Harju Maakohus
Kohtunik
Laura-Liis Sarapuu
Kohtujurist
Evelin Miggur
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-13729
Tsiviilasi
R Pi avaldus tehnoruumi juurdepääsu tagamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: R P (isikukood xxx) Avaldaja esindaja: advokaat Janne-Liisa Ottis (e-post [email protected]) Puudutatud isik I: L V (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik II: Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) Puudutatud isiku II esindaja: Õ V (e-post xxx) Puudutatud isik III: Tallinn, Aia tn 19 korteriühistu (registrikood 80464162, asukoht Aia tee 19, 12112 Tallinn)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
L V annab R Pile Aia tee 19 korteriomandite omanike ühises omandis ja kasutuses oleva ruumi ehk üldkasutatava pinna ukseluku võtme 2 kalendripäeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
1.2
L V annab nõusoleku, et R Pil on õigus paigaldada Aia tee 19, 12112 Tallinn korteriomandite omanike ühises omandis ja kasutuses olevasse ruumi ehk üldkasutatavale pinnale eraldiseisev veearvesti ja veetorustik 30 kalendripäeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
1.3
Aia tee 19 korteriomandite omanike ühises omandis ja kasutuses olevas ruumis ehk üldkasutataval pinnal tehtavad muudatused on R P kohustatud tegema oma isiklikest rahalistest vahenditest ja R Pil puuduvad mistahes nõudeõigused L V vastu.
1.4
L V hüvitab R Pile poole riigilõivu summast, mida talle ei tagastata, st 25 eurot. Nimetatud summa jätab L V enda valdusesse R Pi igakuiste veekulude deposiidiks. R Pi ja L V kõik muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
1.5
R P ja L V kinnitavad, et käesoleva kohtumäärusega kinnitatava kompromissi sõlmimisega ja täitmisega on kõik vastastikused nõuded ammendavalt ja lõplikult lahendatud ning nad ei esita üksteise suhtes enam mistahes täiendavaid nõuded või pretensioone peale käesoleva kohtumäärusega kinnitatava kompromissi nõuetekohast täitmist.
1.6
R P ja L V kinnitavad käesoleva kohtumäärusega kinnitatava kompromissi allkirjastamisega, et nad on piisava tähelepanelikkusega tutvunud käesoleva kohtumäärusega kinnitatava kokkuleppe tingimustega ja kinnitavad, et nad on kokkuleppe sisust ja olemusest täielikult aru saanud ja selle sõlmimine on kujunenud sooviks nende vaba tahte alusel.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-13729 R Pi avalduses tehnoruumi juurdepääsu tagamise nõudes.
Tallinna linna (Pirita LOV kaudu) ja Tallinn, Aia tn 19 korteriühistu menetluskulud jäävad R Pi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
Tagastada R Pile riigilõiv 275 eurot R Pi kontole nr xxx.
Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on R Pi avaldus tehnoruumi juurdepääsu tagamise nõudes. 06.11.2019 esitasid avaldaja ja puudutatud isik I kohtule kinnitamiseks kompromissi, mida täpsustasid 20.11.2019 ja 21.11.2019. Avaldaja ja puudutatud isik I teatasid kohtule, et on jõudnud kokkuleppele ning soovivad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Avaldaja ja puudutatud isik I leppisid kokku, et loobuvad kompromissi kinnitamise korral määruskaebuse esitamise õigusest. Avaldaja palub tagastada pool avalduselt tasutud riigilõivust. 13.11.2019 kinnitas avaldaja, et taotleb menetluse lõpetamist tervikuna ning on seisukohal, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud tuleks jätta nende endi kanda. 18.11.2019 esitas seisukoha menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse osas puudutatud isik II. Puudutatud isik II märkis, et on kompromissi kinnitamisega nõus ja vastuväiteid
menetluse lõpetamise osas ei oma. Samuti leidis puudutatud isik II, et menetluskulud peavad jääma avaldaja ja puudutatud isiku I kanda. Puudutatud isikul II käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud ei ole. 21.11.2019 esitas avaldaja kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu 250 euro tagastamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kompromissi saab kinnitada. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 II lause järgi kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 615 lg 2 kohaselt korteriomandi või kaasomandi asjas kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi, samuti ei ole kompromissi sõlmimine välistatud TsMS § 477 lg 6 järgi. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt avaldaja ja puudutatud isiku I kokkuleppele jääb puudutatud isiku I kanda pool avaldajal tekkinud kulust riigilõivule, so 25 eurot, ning nende ülejäänud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Puudutatud isikute II ja III menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik II on märkinud, et tal menetluskulusid ei tekkinud. Puudutatud isik III menetluses sisuliselt osalenud ei ole, mistõttu ei saanud tal menetluskulusid tekkida. Seetõttu asub kohus seisukohale, et puudutatud isikutele II ja III hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Avalduse esitamiselt on tasutud 300 eurot riigilõivu. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 kohaselt kuulub avalduse hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasumisele riigilõiv 50 eurot. Seega tuleb avaldajale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada 25 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuivõrd avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 250 eurot ettenähtust rohkem, tuleb avaldajale tagastada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel 250 eurot. Kokku
tuleb avaldajale tagastada 275 eurot. Riigilõiv tagastatakse vastavalt avaldaja soovile avaldaja arvele. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 ei saa kohaldada hagita menetluses juhul, kui määruskaebuse esitamise õiguse välistamises ei ole kokku leppinud kõik menetlusosalised. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.