Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 04.11.2019.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XXX (XXX, isikukood XXX) hagiavaldus XXX (isikukood XXX) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Kohustada XXXt (XXX, isikukood XXX) andma tahteavaldus kaasomandis oleva korteriomandi kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomand jääb XXX (isikukood XXX) ainuomandisse.
3.Kohustada XXXt (XXX, isikukood XXX) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX teise jao omanikukannete, mille kohaselt on XXX XXX (isikukood XXX) 1⁄2 (ühe kahendiku) mõttelises osas ja XXX (isikukood XXX) 1⁄2 (ühe kahendiku) mõttelises osas korteriomandi kaasomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse XXX (isikukood XXX).
4.Välja mõista XXXlt (XXX, isikukood XXX) XXX (XXX, isikukood XXX) kasuks 12 000 (kaksteist tuhat) eurot.
5.Määrata kohtuotsuse resolutsiooni punkti 4 täitmise tähtajaks üks (1) kuu alates kohtuotsuse jõustumisest.
6.Jätta rahuldamata XXX (XXX, isikukood XXX) hagiavaldus XXX (isikukood XXX) vastu alternatiivses nõudes lõpetada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX 1 (7)
kantud korteriomandi kaasomand korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud raha poolte vahel võrdselt jagamisega.
7.Jätta rahuldamata XXX (XXX, isikukood XXX) hagiavaldus XXX (isikukood XXX) vastu 3967,07 (kolme tuhande üheksasaja kuuekümne seitsme koma null seitsme) euro tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
9.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX (hageja) esitas 27.09.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise, solidaarvõlgniku tagasinõude täitmise ja kasutuseelise hüvitamise nõuetes. Kohus jättis hagi 23.10.2018 käiguta. Hageja esitas hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks 06.11.2018 menetlusdokumendi (tl-d 37-41). Kohus võttis hagi 19.12.2018 menetlusse (tl 58). Kostja esitas hagile vastused 11.01.2019 ja 07.03.2019 (tl-d 63-66, 87-90). Kohus arutas asja 20.06.2019 eelistungil ja 04.11.2019 istungil (tl-d 100-102, 137-139).
2.Hageja nõuab kostjalt poolte kaasomandisse kuuluva korteriomandi asukohaga XXX kaasomandi lõpetamist selliselt, et korteriomand jäetakse kostja ainuomandisse ning kostjale pannakse kohustus maksta hagejale hüvitist 12 000 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid AS-iga Hansapank laenulepingu, et saada laenu nimetatud korteriomandi omandamiseks laenu tagastamise tähtpäevaga 13.03.2013. Hageja tasus ajavahemikus jaanuar 2012 kuni märts 2013 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 2834,13 eurot. Hageja nõuab kostjalt hüvitist 1417,07 eurot, mis vastab poolele täidetud kohustustest. Hageja nõuab kostjalt kaasomandisse kuuluva korteriomandi ajavahemikus detsember 2015 kuni september 2018 kasutamise eest kostja poolt kasutuseelise hüvitamist 75 eurot kuus, kokku 2550 eurot. Hageja nõuded ei ole aegunud. Kostjal puuduvad hageja vastu tasaarvestatavad nõuded.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kosja leiab, et tal on hageja vastu raha tasumise nõuded, mille kostja saab tasaarvestada hageja hüvitise maksmise nõudega. Pooltel on ühine poeg XXX, kelle suhtes hageja ei täida ülalpidamiskohustust. Kostja on hageja asemel ülalpidamiskohustuse täitnud, mistõttu on hageja rikastunud elatisevõlgnevuse 7285,45 eurot ulatuses. Kostja on tasunud alates 2012.a kuni detsember 2018.a korteriomandi majandamiskulusid 10 352,55 eurot, mistõttu on tal nõue hageja vastu. Hageja solidaarvõlgniku tagasinõue on aegunud. Hageja ei ole tõendanud kasutuseelise väärtust. 2 (7)
II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 19.04.2005 müügilepingu, mille alusel ostsid pooled kaasomandisse korteriomandi asukohaga XXX, Harjumaa registriosa numbriga XXX (19.04.2005 müügileping, tl-d 5-8); 2) AS Hansapank (kehtiv ärinimi Swedbank AS) laenuandjana ja hageja ning kostja kaaslaenusaajatena sõlmisid laenulepingu nr 05-064691-EL, mille alusel saadud laenu 14 709 eurot tagastamise tähtpäev oli 13.03.2013 (laenuleping, tl-d 9-14); 3) korteriomandi väärtus on 24 000 eurot (hindamisakt, tl-d 103-108); 4) 27.06.2011 sündinud XXX on poolte ühine laps (sünni tõend, tl 68 pöördel); 5) Harju Maakohtu 03.02.2015 otsusega tsiviilasjas nr XXX on hagejalt XXXi kasuks välja mõistetud elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 ettenähtud miinimumsuuruses kuni XXXi täisealiseks saamiseni (kohtuotsus, tl 94); 6) 28.02.2019 seisuga võlgnes hageja XXXile elatise 7285,45 eurot (kohtutäituri abi e-kiri, tl 95). Pooled ei vaidle eelnevalt märgitud asjaolude üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1) ning kohus eelnevalt märgitud tõendeid ei arvesta (TsMS § 238 lg 5).
5.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Hageja nõuab kostjalt kohtu kaudu kaasomandi lõpetamist selliselt, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse (tl 40). Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse (tl 65, p 15). Kostja ei ole välistanud kaasomandi lõpetamist korteriomandi kostja ainuomandisse jätmisega, kui kohus määrab hagejale makstava hüvitise suuruseks 12 000 eurot (tl 101). Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on põhjendatud hagiavalduse rahuldamine hageja taotletud viisil. Kohus lõpetab kaasomandi ja kohustab kostja tegema tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja annab hagejale üle kostjale kuuluva kaasomandiosa omandi. Kohus kohustab kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 mõistes kaasomanike kohta kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Kohus paneb korteriomandi väärtusest lähtudes kostjale kohustuse hüvitada hagejale hageja osa rahas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12 000 eurot.
6.Hageja nõuab kostjalt hageja poolt tasutud laenumaksete hüvitamist. Pooled ei vaielnud selle üle, et Swedbank AS, hageja ja kostja sõlmisid kaaslaenusaajatena laenulepingu. Hageja tasus ajavahemikus jaanuar 2012 kuni märts 2013 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 2834,13 eurot. Hageja nõuab kostjalt hüvitist 1417,07 eurot, mis vastab poolele täidetud kohustustest (tl 38). VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et hageja on täitnud laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kostja esitas nõudele aegumise vastuväite, tuginedes sellele, et solidaarvõlgniku tagasinõue muutus sissenõutavaks 14.03.2013 (tl 65, p 12). VÕS § 70 lg 1 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, välja arvatud 3 (7)
lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Laenulepingust tulenes igakuiste laenu- ja intressimaksete tasumise kohustus, mis nähtub laenulepingu punktist 2.11 (tl 46). Eeltoodust tulenevalt kohaldub solidaarvõlgniku tagasinõudele TsÜS § 154 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg. Hageja esitas kostja vastu nõuded ajavahemikus jaanuar 2012 kuni märts 2013 tasutud laenu- ja intressimaksete 2834,13 eurot hüvitamiseks pooles ulatuses, st 1417,07 euro tasumiseks (tl 38, p 2). 2012.a sissenõutavaks muutunud kohustuste aegumistähtaeg algas 31.12.2012. Eeltoodust tulenevalt aegusid 2012.a sissenõutavaks muutunud nõuded 31.12.2015. 2013.a sissenõutavaks muutunud kohustuste aegumistähtaeg algas 31.12.2013. Eeltoodust tulenevalt aegusid 2013.a sissenõutavaks muutunud nõuded 31.12.2016. Hagi nii 2012.a kui ka 2013.a sissenõutavaks muutunud nõuete osas on esitatud 27.09.2018, seega pärast nõuete aegumist. Kohus märgib, et hageja nõue oleks aegunud ka TsÜS § 146 lg 1 järgi, kui võtta aluseks kostja avaldatud nõude sissenõutavaks muutumise aeg 14.03.2013. Sellisel juhul oleks nõue aegunud 14.03.2016, st enne hagi esitamist. Kuivõrd TsÜS § 146 lg 1 käesoleval juhul ei kohaldu, on nõue osaliselt aegunud 31.12.2015 ja tervikuna 31.12.2016. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostja on esitanud hageja solidaarvõlgniku tagasinõudele summas 1417,07 eurot aegumise vastuväite. Kohus tuvastas, et tagasinõue aegus osaliselt 31.12.2015 ja ülejäänud osas 31.12.2016. Hagi on esitatud pärast nõude aegumist. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus nõude täitmisest keelduda. Kohus jätab hagi 1417,07 euro tasumise nõudes aegumise tõttu rahuldamata.
7.Hageja nõuab kostjalt kaasomandisse kuuluva korteriomandi ajavahemikus detsember 2015 kuni september 2018 kasutamise eest kasutuseelise 75 eurot kuus, seega kokku 2550 euro hüvitamist. AÕS § 71 lg 2 sätestab, et kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Kaasomanikul on õigus nõuda teiselt kaasomanikult AÕS § 71 lg 2 alusel kostja saadud kasutuseelise hüvitamist. Hageja on kohustatud tõendama korteromandi kasutamisest saadavate eeliste (kasutuseeliste) hariliku väärtuse ehk kohaliku keskmise müügihinna (turuhinna) TsÜS § 65 mõttes. Korteriomandi kasutuseeliste väärtuse saab määrata korteriomandi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o korteri üürimisel saadava üüri järgi. Kohus kontrollib järgnevalt, kas hageja on tõendanud sarnase korteri kohalikku keskmist turuhinda ajavahemikus detsember 2015 kuni september 2018. Hageja esitas kohaliku keskmise turuhinna tõendamiseks väljatrükid veebilehtedelt kinnisvaramaakler.ee ja city24.ee (tl 114). Kostja hinnangul ei tõenda tõend hageja väidetud asjaolusid. Kohus on seisukohal, et iseenesest ei ole välistatud üürikuulutustega kohaliku keskmise turuhinna tõendamine, kuivõrd pakkumises märgitud üürihind võib olla samas suurusjärgus turuhinnaga. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei sisalda hageja esitatud tõend asja lahendamisel tähtsust omavat tõendusteavet. Üürikuulutused ei pärine ajast, mille eest hageja nõuab kostjalt kasutuseelise hüvitamist, väljatrükid on veebilehtedelt tehtud 2019.a augustis. Kohtu hinnangul ei ole võimalik 2019.a üürikuulutustes kajastatud üürihindadega tõendada, millised olid ajavahemikus detsember 2015 kuni september 2018 sarnaste korterite üürihinnad. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kohalikku keskmist turuhinda, mille järgi määrata kasutuseelise väärtus. Kohus on lisaks eeltoodule seisukohal, et hageja poolt kasutuseelise hüvitamise nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega ise siis, kui kasutuseelise väärtus oleks tõendatud (TsÜS § 138 ja VÕS § 6). Hageja on kostjalt kohtuväliselt nõudnud kaasomandi lõpetamist, kuid ei ole nõudnud 4 (7)
kasutuseelise hüvitamist (tl 15). Hageja esitas kostjale kasutuseelise hüvitamise nõude esmakordselt hagiavalduses. Kaasomandis olev korteriomand on kostja ning poolte ühise lapse elukohaks. Hagejal on oma lapse XXXi ees ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisest tulenev võlgnevus. Hageja ei ole tõendanud enda poolt korteriomandiga kaasnevate püsikulude (st mitte kasutamisest tingitud kulude) kandmist. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras oli kostjal võimalik aru saada, et hageja soovib kaasomandi lõpetamist, kuid ei soovi esitada hüvitisnõuet. Kohtu hinnangul on ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangutega vastuolus hageja käitumine, mis seisneb oma lapse emalt tagantjärele kaasomandis oleva korteri kasutamise eest hüvitise nõudmises ajal, kui korter on lapse elukohaks, hageja ei täida lapse suhtes ülalpidamiskohustust ega kanna korteriomandiga seonduvaid püsikulusid. Kohus leiab, et hageja käitumine on hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et hageja kasutuseelise hüvitamise nõude suurus ei ole tõendatud ning kasutuseelise tagantjärele hüvitamise nõudmine on hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse kasutuseelise 2550 eurot hüvitamise nõudes rahuldamata.
8.Kohus määras kostja poolt hagejale makstava hüvitise suuruseks 12 000 eurot. Kostja esitas hüvitise maksmise nõudeõigusele tasaarvestuse vastuväite, mida põhjendas enda nõuetega kostja vastu.
8.1.Kostja leiab, et tal on hageja vastu 7285,45 euro tasumise nõue, sest kostja on täitnud hageja eest hageja ülalpidamiskohustuse poolte ühise lapse XXXi suhtes. Kostja leiab, et tal on hageja vastu VÕS § 1041 järgi 7285,45 euro tasumise nõue, sest hageja on kostja kulul rikastunud. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kohus tuvastas eelnevalt, et Harju Maakohtu 03.02.2015 otsusega tsiviilasjas nr XXX on hagejalt XXXi kasuks välja mõistetud elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 ettenähtud miinimumsuuruses. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal oli XXXi ees 28.02.2019 seisuga elatise võlgnevus 7285,45 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole väitnud, et ta on tasunud rahas hageja eest elatise võlgnevuse 7285,45 eurot. Seda, et elatisevõlgnevust ei ole tasutud, kinnitab muuhulgas asjaolu, et 28.02.2019 seisuga ei olnud hageja suhtes läbiviidavat täitemenetlust lõpetatud (kohtutäituri abi e-kiri, tl 95). Kohus on seisukohal, et kostja avaldatud asjaoludest ei nähtu PKS § 100 lõikes 1 sätestatud viisil, st raha perioodilise maksmisega, ülalpidamiskohustuse andmine XXXile kostja poolt hageja asemel. PKS § 100 lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Sama paragrahvi 4. lõike järgi eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud. VÕS § 89 lg 1 kohaselt võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. Kohus leiab, et kostja ei ole tuginenud asjaolule, et XXXile elatise maksmise kohustuse viisi, st elatise maksmist rahas, on poolte kokkuleppel PKS § 100 lg 3 kohaselt muudetud selliselt, et 5 (7)
ülalpidamiskohustuse täitmine on võimalik ka muul viisil kui rahas. Samuti leiab kohus, et kostja ei ole tuginenud asjaolule, mille kohaselt nõustus võlausaldaja ülalpidamiskohustuse rahas täitmise asendamisega VÕS § 89 lg 1 mõistes. Eeltoodut arvestades ei ole kostja tõendanud, et ta on hageja eest täitnud hageja ülalpidamiskohustuse XXXi suhtes. Seetõttu puudub kostjal hageja vastu VÕS § 1018 lg 1 p 3 alusel käsundita asjaajamisest tulenev nõue või VÕS § 1041 alusel alusetu rikastumise nõue.
8.2.AÕS § 75 lg 1 annab teistele kaasomanikele omavahelises suhtes õiguse nõuda, et iga kaasomanik osaleks ühiste kulutuste kandmises, sellise nõude võib vajadusel ka kohtusse esitada. Kohus on seisukohal, et AÕS § 75 lg 1 ja samuti VÕS § 1041 ei anna kaasomanikule õigust nõuda asjaga seotud kulutuste hüvitamist, mis on tekkinud asja kasutamisest kaasomaniku enda poolt. Korteriomandiga seonduvad majandamiskulud sisaldavad üldjuhul nii asja kasutamisega seotud kulusid kui ka vältimatuid püsikulusid, mille kandmine ei sõltu asja kasutamisest. Kaasomanik saab nõuda teiselt kaasomanikult üksnes asjaga seonduvate püsikulude hüvitamist. Kostja avaldas, et ta on tasunud alates 2012.a kuni detsember 2018.a korteriomandi majandamiskulusid 10 352,55 eurot (tl 87, p 7). Hageja ei ole välja toonud, millest koosnevad tema poolt tasutud majandamiskulud. Kostja tõendab oma väiteid võlgnevuse aruandega, mis on väljavõte korteriühistu raamatupidamistarkvarast (tl-d 91-93). Kohus on seisukohal, et iseenesest saab korteriühistu raamatupidamisest tehtud väljavõttega tõendada majandamiskulude kogusummat ja täitmise ulatust, kuid sellega ei saa tõendada kulude koosseisu ja majandamiskulude maksja isikut. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud majandamiskulude koosseisu kuuluvaid korteriomandiga seotud asja kasutamisega mitteseonduvaid püsi- ja vältimatuid kulutusi. Seetõttu ei ole tõendatud kostja majandamiskulude 10 352,55 euro tasumise nõue hageja vastu.
8.3.Kohus leidis eelnevalt, et kostjal puudub hageja vastu hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest tulenev 7285,45 euro tasumise nõue ja korteriomandi majandamiskulude 10 352,55 eurot tasumisest tulenev nõue. Kohus on seisukohal, et isegi nõuete olemasolul ei oleks kostjal võimalik neid tasaarvestada hageja hüvitise maksmise nõudega, sest tasaarvestuse eeldused ei ole täidetud. Kohus ei saa kostja ja hageja nõudeid tasaarvestada menetluslikult, sest kostja ei ole esitanud oma raha tasumise nõudeid vastuhagina. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et VÕS § 197 lg 1 välistab kostja õiguse tasaarvestada hageja hüvitise 12 000 eurot tasumise nõuet. Hageja õigus nõuda kostjalt hüvitise maksmist tekib alles kohtuotsuse jõustumisel. Kaasomandi lõpetamise hagiavalduse on kujundushagi, mille põhjal kohus kujundab ümber poolte omandisuhted ning määrab sellega kaasnevad poolte kohustused. Enne kujundushagi lahendamist puudub hagejal kostja vastu hüvitise tasumise nõudeõigus. Kohus on seisukohal, et kostjal puudub õigus tasaarvestada oma nõudeid hageja vastu, sest VÕS § 197 lg 1 järgi saab kostja tasaarvestada oma nõude hageja nõudega siis, kui tal on õigus hageja nõuet täita. Kuivõrd kostja õigus hageja nõuet täita tekib alles kohtuotsuse jõustumisest, ei ole tasaarvestuse eeldused täidetud. Kohus märgib, et hageja on esitanud kostja majandamiskulude 10 352,55 eurot tasumisest tulenevale nõudele üldsõnalise aegumise vastuväite. Kohtu hinnangul saab kuni 2014.a lõpuni sissenõutavaks muutunud majandamiskulude nõuded lugeda TsÜS § 154 lg 1 järgi aegunuks. Kuivõrd hageja hüvitise tasumise nõue tekib alles otsuse jõustumisest, piiravad VÕS § 197 lg 1 ja 200 lg 2 kostja õigust tasaarvestada oma aegunud nõuet. 6 (7)
9.Kohus rahuldas hagiavalduse kaasomandi lõpetamise nõudes, jättis korteriomandi kostja ainuomandisse, kohustas kostjat andma vastavad tahteavaldused ja pani kostjale kohustuse maksta hagejale hüvitist 12 000 eurot. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata solidaarvõlgniku tagasinõude 1417,07 eurot ja kasutuseelise 2550 eurot hüvitamise nõude osas. Kohus tuvastas, et kostjal puudub hageja vastu raha tasumise nõue, mida tal oleks õigus tasaarvestada hageja 12 000 euro tasumise nõudega.
10.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja taotles otsuse täitmise korra kindlaksmääramist, kui kohus leiab, et elatise võlgnevust ei saa tasaarvestada. Kostja palus kohtul siduda hagejale 12 000 euro tasumise kohustus kostja eelneva kohustusega tasuda hagejale majandamiskulude eest 5176,27 eurot ja ülejäänud raha ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Hageja ei ole vaielnud otsuse täitmise korra kindlaksmääramisele vastu. Kohus rahuldab kostja taotluse ja määrab otsuse täitmise tähtaja selliselt, et kostja on kohustatud hüvitise 12 000 eurot hagejale tasuma ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.
11.TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kohus rahuldas hageja esmase nõude kaasomandi lõpetamiseks asja kostja ainuomandisse jätmisega. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja teise alternatiivse nõude müüa korteriomand enampakkumisel ja jagada saadud raha kaasomanike vahel.
12.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Seetõttu jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kohus jätab seetõttu poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.