatud hüpoteekidega tagatud võlgniku kohustuste suurust ostuhinna tasumise ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal. Isegi kui võtta aluseks hageja väide, et hüpoteekidega tagatud nõuete suurus muutmise lepingu sõlmimise ajal ei ületanud 6,5 miljonit eurot, siis ületas hüpoteekidega tagatud nõuete summa oluliselt kinnistute turuväärtust ilma hüpoteekideta. Muutmise lepingu tagasivõitmiseks PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel puudub alus järgmistel põhjustel: - tehingul ei olnud kinke iseloomu, sest kinnistute ostuhinna vähendamist ei toimunud ja kinnistute ostuhind oli kõrgem nende turuhinnast; - soorituse ja vastusoorituse väärtused ei erinenud üksteisest kordades kostja kasuks; tehinguga ei kahjustatud võlgniku võlausaldajate huve. Muutmise lepingu tagasivõitmiseks PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel puudub alus järgmistel põhjustel: - võlausaldajate huvisid ei ole kahjustatud.
8(25)
SEB huve muutmise leping ei kahjusta, sest samad kinnistud tagavad endiselt SEB nõudeid ja samas ulatuses võlgniku vastu. Täitemenetluses saaks SEB oma nõude rahuldatud tõenäoliselt suuremas ulatuses võrreldes olukorraga, kus hageja võidab vaidlusalused kinnistud tagasi võlgniku pankrotivara hulka ning kinnistud võõrandatakse pankrotimenetluses. Kinnistute tagasivõitmise ja võlgniku pankrotimenetluses müügi korral tuleb AS-il SEB kanda kuni 15% pankrotimenetluse kuludest. Täitemenetluses jääksid täitekulud kostja kanda. Teiste võlgniku võlausaldajate huve tagasivõitmisega ei kaitsta, sest nende nõuete rahuldamiseks raha tagasivõidetud kinnistute müügist ei jätku. Võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamist ei oleks toimunud isegi siis, kui kostja ei oleks üldse kinnistute eest võlgnikule tasunud, vaid ta oleks võtnud kinnistud koos hüpoteekidega üle. Kuivõrd 05.12.2017 sõlmitud asjaõigusleping ei ole tühine, on kinnisasjade omandiõigus omandajale üle läinud. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt nõusolekut kinnistusraamatu ebaõigete omanikukannete parandamiseks ning kostja nõusoleku asendamist kohtuotsusega. Kuna hagejal puudub muutmise lepingu kehtetuse tuvastamise nõue ja kehtetuks tunnistamise nõue, ei ole võimalik rahuldada ka hageja ülejäänud nõudeid. Kuivõrd võlgnik ei ole enam kinnistute omanik ning kostja ei ole kohustatud kinnistute omandit võlgnikule tagasi andma, ei puuduta kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud kinnistute omandiõiguse üleandmise nõuet tagavad eelmärked võlgniku õigusi. Kui asjaõigusleping oleks tühine või muutmise leping oleks kehtetu ja müügileping ei oleks täidetud, siis jääksid kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud eelmärked tagama kostja müügilepingust tulenevat nõuet, sest see ei oleks lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal (võlgnikul) õigust nõuda kostjalt nõusolekut eelmärgete kustutamiseks ja kostja vastavata tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus tunnistas kehtetuks Hexanor ja kostja vahel 16.11.2017 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu muutmise lepingu. Ülejäänud nõuded jättis maakohus rahuldamata. Maakohus tühistas 30.11.2018 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõud. Maakohus jättis menetluskulud 75% ulatuses Hexanor kanda ja 25% ulatuses kostja kanda. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - võlgnikule kuulusid Pae ja Punane kinnistud; - 10.10.2007 sõlmisid võlgnik ja kostja võlaõigusliku müügilepingu, mille järgi kohustus võlgnik müüma kinnistud kostjale; - kinnistutele seati eelmärked, mis kanti kinnistusraamatusse 18.10.2007; - SEB esitas 03.12.2010 kohtutäiturile avalduse võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks ja kinnistutele sissenõude pööramiseks hüpoteekide alusel, mis olid seatud kinnistutele enne kostja kasuks eelmärgete sissekandmist; - 08.12.2010 kanti mõlema kinnistu osas sisse käsutamise keelumärked kohtutäituri ja SEB kasuks ning 25.01.2016 koostas kohtutäitur kinnistute arestimise aktid; - 16.11.2017 sõlmisid võlgnik ja kostja lepingu müügilepingu muutmiseks, mille järgi kohustus võlgnik müüma kinnistud kostjale; - VV poolt tasuti 10 000 eurot Hexanor Haldus kontole;
9(25)
-
-
-
05.12.2017 sõlmiti asjaõigusleping, milles lepiti kokku kinnistute omandi üleandmises võlgnikult kostjale; Riigikohtu 16.05.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11056 mõisteti võlgnikult SEB kasuks välja laenulepingutest tulenev võlgnevus 6 099 095,35 eurot ning menetluskulud 1 818,75 eurot; Harju Maakohus nimetas 28.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-11704 võlgniku ajutise pankrotihalduri, kuulutas 17.10.2018 välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Martin Krupi; kostja kanti 29.11.2018 kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse.
Esitatud asjaoludest ei tulene, et lepingust oleks taganetud, s.o väljendatud tahet lepingust taganeda. Kuigi taganemisavaldust on võimalik teha erinevatel viisidel, ei saa siiski vabalt valitud hetkel lugeda ennast lepingust taganenuks (seejuures on teadmata, mis ajast on lepingust taganetud). Seda kinnitab ka müügilepingu punkt 7.1, mis esiteks eeldab taganemisavaldust (vorminõuet pole küll sätestatud) ning lisaks sellele eelnevat müüja poolt kahenädalase etteteatamistähtaja (kohustuse täitmise täiendava tähtaja) andmist. Maakohtule teadaolevalt ei ole antud teisele lepingupoolele täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Seega ei ole müügileping lõppenud taganemisega ja sellel alusel ei lõppenud ka eelmärked. Muutmise lepingut ei saa pidada uueks müügilepinguks. VÕS § 13 lg 1 sätestab, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Seaduses ei ole sätestatud lepingu muutmise ulatusele piire ja kui lepingu muutmine toimub poolte kokkuleppel, siis võivad pooled muuta lepingut ükskõik millisel viisil. Seega ei saa käsitleda muutmise lepingut uue müügilepinguna, mis mõjutaks omakorda asjaõiguslepingu kehtivust. Isegi kui tegu oleks uue müügilepinguga, siis ei lõppeks sellega automaatselt esialgne leping ega sellest tulenevalt ka eelmärked. Kuivõrd asjaõigusleping ei ole tühine vaatamata käsutuskeelule, 10.10.2007 müügileping ei ole lõppenud ega lõpetatud (ja sellega seonduvalt ei ole ka eelmärked lõppenud) ning 16.11.2017 lepingu näol on tegu müügilepingu muutmise lepinguga mitte uue müügilepinguga, ei ole 05.12.2017 asjaõigusleping tühine. Hageja nõue 05.12.2017 asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks jääb rahuldamata. Võlgnik oli tehingu tegemise ajal täielikult teadlik tehingu tegemisest, tehingu sisust (seega ka võimalikest tühistamise alustest) ning tehingu tegemist ei takistanud. Seetõttu ei ole võimalik hagejal tehingut TsÜS § 131 alusel tühistada. Kuna esindatav teadis tehingust selle tegemise ajal, on möödunud ka TsÜS § 131 lg 3 sätestatud tehingu tühistamise kuue kuu pikkune tähtaeg. Tähtaeg ei saa uuesti hakata kulgema pankroti väljakuulutamisest, kui esindatav juba eelnevalt tehingust teadis. Nõue tuvastada müügilepingu muutmise lepingu tühisus (esindaja kohustuste rikkumise tõttu) jääb rahuldamata. Muutmise leping sõlmiti 16.11.2017 ja ajutine haldur nimetati 28.08.2018, seega on täidetud ajaline kriteerium PankrS § 111 lg 1 p 1 mõttes. Maakohus tuvastas muutmise lepingu ja esitatud asjaolude põhjal, et muutmise lepinguga leppisid pooled kokku müügihinnas minimaalselt 6 435 944,74 eurot, koos Bravotex ja Haldus eest olevate kohustuste ülevõtmisega aga 7 819 116,77 eurot. Kinnistute suhtes tehtud ekspertiisiaktidest nähtub, et kinnistute müügihind on muutmise lepingu järgi üle kuue miljoni euro, kuid kinnistute
10(25)
turuväärtus alla viie miljoni euro. Isegi kui kinnistute väärtuseks jääb muude nõuete äralangemise tõttu SEB nõue, mis on kohtuotsusega võlgnikult välja mõistetud, siis oleks kinnistute müügihind 6,1 miljonit eurot ehk suurem kui turuhind eksperthinnangute järgi. Seetõttu ei saa pidada muutmise lepingut kinke iseloomuga lepinguks ja tagasivõitmise nõuet ei saa PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel rahuldada. PankrS § 110 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Ajaline kriteerium selleks on täidetud. Võrrelda tuleb olukorda, kus kinnistud on võõrandatud kostjale ja need võõrandatakse täitemenetluses, olukorraga, kus vaidlusalused kinnistud võidetakse tagasi võlgniku pankrotivarasse ning võõrandatakse pankrotimenetluses. Kostja on aga keskendunud vaid SEB nõudele, st asjaolule, et SEB jaoks on kasulikum võõrandamine täitemenetluses, kuna sel juhul ei pea SEB hüvitama pankrotimenetluse kulusid. Olukorda tuleb vaadata laiemalt: kui kinnistud on pankrotivara hulgas, siis on võimalik otsustada, kas need müüa kohe või müüa hiljem ning anda enne seda mingiks perioodiks üürile, mis võimaldab saada kinnistutelt jooksvat tulu (mis kokkuvõttes võib olla kasulikum kui kohene müük); kui kinnistud on kostja omandis, siis selline võimalus puudub; kuigi mõlemal juhul saab SEB oma nõude vähemalt osaliselt rahuldatud kinnistute müügi arvelt, tuleb arvestada, et kostja ei ole üle võtnud kohustust SEB ees ja täitemenetluses läheb kinnistute müügi puhul SEB nõue rahuldatud ulatuses üle kostjale (AÕS § 349 lg 3 ja RK 3-2-1153-10, p 10). Täitemenetluses müügi puhul jääb seega võlgniku vastu esitatud nõuete kogusuurus samaks (täielikult või osaliselt vahetub SEB nõude puhul võlausaldaja), pankrotimenetluses müügi puhul aga väheneb kinnistute realiseerimisel nõuete kogusuurus. Täitemenetluses müük kahjustab võlausaldajaid selles kontekstis, kui jagatakse muud olemasolevat või tekkivat pankrotivara. Nimetatust tulenevalt on muutmise lepinguga kahjustatud võlausaldajate huve. Täidetud on eeldus, et teine pool teadis võlausaldajate huvide kahjustamisest, kuivõrd mõlemal lepingupoolel oli sama juhatuse liige, kes lepingu ka mõlema poole nimel allkirjastas. Seega kuulub rahuldamisele nõue tunnistada muutmise leping tagasivõitmise korras kehtetuks. Hageja ülejäänud nõuete osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras PankrS § 119 lg 1 alusel kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Kuigi muutmise leping on tagasivõitmise raames tunnistatud kehtetuks, kehtib esialgne müügileping ning asjaõigusleping. Müügilepingu muutmise lepingu kehtetusega ei kaasne abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt automaatselt asjaõiguslepingu kehtetust (TsÜS § 6 lg 4). Asjaõiguslepingu tagasivõitmise nõuet hageja ei esitanud. Seetõttu jääb hageja kolmas nõue rahuldamata. Kuna hageja ei saa kinnistute omanikuks, siis puudub hagejal AÕS § 63 lg 8 kohane nõue kohustada kostjat andma nõusolek eelmärgete kustutamiseks ning asendada kostja nõusolekud kohtuotsusega. Hageja neljas nõue jääb samuti rahuldamata. Kuna muutmise leping on kehtetu, siis kuulub täitmisele müügileping (sh kinnistute hinna osas), samuti saab hageja esitada hagi asjaõiguslepingu tagasivõitmiseks.
11(25)
Eelnevale tuginedes rahuldas maakohus hagi osaliselt ning tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks müügilepingu muutmise lepingu. Ülejäänud nõuded (asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamine, omanikukannete muutmine ning eelmärgete kustutamine) jättis maakohus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus
4.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja maakohtus esitatud nõuded rahuldamata, v.a võlgniku ja kostja vahel sõlmitud muutmislepingu kehtetuse tuvastamise nõudes (tehingu tühistamise tõttu TsÜS § 131 lg 1 alusel), mida hageja ei vaidlusta. Hageja vaidlustab maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus rahuldas õigesti muutmise lepingu kehtetuks tunnistamise nõude, kuid leidis ekslikult, et muutmise lepingul ei olnud kinke iseloomuga. Maakohus on (eelkõige kinnistute müügihinna tuvastamisel ja selle võrdlemisel kinnistute turuhinnaga) kohaldanud vääralt materiaalõigust, hinnanud ebaõigesti tõendeid ning rikkunud oluliselt menetlusnorme. Maakohus tuvastas vääralt kinnistute müügihinna muutmise lepingu järgi. Kinnisasja müügi korral ei tuleks sellele seatud hüpoteegi summat käsitleda müügihinna osana. Hüpoteek iseenesest kinnisasja väärtust ei mõjuta (vähemalt mitte olulisel määral), kui puuduvad hüpoteegiga tagatavad nõuded. Praeguses asjas ei väitnud kumbki pool, et kinnistute müügihinna osaks tuleb lugeda kinnistuid koormavate hüpoteekide summat (11 152 651,72 eurot). Kostja väitis üksnes seda, et kinnistute müügihinna osana tuleb käsitleda hüpoteekidega tagatud nõuete summat. Asja müügihinnaks või selle osaks saab lugeda ostja poolt müüjale müügilepingu eseme eest makstavat tagastamatut rahasummat või ostja poolt tehtava muu tagastamatu soorituse rahalist ekvivalenti. Muutmise lepingust ei tulene, et kostja oleks seoses kinnistuid koormavate hüpoteekidega või nendega tagatavate nõuetega kohustunud tegema võlgnikule mingi tagastamatu soorituse. Lepingus avaldatu, mille kohaselt arvestasid pooled kinnistute müügihinna kokkuleppimisel hüpoteekidega tagatud nõuete suurust, ei tähenda seega, et vastavate nõuete suurust (või hüpoteekide summat) saaks lugeda kinnistute müügihinna osaks. Kinnistute müügihinna osana saaks põhimõtteliselt käsitleda ostja poolt ülevõetavaid müüja kohustusi võlausaldajate (sh hüpoteegipidajate) ees, kui tegemist oleks tegelike kohustustega ning müüja vabaneks seeläbi vastavast kohustusest tingimusteta. Pooled ei leppinud muutmise lepingus kokku SEB kasuks seatud hüpoteekidega tagatud võlgniku kohustuste ülevõtmises kostja poolt. Kostja ei ole sellist väidet esitanud ning tõendid kinnitavad vastupidist, kuivõrd SEB on esitanud hüpoteegiga tagatud nõude võlgniku pankrotimenetluses. Maakohus on tuvastanud, et kostja ei ole võlgniku kohustust SEB ees üle võtnud. Seetõttu tekkis kostjale kinnistute omandi üleandmise järgselt olukord, kus kostjale kuuluvad kinnistud vastutavad võlgniku kohustuste täitmise eest hüpoteegipidajate (sh SEB) ees. Seega pidid pooled arvestama, et kinnistute realiseerimisel hüpoteekide alusel lähevad hüpoteegipidajate rahuldatud nõuded võlgniku vastu seaduse (VÕS § 173 lg 3 p 1 ja AÕS § 349 lg 3) alusel üle kostjale. Seega nt juhul, kui kinnistute müügist saadava raha arvel rahuldatakse SEB nõue võlgniku vastu täies ulatuses, läheb kostjale üle ka nõue võlgniku vastu summas 5 943 783,32 eurot. Samale seisukohale asus
12(25)
põhjendatult ka maakohus, käsitledes 16.11.2017 lepingu kehtetuks tunnistamise nõuet PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel. Maakohtu seisukohad on vastuolulised, sest ühelt poolt luges maakohus SEB kasuks seatud hüpoteekide summa kinnistute müügihinna osaks, teisalt aga leidis õigesti, et kostja ei võtnud üle võlgniku kohustusi SEB ees, mistõttu tooks kinnistute müümine täitemenetluses praeguses olukorras võlgniku jaoks kaasa üksnes võlausaldaja vahetumise (SEB nõue läheks rahuldatud ulatuses üle kostjale). Maakohus luges põhjendamatult kinnistute müügihinna hulka Bravotex hüpoteegi (415 494,76 eurot). Poolte vahel oli vaidlus Bravotex nõude suuruse ja olemasolu üle ning maakohus jättis selles küsimuses seisukoha võtmata leides, et nõude olemasolu ja suuruse küsimus lahendatakse nõuete tunnustamise menetluses. Seega luges maakohus Bravotex hüpoteegi (415 494,76 eurot) kinnistute müügihinna osaks, jättes aga seejuures tuvastamata selle hüpoteegiga tagatavate nõuete olemasolu ja suuruse. Maakohus jättis muutmise lepingu hindamisel tähelepanuta kinnistute müügihinna 2007. a müügilepingu järgi, mis kinnitab 16.11.2017. a lepingu kinke iseloomu. Maakohus ei ole tuvastanud, millised olid 2007. a müügilepingu põhitingimused, sh selle lepingu järgne müügihind (ilmselt pidades seda ebaoluliseks). Hageja kordab maakohtus esitatud seisukohti kinnistute hinna kohta müügilepingus ja muutmise lepingus. Muutmise lepinguga loobus võlgnik põhjuseta nõudest kostja vastu summas 9 382 257,31 eurot (kui lähtuda kinnistute tegelikust müügihinnast 16.11.2017. aasta lepingu järgi) või vähemalt summas 3 022 979,23 eurot (kui lähtuda maakohtu ekslikust hinnangust müügihinna kohta16.11.2017.a lepingu järgi). Eeltoodust tulenevalt oli leping kinke iseloomuga ning kahjustas võlgniku võlausaldajate huve ja maakohus oleks pidanud tunnistama muutmise lepingu kehtetuks PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Maakohus asus vääralt seisukohale, et 05.12.2017. aasta asjaõigusleping ei ole tühine kinnistutele 2010. aastal seatud käsutuskeeldude tõttu. Hageja kordab oma varasemas menetluses toodud seisukohti tsiviilasja nr 2-18-1633 osas. Maakohus oleks pidanud vastama ka hageja väitele, et kinnistute omandi üleandmine kostjale takistas varem seatud hüpoteekide realiseerimist, mille tagamiseks seati 2010. aastal keelumärked (kostjale kinnistute omandi ülemineku tõttu tuli võlgniku suhtes sellel eesmärgil algatatud täitemenetlus lõpetada). Maakohus asus vääralt seisukohale, et müügileping ei olnud lõppenud ning et muutmise leping ei ole käsitletav uue müügilepinguna. Maakohus ei põhjendanud, miks ei järeldu hageja esitatud asjaoludest kogumis võlgniku (ega ka kostja) tahe 2007. aasta müügilepingust taganeda. Olukorras kus müügilepingu poolteks olevad äriühingud, kelle juhatuse liikmed on kattuvad, ei nõua teineteiselt ca 9,5 aasta jooksul lepingu täitmist ega tee ka ühtegi toimingut lepingu täitmiseks, ning kumbki pool ei kajasta müügilepingu sõlmimist ega sellest tulenevaid nõudeid ja kohustusi enda aruannetes, kusjuures müüja ei arvesta endale müügilepinguga võetud kohustusi edasiste tehingute tegemisel ja ostja ei ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt ilmselgelt ka võimeline müügilepingut täitma, saab hageja arvates järeldada mõlema poole tahet müügilepingust taganeda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole nendel asjaoludel kohaldatav TsÜS § 68 lg 4, mille kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks mh juhul, kui see tuleneb isikute
13(25)
kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. 2007. a müügilepingu lõppemise (sellest taganemise) küsimuse käsitlemisel jättis maakohus täielikult tähelepanuta 29.10.2007 lepingu, mille poolteks olid võlgniku osanike (Vexiro ja Multivara) kõrval ka võlgnik ise ning võlgniku juhatuse liikmed EE ja CC. Vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8 ei ole maakohus 29.10.2007. a lepingut analüüsinud ega sellega mittearvestamist põhjendanud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei saa võlgniku poolt 29.10.2007. a lepingus avaldatut käsitleda tema tahteavaldusena 2007. a müügilepingust taganemiseks. 29.10.2007. a lepingu tingimusi arvestades väljendas võlgnik selle lepingu allkirjastamisega enda tahet mitte olla seotud 2007. aasta müügilepinguga. Kostja sai võlgniku sellekohasest tahteavaldusest teada hiljemalt 17.04.2018, mil võlgniku juhatuse liige CC sai ka kostja juhatuse liikmeks. Rahuldamisele kuulub ka kinnistusraamatu ebaõigete kannete parandamise nõue. Hageja esitas alternatiivselt kinnistute omandi tagasikandmise nõude PankrS § 119 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust leides, et kinnistute omandi tagasikandmise nõude rahuldamine eeldab asjaõiguslepingu tagasivõitmist (kehtetuks tunnistamist). Isegi kui müügileping oleks kehtiv, oleks kinnistute omandi tagasikandmise nõude rahuldamise eeldused VÕS § 1028 lg 1 järgi täidetud, sest maakohus tunnistas kehtetuks muutmise lepingu. Maakohus on vastupidisele seisukohale asumisel jätnud tähelepanuta, et võlgnik ei täitnud kostjale kinnistute omandit üle andes mitte müügilepingust tulenevat kohustust, vaid (maakohtu poolt kehtetuks tunnistatud) muutmise lepingust tulenevat kohustust. Maakohus ei ole andnud hinnangut sellele, kas müügilepingus sätestatud kinnistute omandi üleandmise eeldused olid praegusel juhul täidetud. Võlgnik on andnud kinnistute omandi kostjale üle ilma õigusliku aluseta ning VÕS § 1028 lg 1 ja PankrS § 119 lg 1 alusel esitatud nõue kinnistute omandi tagasikandmiseks tuleb muutmise lepingu kehtetuks tunnistamise tõttu rahuldada sõltumata müügilepingu kehtivusest. Rahuldamisele kuulub ka eelmärgete kustutamise nõue. Osaühingu Royal Estate apellatsioonkaebus
5.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääratud summa osas ning teha uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud Hexanor kanda. Maakohus rahuldas ebaõigesti hageja nõude tunnistada kehtetuks muutmise leping. Muutmise lepingu tagasivõitmiseks ei ole alust, sest sellega ei kahjustata võlausaldajate huvisid. Kinnistute müügi asemel nende üürile andmise näol on sisuliselt tegemist võlausaldajate võimalusega otsustada, kas jätkata võlgniku majandustegevust või see lõpetada. Võlausaldajate abstraktne võimalus otsustada, kas jätkata võlgniku majandustegevust, s.o kinnistute üürimist, ei ole selliseks asjaoluks, mis saaks õigustada muutmise lepingu tagasivõitmist. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuleb hagejal tõendada, et tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses Kohtul tuleb
14(25)
lepinguga võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks võrrelda võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosust lepingu sõlmimise ja selle sõlmimata jätmise korral. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kinnistute üürimise korral õnnestuks võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses võrreldes nende kohese müügiga. Maakohus jättis arvestamata, et võlgniku tegevuse jätkumise korral kaasneksid sellega ka täiendavad kulud, mis tuleks üüritulust maha arvestada. Kinnistute üürimisega jätkamine oleks eeldanud, et kinnistuid ei võõrandata, mis oleks välistanud SEB ja ka ülejäänud hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise. Seda ei oleks lubanud PankrS § 140, mille kohaselt on halduril kohustus müüa koormatud kinnisasi nelja kuu jooksul arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki. Ühtlasi tuleks arvestada konkreetset olukorda, kus kinnisvara hinnad turul praegu ei tõuse, vaid pigem on oht, et langevad. Isegi kui kinnistud õnnestuks võlgniku pankrotivarasse tagasi võita, ei oleks võlgniku võlausaldajatel võimalik otsustada, kas anda kinnistud üürile või mitte, sest kinnistud on juba antud pikaajalise üürilepingu alusel üürile Hexanor Haldusele ning kinnistute tagasivõitmine ei mõjuta üürilepingu kehtivust. Võttes arvesse, et Hexanor Haldusel on võlgniku pankrotimenetluses juba tunnustatud nõudeid summas 388 583,11 eurot ning 9 954 665,13 euro ulatuses on Hexanor Haldus esitanud nõuete tunnustamise hagid, siis eeldatavasti soovib Hexanor Haldus tasumisele kuuluva üüritasu PankrS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel enda kaitstud nõuetega tasaarvestada. Seega puuduks võlgnikul kinnistute tagasivõitmise korral üüritulu, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetluse kulusid kanda ning võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samuti jättis maakohus arvestamata muutmise lepingu punktis 3.2 oli kokku lepitud, et lisaks muule maksab kostja Hexanor Haldus ja võlgniku vahel sõlmitud opereerimislepingust tulenevalt tasumisele kuuluva üüritasu 6 kuu eest. Seega juhul, kui kinnistuid ei oleks kostjale võõrandatud ja need oleks võõrandatud võlgniku pankrotimenetluses, oleks teoreetiliselt olnud võimalik saada üksnes maksimaalselt 4 kuu üüritasu, kuid olukorras, kus kinnistud jäävad kostja omandisse, oli võlgnikul õigus saada 6 kuu üüritasu. Maakohus jättis arvestamata, et võlgniku pankrotimenetluses puudub vara ning hageja ei ole esitanud muid nõudeid või hagisid pankrotivara suurendamiseks. Seega sõltub võlgniku võlausaldajate huvide väidetav kahjustamine üksnes sellest, kas käesoleva menetluse esemeks olevate kinnistute arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku pankrotimenetluses suuremas ulatuses võrreldes samade kinnistute realiseerimiseks kostja suhtes algatatud täitemenetlusega. SEB huve muutmise leping ei kahjusta, sest samad kinnistud tagavad endiselt SEB samasid nõudeid ja samas ulatuses võlgniku vastu. SEB avalduse alusel on algatatud kostja suhtes täitemenetlus, mille käigus saaks SEB oma nõuded rahuldatud tõenäoliselt suuremas ulatuses võrreldes olukorraga, kus hageja võidab vaidlusalused kinnistud tagasi võlgniku pankrotivara hulka ning kinnistud võõrandatakse võlgniku pankrotimenetluses. Samuti on oluline arvestada, et isegi kui tehingu tagasivõitmise alused oleks olemas, siis tehingut tagasi võita on mõtet üksnes juhul, kui sellega suurendatakse pankrotivara. Vastused apellatsioonkaebustele
15(25)
6.Pooled vaidlevad üksteise apellatsioonkaebustele vastu, hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel palub hageja jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata osas, millega tunnistati kehtetuks Hexanor ja kostja vahel 16.11.2017 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu muutmise leping. Hageja on seisukohal, et kostja apellatsioonkaebus on võetud menetlusse ebaõigesti, sest sellelt ei ole tasutud riigilõivu ettenähtud suuruses. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära tõlgendamise tõttu tühistada osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude kostja vastu ja tunnistas kehtetuks võlgniku ja kostja vahel sõlmitud muutmise lepingu. Sellega seoses tuleb muuta menetluskulude jaotust ja väljamõistetavate menetluskulude suurust. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus mõistab hageja apellatsioonkaebuse ulatust viisil, et hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada võlgniku ja kostja vahel sõlmitud muutmise lepingu kehtetus (tehingu tühistamise tõttu TsÜS § 131 lg 1 alusel). Ülejäänud nõuete rahuldamise ja rahuldamata jätmise osas on pooled esitanud apellatsioonkaebused. Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja taotluse jätta kostja apellatsioonkaebus läbi vaatamata (I), seejärel käsitleb müügilepingu kehtivuse küsimust (II), asjaõiguslepingu tühisuse küsimust (III), muutmise lepingu kehtetuse küsimust PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel (IV), muutmise lepingu kehtivuse küsimust PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel (V), kostja apellatsioonkaebust menetluskulude kindlaksmääramise osas (VI) ja teeb viimaks menetluslikud otsustused (VII).
8.Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - võlgnikule kuulusid Pae ja Punane kinnistud; - 10.10.2007 sõlmisid võlgnik ja kostja võlaõigusliku müügilepingu, mille järgi kohustus võlgnik müüma kinnistud kostjale; - kinnistusraamatusse kanti eelmärked 18.10.2007 müügilepingu täitmise tagamiseks; - SEB algatas 03.12.2010 võlgniku suhtes täitemenetluse kinnistutele sissenõude pööramiseks hüpoteekide alusel, mis olid seatud kinnistutele enne kostja kasuks eelmärgete sissekandmist; 08.12.2010 kanti mõlema kinnistu osas sisse käsutamise keelumärked kohtutäituri ja SEB kasuks ning 25.01.2016 koostas kohtutäitur kinnistute arestimise aktid; - 16.11.2017 sõlmisid võlgnik ja kostja lepingu müügilepingu muutmiseks, mille järgi kohustus võlgnik müüma kinnistud kostjale; - VV poolt on tasutud 10 000 eurot Hexanor Haldus kontole; - 05.12.2017 sõlmiti asjaõigusleping, milles lepiti kokku kinnistute omandi üleandmises võlgnikult kostjale; - jõustunud Riigikohtu otsusega on võlgnikult SEB kasuks välja mõistetud 6 100 914,10 eurot; 28.08.2018 nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur ja 17.10.2018 kuulutati välja võlgniku pankrot; - 29.11.2018 kanti kostja kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse. I
16(25)
9.Puudub alus jätta kostja apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kolleegiumi hinnangul on kostja apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot, sest kostja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus tunnistas kehtetuks muutmise lepingu. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat kinnistud võlgnikule tagastama. Seega ei taotleta apellatsioonkaebusega rahalist hüve ja tegemist on mittevaralise nõudega, millelt tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot (TsMS § 132 lg 1) nagu apellant on teinud. II
10.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses esmalt selle üle, kas 10.10.2007. a müügileping on kehtiv.
10.1.Seoses 10.10.2007 müügilepinguga puudub poolte vahel vaidlust, et: - müügilepingu järgi pidid pooled sõlmima asjaõiguslepingu kinnistute omandi ülekandmiseks kostjale hiljemalt 01.05.2008 eeldusel, et kostja on selleks tähtajaks võlgnikule tasunud või võlgniku kasuks hoiustanud ostuhinna; - asjaõiguslepingut ei sõlmitud enam kui 9,5 aasta jooksul; - võlgnik rikkus müügilepingust tulenevat kohustust mitte koormata enne kinnistute omandiõiguse üleandmist kinnistuid kolmandate isikute õigustega; - võlgniku nimel tegutsesid isikud, kes olid samaaegselt ka kostja juhatuse liikmed; - kostja majandustegevuseks oli võlgniku kinnisasjade rendile andmine; - kumbki müügilepingu pooltest ei kajastanud müügilepingust tulenevaid nõudeid ega kohustusi oma aruannetes; - kostja menetluses esitatud majandusaasta 2009-2015 majandusaasta aruannete kohaselt ei olnud kostja oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline müügilepingut täitma; - Vexiro, Multivara, võlgnik ühelt poolt ja CC ning EE teiselt poolt sõlmisid 29.10.2007 lepingu, mille järgi pidi võlgnik Punase kinnistu müüma kolmandale isikule; kostja sai nimetatud tehingust teada hiljemalt 10.04.2008, kui Tankud sai kostja osanikuks või 17.04.2008, kui CC sai kostja juhatuse liikmeks;
10.2.Eelpool nimetatud asjaoludest saab järeldada, et hageja ei täitnud müügilepingust tulenevat kohustust anda kinnisasi tähtaegselt üle kostjale, sh kolmandate isikute õigustest vabana, ja kostja ei täitnud omapoolset kohustust tasuda hagejale ostuhind. Tegemist on müügilepingu rikkumisega, kuid rikkumine ei ole iseenesest müügilepingu lõppemise alus. Seetõttu ei oma asjaolu, kas kostja oli suuteline tulenevalt oma majanduslikust olukorrast üldse müügihinda tasuma, samuti kas pooled kajastasid müügilepingust tulenevaid nõudeid ja kohustusi oma aruannetes, vaidluse lahendamisel tähendust. Lisaks nõustub kolleegium kostja väitega, et majandusaasta aruannetel puudub õigustloov tähendus ja nendes kajastatud või kajastamata andmed ei tähenda, et nõudeid või kohustusi ei ole tegelikult olemas. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus uurida hageja poolt nimetatud väite tõendamiseks esitatud hageja ja kostja majandusaasta aruandeid (I kd, tl 48-53, II kd, tl 133-200, III kd, tl 1-68).
10.3.Võlgniku ja kostja 10.10.2007, 05.05.2008 ja 03.10.2017 lihtkirjalikest kokkulepetest (II kd, tl 9-11) nähtub, et võlgnik ja kostja on pidanud läbirääkimisi ja sedastanud 10.10.2007 müügilepingu p-st 4.1. tuleneva võlgniku kohustuse täitmata jätmist ja kostja viivise (leppetrahvi) nõudmise õigust. Vaidlust ei ole selles, et kostja viitas nimetatud kolmele dokumendile ka oma 08.11.2018 nõudeavalduses võlgniku pankrotimenetluses ja esitas need nõudeavalduse lisadena
17(25)
(II kd, tl 12).
10.4.Kolleegium nõustub hageja 11.03.2019 menetlusdokumendi p-s 4 toodud seisukohaga, et kokkulepped puudutavad üksnes viivise/leppetrahvinõuet ning nendest ei nähtu, et arutatud oleks müügilepingu täitmist või asjaõiguslepingu edasilükkamist. Samas nähtub kokkulepetest, et pooled tuginevad asjaolule, et müügilepingu punktist 4.1. tulenev kinnistute üleandmise kohustus on täitmata, kuid ei viita asjaolule, et nimetatud punkti täitmisest loobutakse. Põhjendatud on hageja seisukoht, et võlgnik ja kostja oleksid pidanud sõlmima müügilepingu täitmist ja asjaõiguslepingu sõlmimise edasilükkamist puudutavad kokkulepped VÕS § 11 lg 3 järgi notariaalselt tõestatult. Ringkonnakohus leiab, et sõltumata eeltoodud tehingute tühisusest vorminõude täitmata jätmise tõttu, on pooled müügilepingu täitmise tähtaega pikendanud muutmise lepinguga ja müügilepingu täitmisega (kinnistud üle andes). Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et esitatud asjaoludest ei tulene, et lepingust oleks taganetud, sh konkludentselt.
10.5.Maakohus jättis hindamata 29.10.2007 lepingu. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus parandada. Nõude loovutamise ja osa müügilepinguga (II kd, tl 126-132) on tõendatud, et 29.10.2007 sõlmisid Vexiro, Multivara (praeguse nimega Tankud), võlgnik, CC ja EE lepingu, mille p-s 4.3.1 sedastati, et võlgnik on sõlminud Punane kinnistu müügilepingu ja isik, kes omandab kinnistu, on võlgniku ees oma müügihinna tasumise kohustuse täitnud. Kolleegiumi hinnangul ei tõenda ka nimetatud leping, et võlgnik ja kostja ei pidanud end müügilepinguga seotuks ja taganesid sellest konkludentselt vaikimisega. Kostja ei olnud nimetatud lepingu pooleks. Samuti ei nähtu, et kostja oleks peale lepingust teada saama pidamist müügilepingust taganenud.
10.6.Kuivõrd müügilepingust ei ole taganetud, leidis maakohus põhjendatult, et muutmise lepinguga muudeti müügilepingut ja tegemist ei ole uue müügilepinguga. III
11.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas võlgniku ja kostja vahel 05.12.2017 sõlmitud asjaõigusleping on tühine põhjusel, et kinnistuid käsutati hoolimata täitemenetluses 08.12.2010 kohtutäituri ja SEB kasuks seatud keelumärgetest.
11.1.Seoses sellega ei ole poolte vahel vaidlust, et: - kinnistud koormati hüpoteekidega SEB-i kasuks 2004-2006; - eelmärked seati kostja kasuks müügilepingust tuleneva kinnistute omandi ülekandmise kohustuse täitmiseks 18.10.2007. a; - SEB algatas täitemenetluse kõnealuste hüpoteekidega tagatud nõuete realiseerimiseks 03.12.2010; - kohtutäituri avalduse alusel kanti Pae ja Punane kinnistute kohta kinnistusraamatusse vastavalt 08.12.2010 ja 10.12.2010 keelumärked käsutamise keelamiseks kohtutäituri ja SEB-i kasuks;
11.2.Asjaoludest nähtub, et SEB-i kasuks oli enne eelmärkeid kantud kinnistusraamatusse hüpoteegid. Hüpoteekide realiseerimiseks käis täitemenetlus ning keelumärked kanti kinnistusraamatusse asjaõiguste (hüpoteekide) teostamise tagamiseks, mis asusid järjekorra mõttes eelmärgetest eespool. Kuivõrd kinnisasjad jäid täitemenetluses müümata, ei ole eelmärgetest tulenevad õigused lõppenud (TMS § 158 lg 3).
13.Pooled vaidlevad, mis tähendus on tsiviilasjades 2-18-1633 ja 2-18-16149 toimunud menetlustes tehtud määrustel käesoleva asja lahendamisel.
18(25)
13.1.TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 457 lg 1 järgi on kohtuotsus üldjuhul kohustuslik üksnes menetlusosalistele, s.o pooltele ja kolmandale isikule (TsMS § 198 lg 1 p 1), st kui isik ei ole selle menetluse osaline, ei ole asjas tehtav otsus talle jõustumise korral kohustuslik (vt nt RKTKo nr 32-1-136-12, p 19). Iseenesest õige on hageja seisukoht, et ta ei olnud eelnimetatud tsiviilasjades menetlusosaliseks ja lahendid tehti formaalses registrimenetluses, kus otsustai kinnistusraamatusse tehtud kannete tegemise üle, võrreldavas mahus ei toimunud vaidlust müügilepingu, asjaõiguslepingu ja muutmise lepingu kehtivuse üle, kohtud lähtusid lahendite tegemisel eeldusest, et asjaõigusleping on sõlmitud ja omandi ülekandmine toimub müügilepingu täitmiseks.
13.2.Eelnimetud tsiviilasjades tehtud jõustunud kohtumäärused võivad olla praeguses asjas dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg 2 mõttes. See ei tähenda aga, et menetlusosaline ei võiks esitada uusi asjaolusid või tõendeid, kui ta leiab, et neid asjaolusid ei ole eelnevas menetluses käsitletud.
13.3.Tsiviilasjas nr 2-18-1633 tehtud määruses on Riigikohus lahendanud võlgniku ja kostja kinnistamisavalduses tehtud kohtunikuabi kandemäärusele esitatud kaebust. Riigikohus on kõnealuse määruse p-s 15 andnud õigusliku seisukoha, et AÕS § 63 lg 3 esimese lause kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. AÕS § 63 lg 4 kohaselt rakendatakse AÕS § 63 lgt 3 ka sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes. Käsutamisega AÕS § 63 lg 3 esimese lause ning AÕS § 63 lg 4 tähenduses hõlmatud ka kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmine. Keelumärked kohtutäituri avalduse alusel on sisse kantud 2010. aastal, s.o pärast eelmärgete sissekandmist. Seega ei saanud keelumärked takistada eelmärgete alusel kinnistute omandikannete muutmist. AÕS § 63 lg 2 (keelumärge keelab vastavalt sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt) kohaldamine sellises olukorras oli ekslik.
13.4.Riigikohtu hinnangul ei tulene teistsugust järeldust asjaolust, et SEB-i kasuks oli juba enne eelmärgete sissekandmist sisse kantud hüpoteek (hüpoteegid) ning eelmärgetest hiljem sisse kantud keelumärked tagasid hüpoteegi kui asjaõiguse teostamist täitemenetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 kohaselt on tühine mh ametiisiku antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing. TsÜS § 88 lg 2 võimaldab aga teostada mh täitemenetluses sellist asjaõigust (nt hüpoteeki), mis on tekkinud enne käsutuskeelu andmist (vt RKTKm nr 3-2-1-79-06, p-d 23 ja 24). Sellest ei tulene, et pärast eelmärke sissekandmist sissekantud käsutuskeeld ei võimaldaks eelmärke maksmapanekut, kui keelumärge tagas enne eelmärget sissekantud asjaõiguse teostamist. Seda hoolimata asjaolust, et kui praegused hüpoteekide, eelmärgete ja keelumärgetega koormatud kinnistud täitemenetluses müüdaks, siis tuleks eelmärked TMS § 158 lg 3 alusel oma järjekoha tõttu (tagapool hüpoteekidest, millest tuleneva nõude alusel täitemenetlus toimub) kinnistusraamatust kustutada.
13.5.Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et Riigikohtu seisukohad määruses 2-181633 lähevad vastuollu seisukohtadega määruses 3-2-1-79-06. Viimatinimetatud lahendis
19(25)
ei käsitletud enne käsutuskeeldu seatud omandiõiguse ülemineku tagamiseks sisse kantud eelmärkega seonduvat, seega oli lahendatavate küsimuste ring teine.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole asjaõigusleping TMS § 54 lg 1 ja TsÜS § 88 lg 1 järgi tühine. Arvestades varem tuvastatut, et müügileping kehtis ja seda muudeti osaliselt muutmise lepinguga, asjaõigusleping sõlmiti ja omandi ülekandmine toimus müügilepingu täitmiseks, ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et omandi ülekandmine toimus muutmise lepingu kui uue müügilepingu täitmiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et muutmise lepingut ei saa pidada uueks müügilepinguks ja hageja nõue 05.12.2017 asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
15.Samuti leidis maakohus põhjendatult, et rahuldada ei saa hageja nõuet kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu ebaõigete omanikukannete parandamiseks ning kostja vastava nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega. IV
16.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses, kas 16.11.2017 muutmise leping on kehtetu PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel, kuna lepingul on kinke iseloom ja sellega kahjustati võlausaldajate huve.
16.1.Muutmise lepingu kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel peavad olema täidetud järgmised eeldused (tulenevalt PankrS § 109 lg-st 1, § 111 lg 1 p-st 1 ja lgtest 2 ja 3): - lepingu näol on tegemist kinkelepinguga või poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on lepingul kas või osaliselt kinke iseloom; - leping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; - lepingu teine pool (kingisaaja) ei tõenda, et kinkelepinguga ei kahjustatud võlgniku võlausaldajate huve.
16.2.Seoses nimetatud nõudega ei ole poolte vahel vaidlust, et: - muutmise leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne võlgniku ajutise halduri nimetamist; - muutmise lepingu sõnastuse järgi kohustus kostja tasuma müügihinnana 10 000 eurot (sisaldab käibemaksu), maksma võlgniku ja Hexanor Haldus opereerimislepingust tuleneva kuue kalendrikuu üüritasu; pooled võtsid ostuhinna tasumisel arvesse hüpoteekidega tagatud nõuded 11 152 582,43 euro ulatuses ja arvestasid kostja poolt võlgniku nõuete ülevõtmisega Bravotex ning Hexanor Haldus ees; - ostuhind 10 000 eurot tasuti Hexanor Haldus arveldusarvele; - opereerimislepingu kuue kuu üüritasu on 66 666,66 eurot (ilma käibemaksuta); - kinnistusraamatust nähtuvalt olid kinnistutel muutmise lepingu sõlmimise ajal kehtivad hüpoteegid kokk 11 152 651,72 euro ulatuses; - erinevate asjas esitatud eksperthinnangute kohaselt on kinnistute väärtus 3 850 000 – 4 650 000 eurot;
16.3.Poolte vahel on vaidlus, kas: - muutmise lepingul on kinke iseloom, kuna sellega vähendati kinnistute ostuhinda võrreldes müügilepinguga ning soorituse ja vastusoorituse väärtused erinesid üksteisest kordades kostja kasuks; - kinnistud müüdi nende turuhinnast odavamalt;
20(25)
- kostja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik.
16.4.Põhjendatud on hageja seisukoht, et üldjuhul kinnisasja müügi korral ei saa sellele seatud hüpoteegisummat käsitada müügihinna osana, kuna hüpoteek kinnisasja väärtust ei mõjuta, kui puuduvad hüpoteegiga tagatavad nõuded. Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse väide, et pooled ei tuginenud menetluses asjaolule, et kinnistute müügihinna osaks tuleb lugeda kinnistuid koormavate hüpoteekide summat (11 152 651,72 eurot), sest kostja arvates tuli müügihinna osana käsitada hüpoteekidega tagatud nõude summat. Viimatinimetatud väitega hageja ei nõustunud ja oli seisukohal, et 16.11.2017 muutmise lepingust (sh selle lepingu p-ga 3.1.1. kehtestatud müügilepingu p-st 3.4.) ei tulene, et kostja oleks seoses kinnistuid koormavate hüpoteekidega või nendega tagatavate nõuetega kohustunud tegema võlgnikul mingi tagastamatu soorituse. Seetõttu ei saanud hageja arvates lepingus avaldatu, mille kohaselt arvestasid pooled kinnistute müügihinna kokkuleppimisel hüpoteekidega tagatud nõuete suurust, tähendada seda, et vastavate nõuete suurust (või hüpoteekide summat) saaks lugeda kinnistute müügihinna osaks.
16.5.Iseenesest põhjendatud on hageja käsitlus, et hüpoteekide realiseerimisel lähevad hüpoteegipidajate nõuded võlgniku vastu seaduse alusel (AÕS § 349 lg 3, VÕS § 173 lg 3) kostjale üle ja kinnisasjade turuhinnast hüpoteekide summa või nendega tagatavate nõuete summa mahaarvamine viiks üldjuhul kostja rikastumiseni hageja arvel, kuna kostja on saanud kinnisasjade omanikuks ilma märkimisväärse vastusoorituseta ja omandab lisaks seaduse alusel võlgniku vastu samuti nõude ilma vastusoorituseta. Kostja on aga käesolevas menetluses väitnud, et temale potentsiaalselt seaduse alusel üleminev nõue on väärtusetu, kuna seda ei oleks võlgniku pankroti tõttu võimalik täita. Seetõttu on hüpoteegiga tagatud nõuete mahaarvamine saadu väärtuse hüvitamisel käesoleval juhul põhjendatud. Kostja ei ole aga lisaks SEB-i nõuete tagamiseks seatud hüpoteegiga tagatud nõude suurusele toonud esile ega tõendanud teiste hüpoteegiga tagatud nõuete suurust, leides, et nimetatud nõuded vaieldakse selgeks pankrotimenetluses. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, milline oli hüpoteekidega tagatud nõuete suurus lisaks hageja väidetud 6,5 milj eurole. SEB kohtuotsusega tunnustatud hüpoteegiga tagatud nõude summa on vaidlustamata asjaolude kohaselt 5 943 783,31 eurot.
16.6.Müügilepingu (I kd, tl 12-16) p-dega 1.1-1.2 ja 3.1 -3.2 on tõendatud, et võlgnik kohustus müüma kinnistud kostjale kokku 9 458 923,97 euro eest ja lepingust ei tulene, et nimetatud summad oleks sisaldanud käibemaksu. Kuigi lepingu nimetatud punktides on loetletud kinnistusregistri registriosade andmed, sh ka hüpoteegid ja nende summad, ei tulene lepingust, et nendega arvestati kinnistu müügihinna suuruse määramisel. Kostja väited, et poolte mõte oli selles, et kui asjaõiguslepingu sõlmimise ja ostuhinna tasumise ajal on võlgnikul hüpoteekidega tagatud kohustusi, siis võetakse neid ostuhinnas arvesse ning kostja poolt tasumisele kuuluvat rahasummat vähendatakse vastavas ulatuses, on tõendamata. Seega ei ole lepingut võimalik ka sellisel viisil tõlgendada.
16.7.Muutmise lepingu (I kd, tl 28-30) p-s 3.1. leppisid võlgnik ja kostja ostuhinna osas kokku järgnevalt: kinnistud müüakse 10 000 euro eest (sisaldab käibemaksu), lisaks maksab kostja võlgnikule Hexanor Haldusega sõlmitud opereerimislepingust tulenevalt tasumisele kuuluva üüritasu kuue kalendrikuu eest; pooled avaldasid, et ostuhinna kujunemisel arvestatakse lepingu esemeid koormavate hüpoteekidega tagatud nõudeid (lepingu sõlmimise päeval 11 152 582,43 eurot) ning kostja poolt võlgniku võlgnevuste
21(25)
ülevõtmist Bravotex ja Hexanor Haldus ees vastavalt osalejatele vahel sõlmitud kokkulepetele.
16.8.Maakohus tuvastas, et 22.12.2017 sõlmisid võlgnik, kostja, Bravotex ja Hexanor Haldus kokkuleppe võlgade ülevõtmise kohta (II kd, tl 113-114) 1 383 172,03 euro ulatuses. Hageja väited, et selliseid kohustusi ei eksisteeri, on tõendamata. Samas ei ole kumbki pooltest esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaks vastavate nõuete suurust hinnata.
16.9.Kuigi müügilepinguga võrreldes vähendati muutmise lepingus kinnistute ostuhinda, ei ole võimalik väita, et lepingul oli kinke iseloom. Kinke iseloom oleks muutmise lepinguga muudetud müügilepingul siis, kui kinnistud oleks müüdud turuväärtusest odavamalt. Maakohus tuvastas õigesti, et kinnistute turuväärtus oli alla viie miljoni ja üksnes SEB-i kohtuotsusega tunnustatud nõuet arvestades oleks kinnistute hind suurem kui turuhind ekspertarvamuste järgi. Põhjendatud on kostja seisukoht, et võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamist ei oleks toimunud isegi siis, kui kostja ei oleks üldse kinnistute eest võlgnikule tasunud, vaid ta oleks võtnud kinnistud koos hüpoteekidega üle. Kostja oleks küll saanud nõude võlgniku vastu, kuid selle rahuldamine ei ole võimalik.
17.Kuna PankrS § 109 lg 1 järgi saab kohus tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks üksnes tehingu, millega kahjustatakse võlausaldajate huve, kehtib see üldnormina ka kinkelepingu kehtetuks tunnistamisel PankrS § 111 alusel. Maakohus kontrollis võlausaldajate huvide kahjustamist hageja nõude alusel tunnistada muutmise leping PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel kehtetuks ja leidis, et muutmise leping kahjustas võlausaldajate huvisid. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu.
17.1.Maakohus leidis õigesti, et võrrelda tuleb olukorda, kui kinnistud müüakse täitemenetluses olukorraga, kui kinnistud müüakse pankrotimenetluses.
17.2.Puudub vaidlus, et võlgniku peamine äritegevus seondus kinnisvara üürileandmise ja haldamisega. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tehing kahjustab võlausaldajate huvisid, kuna kinnistute pankrotivaras olemise korral on võimalik otsustada, kas müüa need kohe või hiljem, andes need enne seda mingiks perioodiks üürile ja võimaldades seeläbi saada jooksvalt tulu, mis kokkuvõttes võib olla kasulikum kui nende müük. Kostja on leidnud oma apellatsioonkaebuses põhjendatult, et tegemist on võlausaldajate võimalusega otsustada, kas jätkata võlgniku majandustegevust. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa võlausaldajate huvid, mille kahjustamine PankrS § 109 lg 1 tähenduses on PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi tehingu tagasivõitmise eelduseks, seisneda abstraktses huvis otsustada võlgniku tegevuse jätkamise või lõpetamise üle (RKTKo 3-21-30-17, p 12).
17.3.Abstraktne ja oletuslik võlausaldajate kahjustamise kontekstis on ka hageja väide, et kinnistute kostja omandisse jäämisel saab kostja kontrolli võlgniku pankrotimenetluses ja ei pruugi olla huvitatud nõuete esitamisest võlgniku juhatuse liikmete või teiste kasusaajate vastu, mille arvelt saaks rahuldada teiste võlausaldajate huve või näiteks SEB nõuet ulatuses, mis kinnistute müügi arvelt ei õnnestu katta (11.03.2019 menetlusdokumendi p 9.5.)
22(25)
17.4.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt kahjustab muutmise leping võlausaldajate huve, kuna täitemenetluses läheb kinnistute müügi puhul SEB-i nõue rahuldatud ulatuses kostjale üle, st täitemenetluses müügi puhul jääb võlgniku vastu esitatud nõude kogusuurus samaks (vahetub ainult võlausaldaja), pankrotimenetluses väheneb aga kinnistute realiseerimisel nõuete kogusuurus. Pooled ei ole väitnud ja maakohus ei ole tuvastanud võlgnikul muu vara olemasolu peale kinnistute, mille tagasivõitmist hageja käesolevas menetluses taotleb. Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, on pankrotimenetluses võimalik rahuldada üksnes SEB nõue. SEB-le on kasulikum nõude rahuldamine täitemenetluses, sest pank ei pea sellisel juhul osalema pankrotimenetluse kulude kandmisel nagu maakohus õigesti leidis. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu käsitlus teiste võlausaldajate huvide kahjustamisest, ilma teisi võlausaldajaid ja nende nõuete rahuldamise suurust välja toomata, abstraktne. Võlausaldajate huvisid ei kahjusta kinnistute müük täitemenetluses ka seetõttu, et kuigi kinnistute müümisel täitemenetluses läheb kostjale seadusest tulenevalt üle SEB nõuded võlgniku vastu, ei ole kostjal võimalust rahuldada nõudeid võlgniku pankrotimenetluses. V
18.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses, kas muutmise leping on kehtetu tagasivõitmise üldaluse, s.o PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi.
18.1.Maakohus tuvastas ja poolte vahel puudus selles vaidlus, et ajaline kriteerium selleks on täidetud. Samas tuvastas ringkonnakohus eelnevalt, et muutmise lepinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve. Seega ei saa hageja nõuet rahuldada ka PankrS tagasivõitmise üldaluse järgi.
18.2.Eeltoodu tõttu tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude ja tunnistas kehtetuks muutmise lepingu.
19.Kuna maakohus jättis tuvastamata muutmise lepingu kehtetuse ja ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse muutmise lepingu kehtetuks tunnistamiseks, puudub hagejal kinnistute omandi tagasikandmise nõue, vastavate nõusolekute andmise nõue kinnistusraamatu omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks ning nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega.
20.Kuivõrd hageja ei ole kinnistute omanik, ei puuduta kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud eelmärked hageja õigusi ja hagi ei ole alust rahuldada ka hageja nõudes kostjalt eelmärgete kustutamiseks nõusoleku andmiseks ja vastavate tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega. V
21.Järgnevalt vastab ringkonnakohus kindlaksmääramisega seonduvatele väidetele.
kostja
apellatsioonkaebuse
menetluskulude
21.1.Maakohus vähendas kostja esindaja Paul Varuli tunnitasu 150 euroni. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotstus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Kõrgema astme kohus saab dikretsiooniotsustusse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu seisukoha kujunemine ei
23(25)
ole otsuse põhjenduses jälgitav ja arusaadav, kuid ringkonnakohus saab selle menetlusliku vea parandada.
21.2.Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult vähendanud esindaja tunnitasu suurust. Hagi esitamisel peab kostja menetluskulude suurus, mida hagejal tuleb hagi rahuldamata jätmise korral hüvitada, olema hageja jaoks üldjoontes ettenähtav. Kohtupraktika järgi ei saa menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu puhul üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-13, p 25). Tunnitasu tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata iga üksiku asja mahust ja keerukusest lähtudes. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud argumente, miks tuleks pidada esindaja eeltoodud tunnitasu asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks. Käesolevat vaidlust võib kolleegiumi arvates pidada keskmiselt keerukaks ja mittemahukaks. Asja keerukust arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta). Seetõttu on maakohtu seisukoht esindaja tunnitasu suuruse osas lõppkokkuvõttes õige.
21.3.Iseenesest on põhjendatud apellandi seisukoht, et kostja esindaja Kedli Anveldi allkirja puudumine kostja vastusel ei ole aluseks tema tehtud töö arvestamata jätmisel, sest asjast nähtus ka nimetatut esindaja. Lõppkokkuvõttes ei muuda aga ka see eksimus maakohtu otsust nimetatud osas ebaõigeks, kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja menetluskulude nimekirjast (III kd, tl 104) nähtub, et kostja esindajad tegid kostja 27.02.2019 vastusega seoses toiminguid ajavahemikul 10.02.201927.02.2019 kokku 70h. Arvestades kostja 27.02.2019 vastuse sisu ja pikkusega (II kd, tl 17), sellele lisatud tõenditega (eksperthinnangud olid juba hageja poolt esitatud), vajalikkusega kliendiga ja büroosiseselt nõu pidada, ei ole selle koostamisega seotud ajakulu kolleegiumi hinnangul suurem kui 70-37,5=32,5h. Nimetatud ulatuses on maakohus õigustatult kostja ajakulu õigustatuks pidanud.
21.4.Maakohus jättis põhjendatult advokaat Silvia Urgase ajakuluga arvestamata. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. Menetluses nähtavalt osaleva esindaja kvalifikatsioon ja õigusabiteenus on kontrollitav kohtule esitatud menetlusdokumentide ja kohtuistungitel osalemise näol. Seejuures ei ole lepingulisel esindajal keelatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama advokaadibüroo teiste advokaatide abi, kuid kui nimetatud isikud ei ole nähtavalt käitunud menetlusosalise lepingulise esindajana, ei ole põhjendatud nimetatud kulude väljamõistmine teiselt poolelt.
21.5.Põhjendatud on määruskaebuse väide, et maakohus on jätnud alusetult välja mõistmata kinnistusraamatu väljavõtete kulu 9 eurot, kuna väljavõtetelt nähtuvalt on need võetud pärast hagi esitamist ja mitte umbes aasta varem. Apellant on põhistanud, et menetluskulude nimekirjas märgitud kuupäev 15.12.2017 on kirjaviga. Seega tuleb kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks maakohtus lugeda 13 730+9= 13 739 eurot.
24(25)
VII
22.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja jätta menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
23.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsioonimenetluse kulud. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse, v.a menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega seoses. Samas nimetatuga seonduvaid menetluskulusid pooltele niikuinii ei hüvitataks (TsMS § 178 lg 4). Seetõttu jäävad kokkuvõttes poolte apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
23.1.Arvestades maakohtu otsuse, hageja ja kostja apellatsioonkaebuste ning nende vastuste sisu ja mahtu, samuti kohtukõne teeside sisu ja mahtu, kõigis menetlusdokumentides suures osas juba maakohtus esitatud väidete kordamist, peab ringkonnakohus kostja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks seoses eelnevaga 30h, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumise osas 3h ja istungil osalemise osas vastavalt protokollile 1h 5min. Arvestades asja mahukust ja keerukust ei pea ringkonnakohus vajalikuks kahe esindaja osavõttu istungist ega ka seetõttu istungiks ettevalmistumist kahe esindaja poolt.
23.2.Esindaja tunnitasu suuruse osas jääb kolleegium käesoleva otsuse p-s 22.2. toodud seisukoha juurde ja leiab, et mõistlik tasu suurus on 150 eurot.
23.3.Seega on kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud apellatsioonimenetluses 34,5 x 150=5175 eurot ja nimetatud summa tuleb võlgnikult kostja kasuks välja mõista.
24.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.Maakohus ei ole otsuse resolutsioonis TsMS § 442 lg-st 5 tulenevat eirates märkinud hageja nõudeid, mis rahuldamata jäävad (vt RKTKo 3-2-1-93-08, p 19). Otsuse selguse ja arusaadavuse eesmärgil märgib ringkonnakohus kohtuotsuse tervikresolutsioonis ka nimetatud nõuded.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Imbi Sidok-Toomsalu
25(25)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.