Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Määruse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-17060
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu võla saamiseks
Vaidlustatud lahend
Harju Maakohtu 23. mai 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv esindajad ringkonnakohtus Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
2.Jätta YY 29. novembri 2019. a taotlus riigilõivu maksmise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
3.Keelduda Harju Maakohtu 23. mai 2019. a otsuse peale esitatud YY apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
4.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud YY kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (hageja) esitas 12. novembril 2018 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi võla saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5. veebruaril 2016 notariaalse võlaõigusliku müügilepingu, mille kohaselt omandas hageja kostjalt 2500 euro eest Harjumaal Rae vallas
Pajupea külas asuva Sillaotsa maaüksuse. Kuna hageja on kostja lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu lepingust kehtivalt taganenud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu alusel tasutud kinnisasja ostuhind 2500 eurot ja lepingus kokkulepitud leppetrahv 250 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
3.Harju Maakohus rahuldas 23. mai 2019. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2500 eurot ja leppetrahvi 250 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 755 eurot.
4.Kostja esitas 25. juunil 2019 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, kaasata menetlusse kolmanda isikuna Rae vald ja saata asi maakohtule uuesti arutamiseks.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
5.Ringkonnakohus jättis 27. juuni 2019. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel kaebuse käiguta ja andis kostjale tähtaja 275 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.
6.Kostja riigilõivu ei tasunud, vaid esitas 30. juulil 2019 menetlusabi taotluse, milles palus vabastada ennast täielikult kaebuse esitamisel nõutavast riigilõivu tasumise kohustusest.
7.Ringkonnakohus jättis 8. augusti 2019. a määrusega kostja menetlusabi taotluse rahuldamata ja kohustas kostjat tasuma kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu 14 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Ringkonnakohus selgitas, et TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus kaebust menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu 6. novembri 2019. a määrusega.
8.Kostja esitas 20. novembril 2019 ringkonnakohtule taotluse ringkonnakohtu 8. augusti 2019. a määrusega antud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt ei saatnud Riigikohtu sekretär ega e-toimik kostjale teavitust riigilõivu tasumise tähtaja saabumise kohta. Lisaks tõrjus kostja novembris alusetuid sundtäitmisi, mille eesmärgiks oli raisata kostja aega ja raha. Eelnevat arvestades tuleb riigilõivu tasumiseks määratud tähtaega pikendada.
9.Ringkonnakohus jättis 20. novembri 2019. a määrusega (vormistatud kohtujuristi poolt e-kirjana) kostja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata, sest tähtaja pikendamiseks puudus mõjuv põhjus. Ringkonnakohus selgitas, et riigilõivu tasumise tähtaeg on 20. november 2019, sest ringkonnakohtu 8. augusti 2019. a määruses antud 14 päevane tähtaeg riigilõivu tasumiseks hakkas kulgema Riigikohtu 6. novembri 2019. a määruse tegemisest.
10.Kostja esitas 20. novembril 2019 kell 17.25 ringkonnakohtule e-kirja, milles leidis, et tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmine oli põhjendamatu. Kostja esitas samal päeval kell 22.19 ringkonnakohtule uue taotluse ringkonnakohtu 8. augusti 2019. a määrusega antud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks ning taotluse kohtujuristi taandamiseks. Tähtaja pikendamise taotluses kordas kostja samal päeval varem esitatud põhjendusi. Koos taotlustega esitas kostja 21. novembril 2019 tõendid selle kohta, et Riigikohtu sekretär ei olnud kostjat Riigikohtu 6. novembri 2019. a määrusest e-kirjaga teavitanud tehniliste tõrgete tõttu.
11.Ringkonnakohus rahuldas 22. novembril 2019. a määrusega (vormistatud asja ettevalmistava kohtuniku poolt kirjana) kostja taotluse ringkonnakohtu 8. augusti 2019. a määrusega antud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks ja määras riigilõivu tasumise tähtajaks 30. novembri 2019.
12.Kostja saatis 25. ja 27. novembril 2019 ringkonnakohtule e-kirju, milles tegi etteheited ringkonnakohtu tegevusele ja kutsus üles kohut veel ühte määrust tegema. Mh märkis kostja, et ringkonnakohtu poolt pikendatud tähtaeg pidi samuti olema 14 päeva. 2 (4)
13.Kostja esitas 28. novembril 2019 Riigikohtule e-kirja, milles palus määrata Riigikohtu
6.novembri 2019. a menetlusse mittevõtmise määruse jõustumise tähtpäevaks 21. novembri 2019 ning vormistada e-toimikus ringkonnakohtu 8. augusti 2019. a määrusega antud riigilõivu tasumise tähtaja kulgemine alates nimetatud tähtpäevast.
14.Riigikohus vastas samal päeval, et Riigikohtu 6. novembri 2019. a määrus on kostjale etoimikus nähtavaks tehtud alates 7. novembrist 2019 ning e-kirjaga teadmiseks saadetud
20.novembril 2019. Veel selgitas Riigikohus, et viidatud määrus jõustus alates selle tegemise kuupäevast, mistõttu ringkonnakohtu 8. augusti 2019. a määruses nõutud riigilõiv pidi olema tasutud hiljemalt 20. novembril 2019.
15.Kostja esitas 29. novembril 2019 ringkonnakohtule taotluse korrektsele menetlustähtaja kulgemisele tsiviilasjas nr 2-18-17060, alternatiivselt 22. novembri 2019. a määrusega riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt toimetas Riigikohus kostjale 6. novembri 2019. a määruse kätte
21.novembril 2019, mistõttu ringkonnakohtu 8. augusti 2019. a määruses antud 14 päevane tähtaeg riigilõivu tasumiseks saabub 6. detsembril 2019. Ringkonnakohus mitte ei pikendanud riigilõivu tasumiseks määratud tähtaega, vaid lühendas seda põhjendamatult. Kostja soovis eelnevate taotlustega vaid täpsustada ringkonnakohtu määratud tähtaja kulgemist. Kostja viitas TsMS §-dele 63 ja 64. Lisaks märkis kostja, et kohtu enda tehtud määrust ei ole võimalik lihtkirjaga ei lühendada ega pikendada.
16.Kostja ei tasunud riigilõivu ringkonnakohtu poolt 22. novembril 2019 määratud tähtaja jooksul.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 3401 lg 2 ja § 637 lg 1 p 3 alusel keelduda, kuna kostja ei ole apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu. Avaldus kohtujurist Addis Tammiku taandamiseks tuleb jätta rahuldamata.
18.Kolleegium lahendab kostja avalduse kohtujurist Addis Tammiku taandamiseks. Kohtujuristi taandamise kohta kohaldatakse TsMS-is kohtuniku taandamise kohta sätestatut (TsMS § 221 lg 21). Kui kohtunik ennast avalduse alusel ei taanda, teatab ta TsMS § 26 lg 5 järgi viivitamata kohtukoosseisule oma seisukoha taandamise aluse kohta ning sellisel juhul lahendab taandamisavalduse TsMS § 26 lg 2 järgi määrusega kohtukoosseis, kuhu taandatav kohtunik kuulub, seejuures ei osale taandatav kohtunik otsustamises. Sellest tulenevalt otsustavad taandamise kolleegium koosseisus Meeli Kaur, Margo Klaar ja Vallo Kariler. Kohtuniku taandumise ja taandamise alused on sätestatud TsMS §-s 23. Praegusel juhul ei ole kostja selgitanud ega põhjendanud, millest tulenevalt peaks kohtujuristi taandama. Asjaolu, et kohtujurist jättis 20. novembril 2019 kostja tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata, millega kostja ei nõustunud, ei anna alust kohtujuristi taandamiseks.
19.Ringkonnakohus jätab kostja korduva tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata, sest selleks ei esine mõjuvaid põhjuseid (TsMS § 64 lg 1). Ringkonnakohus arvestas esimesel tähtaja pikendamisel kostja selgitusi, et kostja eeldas, et riigilõivu tähtaja kulgemine algab Riigikohtu määruse kättetoimetamisest ning maksmise tähtpäeva kohta AET-i kaudu vastava teavituse saamisest. Kuigi kostja sellekohane arvamus oli ekslik, pidas ringkonnakohus neid piisavaks, et pikendada tähtaega kuni 30. novembrini 2019.
20.Kohus ei võta apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 1 p 3 järgi menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigikohus jättis 6. novembri 2019. a määrusega (Riigikohtu määrus) kostja menetlusabi rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata (tl 84). Kostjale tehti Riigikohtu määrus avaliku e-toimiku (AET) kaudu nähtavaks 7. novembril 2019. Ringkonnakohtu 8. augusti 2019. a määrus jõustus 6. novembril 2019 TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi. Kolleegium selgitab, et TsMS § 694 lg 2 (koosmõjus TsMS § 695) järgi jõustub 3 (4)
Riigikohtu määrus selle avalikult teatavakstegemise päeval ja selle peale ei saa edasi kaevata. Seega ei sõltu Riigikohtu lahendi jõustumine sellest, kas see on menetlusosalisele kätte toimetatud või mitte. Ringkonnakohtu määruse järgi tuli kostjal tasuda riigilõiv 14 päeva jooksul alates määruse jõustumisest, s.o hiljemalt 20. novembriks 2019. Kostja taotles 20. novembril 2019 kell 17.25 saadetud e-kirjas tähtaja pikendamist. Ringkonnakohus rahuldas kostja taotluse osaliselt ja määras uueks tähtajaks 30. november 2019. Ringkonnakohus ei pidanud tähtaega pikendama 14 päeva võrra. Kostja ei ole kohut riigilõivu tasumisest teavitanud, samuti ei nähtu KIS-ist, et kostja oleks riigilõivu tasunud.
21.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajatele koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda kostjale tagastada. Määrus toimetatakse TsMS § 638 lg 8 järgi kostjale kätte ja edastatakse hagejale.
22.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
23.Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse TsMS § 638 lg 10 järgi, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.