29. november 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-1944
Tsiviilasi
I L hagi K T vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
100 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
I L (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja advokaat (elektronpost xxx)
Toomas
Laanemaa
Kostja
K T (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja Danil Lipatov (elektronpost xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 20.11.2019.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I L (isikukood xxx) hagiavaldus K T (isikukood xxx) vastu.
2.Tuvastada A N’i (isikukood xxx, surmaaeg 02.11.2016.a) 21.07.2016.a koduse testamendi tühisus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 21.02.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-1944 kohaldatud hagiavalduse tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse 1 (6)
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.I L (hageja) esitas 07.02.2017 Harju Maakohtule hagi K T (kostja) vastu A N’i 21.07.2016 koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Kohus rahuldas 21.02.2017 hagi tagamise ja peatas hagi tagamise abinõuna A N’i pärimisasja menetluse. Kohus andis hagejale 22.02.2017 menetlusabi a võttis hagi 22.02.2017 menetlusse. Kostja vastas hagile 24.03.2017. Pärast hagile vastamist on menetlusosalised esitanud kohtule menetlusdokumente ja kohus on asja arutanud kohtuistungitel, korraldanud tõendite kogumise, määranud käekirja ekspertiisi, üle kuulanud tunnistajad ja eksperdid.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja on 02.11.2016 surnud A N’i seadusjärgne pärija. Hageja on esitanud Tallinna notarile Marika Reile pärimisavalduse, mis on kantud registrisse nr 2535 all. Notar on teavitanud hagejat, et kostja on esitanud notarile A N’i väidetavalt 21.07.2016 allkirjastatud koduse testamendi kahe tunnistaja juuresolekul, mille alusel A N on pärandanud kogu oma vara kostjale. Hageja on seisukohal, et testament ei ole A N’i poolt allkirjastatud. Kuupäev testamendil ei ole A N’i kirjutatud. Testament on tühine. Hageja palub kohtul tuvastada testamendi tühisuse. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Kostja avaldab, et A N allkirjastas 21.07.2016 tunnistajate D Te ja A M juuresolekul koduse testamendi ning testament on kehtiv. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
3.Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: hageja on 02.11.2016 surnud A N’i seadusjärgne pärija (tütar); kostja on esitanud notarile A N’i 21.07.2016 kuupäeva kandva allkirjastatud koduse testamendi kahe tunnistaja juuresolekul, mille alusel on A N pärandanud kogu oma vara kostjale. Pooled ei vaidle eelnevalt märgitud asjaolude üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
4.Hageja hinnangul on tema nõue põhjendatud, sest 21.07.2016 kodune testament ei ole allkirjastatud A N’i (testaator) poolt ja sellel ei ole testaatori poolt omakäeliselt kantud kuupäeva „21.07.2016“. Kostja vaidleb hagile vastu. Kohus kontrollib, kas hageja nõue on põhjendatud ja lahendab hageja nõude.
5.Pärimisseaduse (PärS) § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. PärS § 23 lg 2 sätestab, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. A N on 21.07.2016 kuupäeva kandva testamendiga pärandanud kogu oma vara kostjale. Kohtule esitatud 21.07.2016 kuupäeva kandva testamendi on kirjutatud käsikirjalikselt ning testamendi alla kirjutajaks on märgitud testaator A N. Samuti on testamendile alla kirjutanud kaks tunnistajat: D T ja A M. Kohus leiab, et 21.07.2016 kuupäeva kandva testamendi puhul on tegemist testamendiga PärS § 23 kohaselt. Kohus alljärgnevalt kontrollib hageja väidete põhjendatust. 2 (6)
6.Hageja põhjendab enda nõuet muuhulgas sellega, et testamendil ei ole testaatori poolt omakäeliselt kantud testamendi tegemise aega 21.07.2016. Kohtu hinnangul ei too testamendi tühisust PärS § 23 lg 1 järgi kaasa see, kui testaator ei kirjutanud testamendile ise testamendi tegemise kuupäeva ja aastat. Kuupäeva kirjutamine omab tähtsust testamendi kehtivuse poolest, sest PärS § 25 lg 1 alusel kaotab kodune testament kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Samale seisukohale on varasemalt kohtupraktikas jõutud. Kohus leiab, et PärS § 23 lg 1 järgi kodusel testamendil testaatori poolt kuupäeva ja aastaarvu omakäeliselt kirjutamata jätmine ei ole selline vormiviga, mis toob kaasa testamendi tühisuse, kui on võimalik tuvastada testamendi tegemise aeg. Testamendis sisalduva daatumi põhjal on tuvastatav testamendi tegemise aeg. Poolte vahel puudub vaidlus, et testaator suri 02.11.2016. Eeltoodust tulenevalt on PärS § 25 lg 1 järgi ei ole kodune testament tühine, sest selle tegemise päevast ei olnud möödunud kuus kuud, kui testaator suri. Samuti ei ole võimalik lugeda testamenti PärS § 25 lg 2 järgi tühiseks, sest kindlaks on võimalik määrata testamendi tegemise aeg.
7.TsMS § 232 lg 1 kohaselt 1 kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja leiab, et testamendi puhul ei ole täidetud TsÜS § 78 lg 1 ja PärS § 23 lg 1 tingimused, sest testamendil ei ole testaatori allkiri. Seetõttu ei vasta testament PärS § 23 tingimustele ning on TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine.
8.Vaidlustatud kodune testament on tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament (PärS § 23 lg 1). Vaidlustatud testamendile on tunnistajatena alla kirjutanud D T ja A M. See nähtub testamendi dokumendist, millele on märgitud tunnistajate nimed ja allkirjad (I kd, tl 14). Tunnistaja A M on testamendi allkirjastamist kinnitanud notarile 18.01.2017 ärakuulamisel (I kd, tl 74). Tunnistaja D T on testamendi allkirjastamist kinnitanud notarile 19.01.2017 ärakuulamisel (I kd, tl 74 pöördel). Tunnistajad kinnitasid notaruile, et nad kirjutasid testamendile alla (I kd, tl 74). Testamendi allkirjastamist kinnitasid tunnistajad ka kohtule 15.10.2019 istungil antud ütlustes (II kd, tl-d 104-105). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber testamendi allkirjastamise tunnistajate poolt. Kohus leiab, et testamendi allakirjutamine D Te ja A M poolt on tõendatud.
9.PärS § 23 lg 3 sätestab, et tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. PärS § 23 lg 3 sätestab testamendile antud tunnistaja allkirja tõendamisfunktsiooni. Kui tunnistaja on kirjutanud tunnistajate juuresolekul allakirjutatud kodusele testamendile allkirja, tõendab see testamendi allkirjastamist testaatori poolt. Kohus leiab, et tulenevalt tunnistajate allkirja tõendamisfunktsioonist on testament iseseisvaks dokumentaalseks tõendiks, mis tõendab testamendi allakirjutamist A N’i poolt. Tunnistaja A M on kinnitanud notarile 18.01.2017 ärakuulamisel, et testamendile kirjutasid alla testaator ja tunnistajad (I kd, tl 74). Tunnistaja D T on kinnitanud notarile 18.01.2017 ärakuulamisel, et testamendile kirjutasid alla testaator ja tunnistajad (I kd, tl 74 pöördel). Tunnistajate notarile antud kinnitused nähtuvad 18.01.2017 tunnistaja ärakuulamise protokollist (I kd, tl 74) ja 19.01.2017 tunnistaja ärakuulamise protokollist (I kd, tl 74 pöördel). Kohus leiab, et tunnistajate ärakuulamise protokollid on dokumentaalsed tõendid selle kohta, et D T ja A M nägid testamendi allkirjastamist A N’i poolt. Tunnistaja D T andis 15.10.2019 kohtus järgmise sisuga ütlused: „Tundsin A Nit, olen käinud seal paar korda. Käisin selle pärast, et minu sõbranna, kes on kostja lapselaps, palus vahel abi, kui teda Tallinnas ei olnud, et käia poes või koristada. Lapselapse nimi on A T. [---] Ükskord A küsis, et me 3 (6)
tuleksime kahekesi. Tulime sinna. Seal istus mingi meesterahvas, kirjutas testamenti. A ütles veel, et see on testament, kuna vana kehtivus lõppes. Allkirjastas A ja siis allkirjastasime meie. [---]Alguses kirjutas alla A, kes seejärel, ei mäleta täpselt. [---] Läksime mehe ja A juurde. Ütles, et see on testament, muud midagi ei öelnud, ma ei lugenud, mis seal on. See ei ole minu asi. Teadsin, et seal on testament. A allkirjastas, ja seda, kas A oli esimene või mina, ei mäleta“ (II kd, tl-d 104-105). Kohus leiab, et tunnistaja ütlused sisaldavad teavet, mille kohaselt tundis tunnistaja A N’it ja nägi testamendi allkirjastamist A N’i poolt. Tunnistaja A M andis 15.10.2019 kohtus järgmise sisuga ütlused: „Tundsin A Nit. Sain tuttavaks läbi A . Ta palus, kui ta lahkus, et meie aitaksime vanaema ja vanaisa. Me käisime poes toiduaineid ostmas, mõned korrad pesime aknaid. [---]Ühel päeval palus ta meil tulla Dga koos. Siis me tulime ja ta ütles, et kas me saaksime olla tema koduse testamendi juures tunnistajaks. Tema testamenti ei kirjutanud, seda kirjutas mingi mees, kes tal kodus istus. Ta ütles, et see on tal ammune tuttav. Kirjutas see mees, kirjutas ümber vanast testamendist. Pärast seda A andis allkirja, meie kirjutasime alla ja kõik. A oli esimene, kes andis allkirja. Ma ei mäleta, kes oli teine, kas mina või D. [---]A N kirjutas testamendi alla isiklikult. [---] Mees koostab testamendi teksti, siis kirjutab alla A ja siis meie“ (II kd, tl 105). Kohus leiab, et tunnistaja ütlused sisaldavad teavet, mille kohaselt tundis tunnistaja A N’it ja nägi testamendi allkirjastamist A N’i poolt.
10.Eksperdid Eve Kristjankroon ja Liina Eskor andsid 26.06.2018 eksperdiarvamuse, mille kohaselt ei ole vaidlustatud testamendile tõenäoliselt allkirja kirjutanud A N (I kd, tl 170). Eksperdid on andnud arvamuste skaalal arvamuse astmel 7 – tõenäoliselt on erinevad kirjutajad (I kd, tl 176). Eksperdiarvamusest nähtuvalt jagunesid võrdluseks esitatud A N’i allkirjad üld- ja eritunnustelt viieks erinevaks kogumiks. Seejuures leidsid eksperdid, et võrdlusmaterjaliks esitatud allkirjad on tõenäoliselt kirjutatud mitme erineva isiku poolt. Eksperdid võrdlesid testamendil olevat A N’i allkirja võrdlusmaterjali viie kogumi allkirjadega. Eksperdid omistasid esimeses kogumis olevad allkirjad A N’ile ja leidsid, et vaidlustatud allkirja ei ole tõenäoliselt kirjutanud A N. Eksperdid leidsid, et esineb viiteid, et vaidlustatud allkirja võib olla kirjutanud isik, kes on allkirjastanud teise võrdlusmaterjali kogumisse kuuluvad pensioni väljamakse teated (I kd, tl-d 166-177). Ekspert Eve Kristjankroon vastas 20.11.2019 kohtuistungil küsimustele. Ekspert selgitas, et võrdlusmaterjaliks olevatest allkirjadest moodustati erinevad kogumid allkirja väljanägemise järgi. Esimesse kogumisse sattusid dokumendid, millel olevad allkirjad olid antud sellistel dokumentidel ja sellistes asutustes, kus isikut kontrollitakse alati isikut tõendava dokumendi alusel. Teise kogumi allkirjad moodustusid pensioni väljamakse kviitungitel olevatest allkirjadest. Ekspert vastas, et ta eksperdina näeb, et need allkirjad on erinevad ja need on tegelikult kirjutatud erinevate isikute poolt. Kogumis 2 on tegemist täiesti teistsuguse allkirja mudeliga (II kd, tl-d 100-101). Ekspert Liina Eskor vastas 20.11.2019 kohtuistungil küsimustele. Ekspert selgitas, et esimeses kogumis on ühesuguse ülesehituse ja tunnustega ning teises kogumis teistsuguse ülesehituse ja tunnustega allkirjad, kolmas, neljas ja viies kogum lisaks veel. Dokumendid on esimesse kogumisse sattunud allkirja välimuse järgi. Pärast allkirjade järgi kogumite moodustamist selgus, et enamik esimese kogumi allkirju on sellistel dokumentidel, kus isik on pidanud oma isikut tõendama isikut tõendava dokumendiga. Need on siis dokumentide kättesaamise kinnitused, taotlused, üks pangadokument, avaldus pensioniametile. Teises kogumis on kõik allkirjad pensioni väljamakse kviitungitel, mille puhul ei tea me protseduuri, kas pensioni koju toomisel kontrollitakse, kas isik võtab pensioni isiklikult. Ülesehituselt, väljanägemiselt ja eritunnustelt erinesid need esimese kogumi allkirjadest. Tundub, et üritatud jäljendada tema allkirja, siin on mõned ülesehituse poolest sarnased elemendid, kuid need on teistsuguse ülesehituse või paigutusega. Allkiri üritab jäljendada esimese kogumi allkirja (II kd, tl-d 101-102). Kohus leiab, et eksperdi arvamus ja ekspertide vastused sisaldavad teavet selle kohta, et testamenti ei allkirjastanud A N. 4 (6)
11.D Telt ja A Mlt pärineb teave, et A N allkirjastas testamendi. Tunnistajate notarile antud seletustel ei ole vastuolusid. Tunnistajate D Te ja A M ütluste vahel puudusid vastuolud testamendi allkirjastamise kirjelduse osas. Samuti ei ole vastuolus kummagi tunnistaja kirjeldused A N’i tervisliku seisundi osas – mõlema tunnistaja ütlustest nähtuvad A N’i kuulmisraskused (II kd, tl 105). Kohus leiab, et tunnistajate ütlustes ja notarile antud seletustes ei esine vastuolusid, mis annaksid lugeda ütlused ebausaldusväärseteks. Hageja on tuginenud sellele, et A N’il olid nägemisraskused. Selle kohta on hageja tõendina esitanud 20.01.2015 epikriisi, mille kohaselt oli A N’il haigustüsistustena pimedus ja nõrknägevus, ühe silma pimedus (I kd, tl 86). Tunnistajate ütlustest ei nähtunud, et nad oleks märganud A Ni nägemisraskusi. Samas viitab testamendi ümberkirjutamine teise isiku poolt, et testaatoril võis seda olla raske teha. Kohtu hinnangul ei eelda teise isiku nägemisraskuste nägemine meditsiinialast ettevalmistust. Kohus arvestab ka sellega, et testaator oli testamendi allakirjutamise ajal 92 aastat vana. Tunnistaja D Tamulas hindas A Ni tervisliku seisundi normaalseks ja kirjeldas teda tavalise meesterahvana, kuid täpsemalt kirjeldada ei osanud. Tunnistaja A M avaldas, et A N nägi välja normaalne (II kd, tl 105). Kohus peab ebausutavaks, et tunnistajad ei pannud tähele testaatori halba nägemist. Samuti ei ole usutav, et tunnistajad, kelle jaoks testamendi tegemise juures tunnistajana osalemine ei olnud ilmselt igapäevane sündmus, ei oska kirjeldada täpsemalt 92-aastast meest. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused vastuolus 20.01.2015 epikriisis kui dokumentaalses tõendis sisalduva teabega.
12.TsMS § 232 lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Eksperdid on andnud arvamuste skaalal arvamuse astmel 7 (tõenäoliselt on erinevad kirjutajad). Kuigi eksperdid ei andnud arvamuste skaalal kategoorilist hinnangut, ei vähenda see kohtu hinnangul tõendi usaldusväärsust ega anna tõendile ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtu hinnangul ei nähtu eksperdiarvamusest ega ekspertide vastustest kohtuistungil, et eksperdid oleks andnud vale arvamuse või eksinud arvamuse andmisel. Eksperdid kinnitasid kohtuistungil, et esimesse kogumisse kuuluvad allkirjad olid sellistel dokumentidel, mille allkirjastamisel tuvastatakse kirjutaja isik. Kohus nõustub ekspertidega selles osas, sest 1. kogumisse kuulusid näiteks allkiri elamisloakaardi/isikutunnistuse taotlusel, isikutunnistuse taotlusel, dokumentide kättesaamise kinnitustel (I kd, tl 167). Kohus on seetõttu veendunud, et esimesse kogumisse kuuluvad allkirjad olid A N’i omad. Teise kogumisse kuulusid allkirjad, mis asusid eranditult pensioni kättesaamise kinnitustel. Ekspertide hinnangul oli tegemist täiesti teistsuguse allkirja mudeliga. Eksperdid avaldasid ka seda, et paralleelselt on antud täiesti erinevaid allkirju. Tunnistaja U V andis 15.10.2019 istungil järgmised ütlused: „Oli juhtumeid, kus pensionisaaja asemel kirjutas alla teine isik. Nägin, et konkreetselt füüsiliselt oli isik olemas, siis kirjutas alla hooldaja või keegi, kes oli temaga koos. Volitus oli selleks, kui inimest füüsiliselt kohal ei olnud. Muidu vaja ei olnud“ (II kd, tl 104). Tunnistaja T F andis 15.10.2019 istungil järgmised ütlused: „Seda võis juhtuda. Kui said mõlemad said pensioni koos. Volitust polnud siis vaja“ (II kd, tl 105). Tunnistajate U V ja T F ütlustega on tõendatud, et pensioni kojukande puhul võis pensioni saaja asemel alla kirjutada muu kohalviibiv isik. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et 2. kogumisse kuuluvad allkirjad ei kuulu A Nile. Eksperdid on leidnud, et allkirja võib olla kirjutanud isik, kes on A N’i nimel allkirjastanud 2. kogumisse kuuluvad pensioni väljamakse teated (I kd, tl 170). 20.11.2019 kohtuistungil andis ekspert Liina Eskor järgmise sisuga vastuse: „Tundub, et üritatud jäljendada tema allkirja, siin on mõned ülesehituse poolest sarnased elemendid, kuid need on teistsuguse ülesehituse või paigutusega. Allkiri üritab jäljendada esimese kogumi allkirja“ (II kd, tl 102). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ekspertide arvamus on usaldusväärne ning tõendab seda, et testamendile ei kirjutanud alla A N. 5 (6)
13.Tunnistajatelt D Telt ja A Mlt pärinevat teavet sisaldavad tõendid on vastuolus ekspertide arvamusega ja A N’i terviseseisundit kirjeldava tõendiga. Kohus peab ekspertide arvamuse põhjal usutavaks, et testamenti ei allkirjastanud A N. A N’i vanust ja terviseseisundit arvestades ei saa kohus pidada usutavaks, et tunnistajad ei märganud testaatori halba nägemist ega oska testaatorit täpsemalt kirjeldada. Kohus leiab seetõttu, et tunnistajatelt D Telt ja A Mlt pärinevat teavet sisaldavad tõendid (ärakuulamise protokollid I kd, tl 74, tunnistajate ütlused) ei tõenda usaldusväärselt testamendi allkirjastamist A N’i poolt. Kohus on seisukohal, et ekspertiisiaktide (ekspertide arvamus), ekspertide vastustega kohtuistungil ja tunnistajate U V ja T F ütlustega on tõendatud, et testamenti ei allkirjastanud A N.
14.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
15.Kohus tuvastas eelnevalt, et testamenti ei allkirjastanud A N. Kohus on seetõttu seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tuvastab, et A N’i 21.07.2016.a kodune testament on tühine.
16.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rahuldas 21.02.2017 määrusega hagi tagamise avalduse ja peatas A N’i pärimisasjas pärimismenetluse ning kõik sellega seonduvad toimingud. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõude jõusse jätmine otsuse täitmist tagava abinõuna ei ole vajalik, kuivõrd pärimismenetluse jätkumine otsuse jõustumise järgselt ei raskenda otsuse täitmist ega muuda seda võimatuks. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise.
17.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega kostja kahjuks otsuse. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
18.TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on andnud ekspertidele tasutaotluse kohtuistungil osalemise eest esitamiseks tähtaja, mis ei ole otsuse teatavakstegemise aja seisuga möödunud. Seetõttu ei ole otsuse tegemise ajaks selgunud menetluskulude suurus maakohtus. Kohus ei määra seetõttu otsusega kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.