Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

2-19-5922

Menetluskulude jaotus Jätta hagejate Y Ia ja G Ii menetluskulud kostja G Ii kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagejad esitasid 16.04.2019.a Harju Maakohtule hagi G Ii vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara reaalosadeks jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja I xxx.a surnud I I ́i, isikukood: xxx, üleelanud abikaasa, kellele kuulub abikaasade ühisvarana 50% pärandvarast ning ülejäänud pärandvara osas pärib hageja I koos teiste pärijatega võrdsetes mõttelistes osades 1/3 suuruse mõttelise osa pärandist. Hageja II ning kostja pärivad kumbki 1/3 suuruse mõttelise osa pärandvarast. Pärandvara ühisusse kuulub muu hulgas Xxx Xxx OÜ, registrikoodiga xxx, osast nimiväärtusega kaks tuhat viissada (2 500) eurot ning XXX Xxx OÜ, registrikoodiga xxx, osast nimiväärtusega kaks tuhat viissada (2 500) eurot, kummastki äriühingu osast 1250 euro suurune osa. Hagejad soovivad pärandvara ühisuse lõpetada ja äriühingute osad pärijate vahel jagada. Pooltel puudub vaidlus jagamise viisi üle, kuid kostja nõuab pärandvara jagamisel enda nimetamist äriühingute juhatusse või äriühingute põhikirjade muutmist. Hagejatel ei ole õnnestunud kostjaga juba peaaegu aasta jooksul saavutada kohtuvälist kokkulepet, et lõpetada varaühisus ning jagada pärandvara poolte vahel reaalosadeks vastavalt pärimisosadele. Hagejad taotlevad pärandvara ühisuse lõpetamiseks kostja nõusoleku asendamist kohtuotsusega selliselt, et Xxx Xxx OÜ jagatakse pärijate vahel nii, et hagejale I kuulub 1666 euro suurune osa, hagejale II ning kostjale kummalegi 417 euro suurune osa. XXX Xxx OÜ osa väärtusega 2500 eurot jagatakse pärijate vahel selliselt, et hagejale I kuulub 1666 euro suurune osa, hagejale II ning kostjale kummalegi 417 euro suurune osa. Menetluskulude kandjaks paluvad hagejad määrata kostja. Kostja vastus Kostja vaidles 21.05.2019.a vastuses hagiavaldusele vastu. Kostja on seisukohal, et hagi esitamiseks puudub igasugune põhjus, sest pooled on varasemalt lõpetanud pärandvara ühisuse ühe äriühingu ja kinnisasja osas. Kostja selgitab, et vaidlusaluste äriühingute näol on tegemist tulutoovate äriühingutega. XXX Xxx OÜ-le kuulub mh kallihinnaline kinnisvara. Kostja ei takistanud vaidlusaluste äriühingute osadega tehingute läbiviimist, kostja ei survestanud hagejaid ega palunud notarit lisada mingeid hagejaga kooskõlastamata tingimusi ning vastupidised hagejate väited on täiesti alusetud. Hagejad ise keeldusid notari kaudu tehingu läbiviimisest. Hagejate tingimuseks oli, et tehingud vormistatakse ilma juhatuse valimiseta (või määrata juhatusse hageja üksinda). Mingeid muid ettepanekuid nad ei soovinud isegi arutada. Olukorras, kus on olemas ainult hageja enda nägemus, on väga raske saavutada kõikide pärijate huvides olevat kokkulepet. 2(6)

2-19-5922 Kostja püüdis igati hagejaga kooskõlastada, kuidas neid kahte äriühingute pärandiosa vormistada, et kõikide pärijate huvid oleksid võrdselt kaitstud. Üks variantidest oleks, et juhatusse määratakse nii Y Ia kui ka G I, hagejatele ei sobinud. Teine variant, et juhatusse määratakse ainult Y Ia ning muudetakse põhikirja selliselt, et ühingu vara võõrandamise otsus jääb osanike pädevusse ning otsuse vastuvõtmiseks peab olema antud 100 % häält - hagejatele see ka ei sobinud. Kostja näol on tegemist väikeosanikuga. Ei ole välistatud, et suurosanik (kes on mh ka juhatuse liige) kuritarvitab võimu ega lase väikeosanikke oluliste otsuste juurde (nt otsustakse müüa äriühingule kuuluvat vara madalama hinnaga mingi suurosanikuga seotud kolmandale isikule, millega kahjustatakse nii äriühingu kui ka väikeosaniku huve ning väike osanik ei saa mitte midagi teha). Kostja tegi ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga selliselt, et nii XXX Xxx OÜ, registrikood xxx kui ka Xxx Xxx OÜ, registrikood xxx, juhatusse määratakse nii Y Ia kui ka G I ja XXX Xxx OÜ, registrikood xxx ning Xxx Xxx OÜ, registrikood xxx põhikirjad muudetakse selliselt, et ühingu vara võõrandamise otsus jääb osanike pädevusse ning otsuse vastuvõtmiseks peab olema antud 100 % hääli. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja I kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

2-19-5922

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 järgi jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kokkuleppe mittesaavutamisel otsustab kohus hageja nõudel kas asja jagamiseks reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hagejad esitasid hagiavalduses nõude jagada asi reaalosadeks. Selle nõude juurde jäid hagejad ka järgnevas menetluses. Kostja vastuhagi, kaasomandi lõpetamiseks muul viisil, ei esitanud. Äriseadustiku (ÄS) § 148 lg 1 kohaselt on osa väikseim nimiväärtus üks euro. Mõlema vaidlusaluse äriühingu (Xxx Xxx OÜ ja XXX Xxx OÜ) osakapital on 2500 eurot. Hagejale I kuulub mõlema äriühingu osakapitalist 1250 euro suurune osa ning pärijate ühisusele 1250 euro suurune osa. Igale pärijale kuulub 1/3 suurune mõtteline osa 1250 euro suurusest osast ehk 1/6 mõlema äriühingu osakapitalist. Hagiavalduse punktis 4.1 (tl. 2 pöördel) taotlevad hagejad lõpetada pärijate ühisus ja jagada äriühingute osad reaalosadeks selliselt, et hagejale I kuulub peale pärandvara ühisuse lõpetamist koos lahusvarasse kuulunud osaga 1666 euro suurune osa mõlema äriühingu osakapitalist, hagejale II 417 euro suurune osa mõlema äriühingu osakapitalist ning kostjale 417 euro suurune osa mõlema äriühingu osakapitalist. Kostja pärandvara ühisuse lõpetamisele ja kaasomandi jagamise viisile vastu ei vaidle (kostja 21.05.2019.a vastus hagile p 7; tl. 17 pöördel ja tl. 18). Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja on pidanud läbirääkimisi pärandvara jagamiseks kohtuväliselt, mida tõendab kohtule poolte kirjavahetus (tl. 20-24; 28; 40-42). Pooled ei jõudnud pärandvara kohtuvälises jagamises kokkuleppele põhjusel, et kostja soovis jagamise tingimusena muuta pärandvarasse kuuluvate äriühingute põhikirju ja juhtorganite koosseise. Kehtiva pärimisseaduse ja asjaõigusseaduse regulatsiooni kohaselt on pärijatel võimalus pärandvara jagamise käigus muuta pärandvarasse kuuluvate äriühingute põhikirju või juhtorganite koosseisu (PärS § 152 lg 3 ja AÕS § 77 lg 1). Nimetatu on võimalik pärijate omavahelisel kokkuleppel. Juhul, kui üks või mitu pärijat taolise kokkuleppe sõlmimisega nõus ei ole, siis toimub põhikirja ja juhtorganite muutmine äriseadustikus sätestatud üldises korras osanike koosolekul (ÄS § 168 lg 1 p 1). Käesoleval juhul ei nõustunud hagejad kostja poolt pakutud ettepanekuga muuta põhikirju või juhtorganite liikmeid. Ainuüksi asjaolu, et kostja on vähemusosanik, ei pea kohus põhjendatuks seada pärandvara jagamisele täiendavaid tingimusi, s.t põhikirjade või juhtorganite muutmist. Kostjal on võimalus nimetatud soove väljendada osanike koosolekul. Asjaolu, et kostja kardab hagejate poolt kahjuliku tehingu tegemist, ei õigusta pärandvara jagamisest keeldumist. Juhul, kui tulevikus peaks hageja tegema äriühingute varaga tehingu, mis toob kostjale kaasa negatiivse tagajärje, on kostjal võimalik nõuda kahju hüvitamist üldises korras, mitte hüpoteetilise kahju tekkimise võimaluse välistamist pärandvara jagamise käigus. Pärijate ühisuse lõpetamise käigus on võimalik teha kokkuleppeid kaasomanike vahel, kui neid ei saavutata, siis toimub pärijate ühisuse lõpetamine AÕS §-s 77 sätestatud viisil. Pooled 4(6)

2-19-5922 kokkulepet ei saavutanud ning kostja vastuhagi mingil teisel viisil pärijate ühisuse lõpetamiseks esitanud ei ole. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.

2-19-5922 02.10.2019.a ning 17.09.2019.a ega selle läheduses ei ole olnud ühtegi kohtuistungit, milleks hagejad oleks pidanud ette valmistuma. 02.10.2019.a kohtuistungi kohta on hagejad esitanud eraldi kulu nõude. Eeltoodust tulenevalt kohus nimetatud kulu kostjalt välja ei mõista. Kohus nõustub hagejate menetluskuluga summas 240 eurot koos käibemaksuga 02.10.2019.a istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise eest ning 15.10.2019.a menetlusdokumendi koostamise ja esitamise eest kulu 1 töötunni ulatuses summas 120 eurot koos käibemaksuga ja mõistab nimetatud kulu välja kostjalt. Kohus ei rahulda hagejate nõuet 30.10.2019.a vastuväite (tl. 54) koostamise eest. Nimetatud menetlusdokument ei vasta elementaarsetele menetlusdokumendi nõuetele. Dokumendil puudub pealkiri, ei ole viidatud tsiviilasja numbrile ega poolte andmetele. Viited menetlusdokumendis puuduvad, nende asemel on punktiirjooned; puudub selgus, kes on dokumendi koostaja ja allkirjastaja. Kohtu hinnangul ei saa sellise, heal juhul menetlusdokumendi mustandiks nimetatava asja eest, menetluskulu vastaspoolelt välja mõista. Veelgi enam ei saa sellise napilt pooleteise lehekülje pikkuse menetlusdokumendi projekti koostamisele kuluda 1,5 tundi, nagu väidavad hagejad. Eeltoodust tulenevalt kohus ei rahulda hagejate menetluskulu nõuet 30.10.2019.a menetlusdokumendi osas. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejate menetluskulude taotluses nimetatud kinnitus puudub. Seega ei ole kohtul kindlust, et hagejad ei ole käibemaksukohuslased ja kohus rahuldab menetluskulu nõude ilma käibemaksuta. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate menetluskulu 7 töötunni ehk 700 euro ulatuses ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja hagejate menetluskulu 1150 eurot (riigilõiv 450 eurot + lepingulise esindaja tasu 700 eurot). 2.2 Kostja esitas menetluskulude nimekirja 23.10.2019.a. Esitatud nimekirja ja taotluse kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks koos käibemaksuga 1152 eurot. Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabi tunnihinnaga 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks, 8 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude suurus mõistlik ja põhjendatud, arvestades vastuste koostamise ja tsiviilasja menetlemisega kaasnenud lepingulise esindaja töömahtu ning esitatud menetlusdokumentide sisu. Kohus rahuldab kostja taotluse ja määrab kostja menetluskulude suuruseks 1152 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.