XX kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku 30.07.2019 otsusele täiteasjas nr 008/2017/1284
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.09.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
XX määruskaebus Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik 1: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik 2: Krediidimenetluse Keskus OÜ (registrikood 12360666), seaduslik esindaja juhatuse liige RL
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 04.09.2019 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse läbivaatamise menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Avaldaja kaebus
1.XX (avaldaja, võlgnik) esitas 08.08.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku (puudutatud isik 1, kohtutäitur) 30.07.2019 otsusele täiteasjas nr 008/2017/1284, milles palus otsuse tühistada ja vabastada võlgniku neli kinnistut keelumärgetest.
2.Avaldaja tõi esile, et täiteasjas nr 008/2017/1284 on nõude jääk 241,72 eurot ja nelja kinnistu keelumärgetega koormamine on ebamõistlik. Kohtutäitur ei saatnud võlgnikule sissetuleku vormi. Kohtutäitur kuritarvitas oma ametiseisundit. Avaldaja väitel saab nimetatud nõude jääk kaetud 03.12.2019 PRIA Euroopa raha toetusest. Puudutatud isikute seisukohad
3.Kohtutäituri hinnangul on kaebus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri menetluses on võlgniku suhtes täitmisel kolm erinevat täiteasja. Täiteasjas nr 008/2017/1284, milles sissenõudjaks on Krediidimenetluse Keskus OÜ, on võlgnevuse jääk 743,65 eurot. Nimetatud täiteasjaga on ühinenud kohtutäitur Mati Kadaku menetluses olevad nõuded: täiteasi nr 008/2018/2118 (sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus) - võlgnevus 200,83 eurot; täiteasi 008/2019/1101 (sissenõudja ERA Liisingu Inkassoteenused AS) - võlgnevus 3457,38 eurot. Lisaks on täitemenetlusega 008/2017/1284 ühinenud teised kohtutäiturid järgmiste nõuetega: täiteasi 022/2018/1378 (sissenõudja ITM Inkasso OÜ) - võlgnevus 2268,21 eurot; täiteasi 022/2018/5378 (sissenõudja B2 Kapital SIA ) - võlgnevus 2178,38 eurot; täiteasi 022/2018/5379 (sissenõudja RT Capital Estonia AS) - võlgnevus 1548,33 eurot; täiteasi 025/2018/2250 (sissenõudja Horticom OÜ) - võlgnevus 2218,92 eurot ning täiteasi 022/2018/7496 (sissenõudja Credit.ee OÜ) - võlgnevus 438,76 eurot. Kokku on avaldajal võlgnevusi 13 054,46 eurot.
4.Käsutamise keelumärked on seatud seadusepäraselt ja keelumärgete kustutamiseks puudub alus. Käsutamise keelumärked on seatud võlgniku omandis olevatele kinnistutele registriosa nr KKKKKKK, XXXXXXXX, YYYYYYYY ja QQQQQQQ, kuid arestinud on kohtutäitur ainult ühe kinnistu, s.o kinnistu asukohaga Q kinnistu (registriosa QQQQQQQ) hinnaga 5400 eurot. Kohtutäituri taotluse arestitud kinnisasjale uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr 008/2017/1284 jättis kohus läbi vaatamata võlgniku poolt ekspertiisitasu maksmata jätmise tõttu. Võlgniku omandis on neli kinnistut, millest 3 on lisaks käsutamise keelumärgetele koormatud ka hüpoteekidega, mistõttu on alust arvata, et kinnistute väärtused võivad olla negatiivsed. Kohtutäituri hinnangul ei ole tegemist ülearestimisega.
5.Krediidimenetluse Keskus OÜ (puudutatud isik II, sissenõudja) algatas võlgniku suhtes 10.05.2017 täitemenetluse, sest võlgnik ei täitnud tsiviilasjas nr 2-16-130588 sõlmitud kompromissi. Võlgniku võlgnevus sissenõudja ees on 28.08.2019 seisuga 551,46 eurot, millele lisanduvad täitemenetlusega seotud kulud ja kohtutäituri tasu. Võlgnik ei ole enam kui 2 aasta jooksul suutnud võlgnevust vabatahtlikult tasuda. Ühtlasi ei ole võla täielikku tasumist kaasa toonud muud täitetoimingud. Kinnistusraamatu andmed annavad alust eeldada, et võlgnikul on küll piisavalt vara sissenõudja nõude rahuldamiseks, kuid samas ka mitmeid kohustusi, mis võivad sundtäitmist täiteasjas nr 008/2017/1284 takistada. Võlgniku kinnistu (registriosa nr QQQQQQQ) arestimine ja kinnistule keelumärke seadmine sissenõudja kasuks on olnud igati põhjendatud ja mõistlik, et tagada sissenõudja huvide kaitse ja täitemenetluse edukas läbiviimine. Kohtutäitur on nimetatud kinnistu arestimisel ja kinnistusraamatusse keelumärke seadmisel lähtunud täiemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lg-tes 1 ja 3 toodust ning võlgniku õigustatud huve ei ole kahjustatud. Sissenõudja on seisukohal, et nimetatud kinnistule seatud keelumärge ja arest tagavad piisavalt sissenõudja nõudeid. Sissenõudja kasuks seatud keelumärgete eemaldamine teistelt võlgniku kinnistutelt ei kahjustaks sissenõudja nõuete sissenõutavust, kuid kahjustab teiste täitemenetlusega ühinenud sissenõudjate huve. Maakohtu määrus
6.Maakohus rahuldas 04.09.2019 määrusega võlgniku kaebuse osaliselt, jättes muutmata kohtutäituri 30.07.2019 otsuse osas, milles võlgnik taotles käsutamise keelumärke kustutamist registriossa nr QQQQQQQ kantud kinnistult. Maakohus tühistas kohtutäituri 30.07.2019 otsuse kaebuse kohta osas, milles võlgnik taotles keelumärgete kustutamist kinnistutelt, mis on kantud registriosadesse nr YYYYYYYY, nr XXXXXXXX ja nr KKKKKKK, ja kohustas kohtutäiturit selles osas võlgniku kaebuse uuesti läbi vaatama. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
7.Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas täiteasjas nr 008/2017/1284 on vara arestitud rohkem, kui oleks vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks.
8.Kohtutäituri 30.07.2019 otsusest ja käesolevas tsiviilasjas esitatud vastusest tuleneb, et täitemenetlusega nr 008/2017/1284 on ühinenud nii kohtutäitur Mati Kadaku menetluses olevad sissenõudjad kui ka teised kohtutäiturid. Võlgnevuse kogusumma on 13 054,46 eurot. Tulenevalt TMS § 149 lg-st 1 sundtäitmisega ühinemise korral teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Seega ei ole kinnisasjale sissenõude pööramisel võlgnevuse jääk mitte 241,72 eurot, vaid 13 054,46 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on täitemenetlus nr 008/2017/1284 algatatud 10.05.2017, s.o üle kahe aasta tagasi ja muul viisil ei ole õnnestunud sissenõudja nõude täielik rahuldamine. Kohus selgitas, et kinnistu arestimist ei takista see, kui kinnistu väärtus on nõudest oluliselt suurem ega see, kui võlgnik tasub täitemenetluse kestel osa võlast. Väide, et võlg 241,72 eurot saab kaetud 03.12.2019 ei ole tõsiseltvõetav, arvestades võlausaldajate ja täitemenetluste paljusust ning võla katmine tulevikus laekuva sissetuleku arvelt ei ole ka sissenõudja huvides.
9.Kohtutäitur on esile toonud, et ta on seadnud keelumärked võlgniku omandis olevatele neljale kinnistule, kuid arestinud on nendest vaid ühe kinnistu (registriosa nr
QQQQQQQ). Arvestades nii täiteasjas nr 00872017/1284 kui selle täiteasjaga ühinenud nõuete suurust 13 054,46 eurot, on selge, et arestitud kinnistu müügist ei jätkuks kõikide nõuete rahuldamiseks, mistõttu on kinnistu (registriosa nr QQQQQQQ) keelumärkest vabastamata jätmine seaduspärane.
10.Kohtutäitur on ülejäänud kolme kinnistu osas märkinud, et kuna need on koormatud hüpoteekidega, siis on alust arvata, et kinnistute väärtused võivad olla negatiivsed. Kohtutäitur ei ole vastuses märkinud, miks kolme kinnistu osas ei ole pika aja jooksul vara arestitud ega hinda määratud. Kohus asus seisukohale, et võlgniku omandis oleva kolme kinnisasja keelumärgetega koormamine üle kahe aasta üksnes oletustele tuginedes ei ole arvestades täitemenetluse seadustikus ja riigikohtu lahendis toodut õigustatud. Kohus leidis, et ülearestimise vältimiseks tuleks kohtutäituril välja selgitada ka ülejäänud kolme kinnisasja hind, mis võimaldab vajaduse korral TMS § 53 lg 1 alusel osa kinnisasju keelumärke alt vabastada. Seetõttu kohustas maakohus kohtutäiturit vaatama võlgniku kaebuse keelumärgete tühistamiseks kinnisasjade, mille registriosad nr YYYYYYYY, nr XXXXXXXX ja nr KKKKKKK, osas uuesti läbi. Kaebuse läbivaatamise ajaks jäävad keelumärked püsima. Määruskaebus
11.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis muutmata kohtutäituri otsuse (resolutsiooni p 2) ja teha uus määrus, millega kohustada kohtutäiturit läbi vaatama oma 30.07.2019 otsus ja vabastama keelumärkest ka kinnistu registriosa nr QQQQQQQ.
12.Võlgniku hinnangul tuleb ka kinnistu, mis on kantud registriossa nr QQQQQQQ, keelumärkest vabastada, kuna kohtutäiturile kaebuse esitamise seisuga oli nõude jääk 247,72 eurot, mis saab kaetud 03.12.2019. Teised kohtutäiturid ei oleks saanud täitemenetlusega nr 008/2017/1284 ühineda, kui kohtutäitur oleks saatnud võlgnikule 2017. aastal sissetulekust teatamise vormi. Menetluse edasine käik
13.Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
15.Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määruse vaidlustas võlgnik üksnes osas, milles jäeti tema kaebus rahuldamata ja leiti, et kinnistu (registriosa nr QQQQQQQ) keelumärkest vabastamata jätmine on seaduspärane. Seega kontrollib ringkonnakohus
maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Määruskaebuses on võlgnik endiselt ekslikul arusaamisel nõude jäägi suuruse osas ja leiab, et teised kohtutäiturid ei saanud täitemenetlusega nr 008/2017/1284 ühineda. Maakohus selgitas õigesti võlgnevuse jäägi kujunemist seoses sellega, et TMS § 149 lg 1 alusel said täitemenetlusega nr 008/2017/1284 ühineda nii kohtutäituri menetluses olevad sissenõudjad kui ka teised kohtutäiturid. Võlgnik heidab kohtutäiturile ette, et viimane ei saatnud võlgnikule sissetulekust teatamise vormi ja seega oli täitemenetlusega ühinemine ebaõige. Ringkonnakohus selgitab, et võlgnikul ei ole käesolevas menetluses enam võimalik vaidlustada kohtutäituri varem tehtud otsuseid, millega kohtutäitur lubas ühineda teistel sissenõudjatel ja kohtutäituritel täiteasjaga nr 008/2017/1284. Seda põhjusel, et TMS § 217 lg 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgnik ei ole väitnud, et ta oleks tähtaegselt kohtutäituri tegevuse vaidlustanud täitemenetlusega ühinemise osas. Samuti ei ole võimalik kohtutäituri tegevuse peale esitada kaebust otse kohtule. TMS § 217 lg 1 järgi tuleb esmalt esitada kaebus kohtutäiturile ja täituri otsusega mittenõustumisel on TMS § 218 lg 1 kohaselt võimalik esitada kaebus kohtule. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.
19.Arvestades, et täitemenetlus täiteasjas nr 008/2017/1284 algatati 10.05.2017 ja kahe aasta jooksul ei ole muul viisil õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, nõustub kolleegium maakohtuga selles, et kinnistu (registriosa nr QQQQQQQ) ei ole keelumärkega koormatud põhjendamatult. Võlgniku paljasõnaline väide, et sissenõudja nõue rahuldatakse tulevikus, ei ole piisav tagatis sissenõudja jaoks ega anna alust kohtutäituril keelumärget tühistada enne nõude täielikku rahuldamist.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Vastava avalduse esitamisel määrab maakohus menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.