2-18-7197/26 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Pankrotimenetluse jooksul on haldur mh selgitanud pankrotimenetlusega seonduvaid küsimusi, korraldanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, tutvunud nõuete kaitsmiseks esitatud nõudeavaldustega, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostanud ja esitanud kohtule aruande, koostanud halduri toimiku, suhelnud võlausaldajatega ja võlgnikuga ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks rahaliste vahendite puudumine ja üle jõu käivad kohustused, mida ta ei suuda täita. Võlgnik on invaliidsuspensionär ning tema ainsaks sissetuleku allikaks on pension 217 eurot ja sotsiaaltoetus (ravimite eest) 35 eurot. Haldur on seisukohal, et ülal märgitu (võimetus töist sissetulekut teenida) on kõige tõenäolisemaks maksejõuetuse põhjuseks. Eeltoodu alusel asub haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pankrotihaldurile ei ole pärast pankroti väljakuulutamist teatavaks saanud informatsiooni muude maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohustustest vabastamise menetlus Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. 20.11.2018 nõuete kaitsmise koosolekul tegi võlgnik ettepaneku määrata usaldusisikuks tema ise ning kinnitas, et on võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks PankrS § 171 lg 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte.

2-18-7197 S B’i (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud 13 võlausaldaja nõudeid kokku summas 50 594.64 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb S B’i pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et S B’i (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks rahaliste vahendite puudumine ja üle jõu käivad kohustused, mida ta ei suuda täita. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, mis seisneb hooletus finantskäitumises, kuna võlgnik ei ole kohustuste võtmisel reaalselt hinnanud oma rahalisi võimalusi ja majanduslikku olukorda. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Urmas Ustav tuleb vabastada tema kohustustest S B’i (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Urmas Ustav on oma 06.06.2019 esitatud aruandes palunud määrata pankrotihalduri tasuks 9 tunni ja 30 minuti eest kokku 912 eurot. Pankrotihaldur on selgitanud pankrotimenetlusega seonduvaid küsimusi, korraldanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, tutvunud nõuete kaitsmiseks esitatud nõudeavaldustega, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostanud halduri toimiku, suhelnud võlgniku ja võlausaldajaga ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Kohus, tutvunud Urmas Ustav’i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 912 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Advokaadibüroo Lextal OÜ-le ja lisada tasule käibemaks. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo Lextal OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100866584). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Advokaadibüroo Lextal OÜ-le, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga ja seega lisandub ajutise pankrotihalduri tasule 912 eurot käibemaks 182.40 eurot, kokku on tasuks 1 094.40 eurot. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on 08.07.2019 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti S B’i pankrotimenetluse raugemise

2-18-7197 vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, millest kohus järeldab, et pankrotihaldur on võlgniku nimel esitanud menetlusabi taotluse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi PankrS § 23 lg 4 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. S B esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid S B’i kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada S B’i kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 173 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 173 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Käesoleval juhul ei ole võlausaldajad teinud ettepanekut, keda S B usaldusisikuks nimetada. Pankrotihaldur on oma 06.06.2019 aruandes märkinud, et võlausaldajate üldkoosolekul ei ole

2-18-7197 võlausaldajad esitanud võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks ühtegi kandidaati. S B’i on palunud määrata teda ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb S B’il juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub S B’i kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab S B’ile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. S B’il tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.