Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-7197

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik XXX on esitanud Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja palub enda pankroti välja kuulutada. Võlgnik on pankrotiavalduses avaldanud, et ta on invaliidsuspensionär. Võlgnik ei tööta alates 2017. a novembrist. Võlgnik varasem töötasu ei võimaldanud tasuda võlausaldajate nõudeid. Käesoleval ajal on võlgniku ainsaks sissetulekuks pension suuruses 217 eurot kuus ja sotsiaaltoetus ravimite ostmiseks 35 eurot kuus. Võlgnik tööd leidnud ei ole vaatamata selle leidmiseks tehtud pingutustele. Eeltoodud põhjustel puudub võlgniku võimalus oma võlgnevuste tasumiseks ja seetõttu on ta muutunud püsivalt maksejõuetuks. Avalduses võlgnik end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 24.05.2018 määrustega on kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustavi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnik ei tööta alates 2017. a novembrist, tema igakuiseks sissetulekuks on pension 217 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 35 eurot kuus. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku nimele on avatud pensionikonto nr XXX, mille saldo 30.05.2018 seisuga on 3 4569,142 Swedbank Pensionifond K4 osakut. Tegemist on kohustusliku kogumispensioniga, millele kogumispensionide seaduse § 66 ja investeerimisfondide seaduse § 64 lg 3 kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 57 562.39 eurot.

2-18-7197 Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on võimetus töist sissetulekut teenida. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku on invaliidsuspensionär, ta ei tööta alates novembrist 2017. a. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on pension suuruses 217 eurot kuus ja sotsiaaltoetus ravimite ostmiseks 35 eurot kuus. Võlgnik ei ole leidnud tööd vaatamata selle leidmiseks tehtud pingutustele. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku nimele on avatud pensionikonto nr XXX, mille saldo 30.05.2018 seisuga on 3 4569,142 Swedbank Pensionifond K4 osakut. Tegemist on kohustusliku kogumispensioniga, millele kogumispensionide seaduse § 66 ja investeerimisfondide seaduse § 64 lg 3 kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 57 562.39 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara on väärtusetu ja ei võimalda katta pankrotimenetluse kulusid ega rahuldada võlausaldajate nõueid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist.

2-18-7197 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku arvamuse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks sissetulekute ebapiisavus olemasolevate laenukohustuste täitmiseks. Samal seisukohal on ajutine pankrotihaldur. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab XXX, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXX soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Urmas Ustav on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.