lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-13745/5

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-13745/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1041
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Thetis OÜ14348770

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-13745

Tsiviilasi

NFLAT OÜ kinnistamisavaldus

Vaidlustatud määrus

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus nr 752752019

Kaebuse esitaja ja liik

NFLAT OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja)

NFLAT OÜ

(registrikood 14314819), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

6. juuli 2019

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 6. juuli 2019 kandemäärus nr 752752019 muutmata ja NFLAT OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud NFLAT OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

MENETLUSE KÄIK

1.NFLAT OÜ (avaldaja) esitas 21. mail 2019 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles taotles hagi tagamise korras kanda Harju Maakohtu 20. mai 2019 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-19-7523 alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 747301 neljandasse jakku Mutual Properties OÜ-le (registrikood 14007744) kuuluvale kinnisasjale esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 1 685 000 eurot avaldaja kasuks.
2.Kinnistusosakond jättis 24. mai 2019 määrusega kandeavalduse käiguta ning kohustas avaldajat kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg 1 p 2 alusel esitama kohtutäituri Elin Vilippuse (kohtutäitur) ja Thetis OÜ (registrikood 14348770, edaspidi Thetis) nõusolek kohtuliku hüpoteegi kande tegemiseks. Kinnistusosakond selgitas, et kinnistusregistriossa nr 747301 on 20. märtsil 2019 kohtutäituri avalduse alusel kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Thetise ja kohtutäituri kasuks. KRS § 341 lg 1 järgi on kinnistusraamatusse kande tegemiseks üldjuhul nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Kinnistusosakond tugines asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p-le 3, § 63 lg-le 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg-le 1 ning pidas hüpoteegi sissekandmist käsutuskeeldu rikkuvaks toiminguks kinnistusraamatusse eelnevalt kantud keelumärkega õigustatud isikute suhtes. Lisaks riivaks hüpoteegi kande tegemine keelumärke järgi õigustatud isikute õigusi.
3.Kinnistusosakond pikendas 7. juuni 2019 avalduse alusel puuduste kõrvaldamiseks avaldajale määratud tähtaega ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 28. juunini 2019.
4.Kinnistusosakond jättis 6. juuli 2019 kandemäärusega kinnistamisavalduse KRS § 46 lg 5 alusel rahuldamata, kuivõrd avaldaja ei esitanud kinnistusosakonnale ei kohtutäituri ega Thetise nõusolekut kande tegemiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus nr 752752019 ning saata kandeavaldus uueks lahendamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Esiteks ei ole puudutatud isikute nõusolek kande tegemiseks nõutav, sest kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse üksnes kinnistamisavalduse ja kohtu määruse alusel. Kinnistusosakond on kinnistamisavalduse rahuldamata jätmisega rikkunud KRS § 341 lg 8, § 35 lg 1 p 3 ja § 35 lg 4 regulatsiooni. Teiseks keelab keelumärge kinnistu käsutamise kinnistu omanikul, kuid ei mõjuta kohtumääruse alusel hagi tagamise korras kinnistusraamatusse tehtavat kannet. Kolmandaks ei riiva kinnistamisavalduse alusel sissekantav kohtulik hüpoteek kohtutäituri ega Thetise õigusi. Hagi tagamise määruse kohaselt on kohtulik hüpoteek sissekantav esimesele vabale järjekohale, st järjekohale, mis järgneb Thetise kasuks kinnistusraamatusse sissekantud hüpoteegile. Ka sundtäitmisel annab Thetise kasuks kinnistusraamatusse sisse kantud õiguse järjekoht temale eelise enampakkumise tulemi jaotamisel või muul viisil asjaõigusest tulenevate õiguste teostamisel.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6.Kinnistusosakond edastas 6. septembril 2019 asja materjalid Harju Maakohtule lahendamiseks.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas
17.septembril 2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

2 (3)

9.Kohtulik hüpoteek kantakse TsMS § 388 lg 3 esimese lause ja KRS § 35 lg 4 järgi kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse ja kohtu hagi tagamise määruse alusel ning selleks ei ole üldjuhul vaja puudutatud isiku nõusolekut.
10.Praegusel juhul ei saa siiski kohtulikku hüpoteeki kinnistusraamatusse kanda kinnistusraamatus sisalduva keelumärke tõttu. Nimelt on kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse alusel kantud kinnistu käsutamist keelav keelumärge kohtutäituri ja Thetise kasuks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 54 lg 3 teise lause kohaselt keelab kohtutäituri avalduse alusel seatud keelumärge vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. Kinnistusraamatusse kantud keelumärkest ei nähtu, et keelatud oleks üksnes osad käsutused, st kinnisasja käsutuse keelamine üksnes kinnistu omanikul.
11.Kinnistusosakond on õigesti leidnud, et keelumärge keelab AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, st "lukustab" kinnistusraamatu ja välistab edasised kanded (vt keelumärke tähenduse kohta Riigikohtu
15.aprilli 2004 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04, p-d 11-14). Iseenesest on võimalik TMS § 142 lg 1 alusel sissekantud keelumärke korral TsMS § 378 lg-t 6 analoogia alusel kohaldades teha keelumärke tõttu takistatud kanne keelumärkega õigustatud isiku nõusolekul (vt Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 24). Samas asendab hagi tagamise määrus üksnes kostjast kinnisasja omaniku nõusoleku, kuid mitte keelumärkega õigustatud isikute nõusolekuid. Keelumärkel on käsutuskeelu tähendus TsÜS § 88 lg 1 mõttes. Sellest tuleneb, et hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmine avaldaja kasuks on materiaalselt tagajärjetu, kui käsutuskeelu järgi õigustatud isik selle kinnistusraamatusse kandmisega ei nõustu (vt Riigikohtu 7. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-10, p 12). Seega, kui keelumärkega soodustatud isikud (kohtutäitur ja Thetis) ei nõustu kande tegemisega, siis ei saa kinnistusosakond seda kannet ka teha. Eeltoodut arvestades ei ole asjakohane ka kaebuse väide, et kinnistamisavalduse alusel sissekantav kohtulik hüpoteek ei riiva kohtutäituri ega Thetise õigusi. Kuivõrd avaldaja ei ole praegusel juhul esitanud keelumärkega õigustatud isikute nõusolekuid kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks, on kinnistamisavaldus jäetud õigesti rahuldamata.
12.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta avaldaja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata.
13.TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.
14.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Kaija Kaijanen. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin

/ allkirjastatud digitaalselt / Kaija Kaijanen

/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja