Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Leedu Vabariigi äriregistri registrikood 304080146) Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali (registrikood 12970620) kaudu, lepinguline esindaja Ahto Järvela Korteriühistu: XXX,
XXXXX
korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige Irina Andrejeva
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 3. aprilli 2025 määrus.
2.Teha uus määrus, millega jätta Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) avaldus R.U vastu võla väljamõistmiseks rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulud maakohtus jätta Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) kanda. Mõista Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė-lt (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) R.U kasuks välja menetluskulud 488 eurot. Mõista Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė-lt (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) R.U kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (488 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
1.1.Jätta Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) avaldus R.U vastu rahuldamata aegumise tõttu.
1.2.Mõista Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė-lt (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) R.U kasuks välja menetluskulud 488 eurot.
1.3.Mõista Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė-lt (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) R.U kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt (488 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Rahuldada R.U määruskaebus osaliselt.
5.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 617 lg 2 ja § 696). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Compensa Vienna Insurance Group, ADB oma Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 25. aprillil 2024 Tartu Maakohtule avalduse R.U (puudutatud isik, korteriomanik) vastu, milles palus mõista korteriomanikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1489,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 26. august 2021 kuni 25. aprill 2024 eest 387,69 eurot ning seadusjärgse viivise põhinõudelt alates 26. aprillist 2024 kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta 2
puudutatud isiku kanda ja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni välja seadusjärgne viivis. Avalduse kohaselt toimus 24. juunil 2020 kahjujuhtum, mis seisnes selles, et veelekke tõttu sai kahjustada korter asukohaga XXXXX-X, XXX. Korteriomandi suhtes kehtis kindlustusleping avaldaja õiguseellase Seesam Insurance AS-ga (kindlustusandja), mille alusel oli avaldajal kahju hüvitamise kohustus. Vaatlusakti, video ja fotode kohaselt oli kahju tekkimise põhjuseks korteris nr 77 pesumasina ühendusvooliku lekkimine, mille tagajärjel sai kahjustada kannatanu korteris vannituba ja koridor. Korteri nr 77 elanik kõrvaldas veelekke. Seoses veekahjustusega esitati kindlustusandjale 29. juunil 2020 hinnapakkumine hinnaga 1584,79 eurot. Kindlustusandja tasus remonttööde eest 1489,79 eurot (remondi maksumusest on maha arvestatud omavastutus 95 eurot) ning saatis 11. augustil 2021 puudutatud isikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks. Tasumise tähtajaks oli 14 päeva. Puudutatud isik ei ole nõuet tasunud. Kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 järgi on täidetud. Tõendatud on puudutatud isiku poolt kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vaheline põhjuslik seos ning tekitatud kahju eest vastutab puudutatud isik. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et rikkumine on vabandatav. Puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist, mh nt seda, et vesi oli sinna valgunud hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest korteriomandist. Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud ning VÕS § 492 lg 1 järgi on avaldajal hüvitatud ulatuses nõue puudutatud isiku kui kahju põhjustaja vastu.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Korteri ülevaatuse aktist ei tulene, et veeleke sai alguse puudutatud isiku korterist. Fotod ei kajasta lekke tekkimise põhjust. Avaldusest ei selgu, millised ruumid olid korteris lekke tulemusel kahjustatud ja arusaamatuks jäi kahjustuste maht. Aktis puuduvad andmed tekitatud kahju suuruse kohta. Enne kohtumenetlust pole avaldaja puudutatud isiku poole pöördunud, et asjaolusid välja selgitada. Puudutatud isik oleks kahju väljaselgitamisel osutanud igakülgset abi.
3.Maakohtu 17. septembri 2024 määrusega kaasati menetlusse puudutatud isikuna XXX, XXXXX korteriühistu (korteriühistu). Korteriühistu kinnitas, et korterelamus ei ole 2020. aastal toimunud sanitaartehnilisi avariisid. Samuti ei ole olnud suuremahulisi remonttöid ega sanitaartehnika vahetusi.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus rahuldas avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1489,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 387,69 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26. aprillist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja menetluskuludena 726 eurot, samuti seadusjärgse viivise.
4.1.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu (poliis nr 14/270435/03.02.2020) alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) VÕS § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Äriregistri kehtivate andmete kohaselt on Seesam Insurance AS ühinenud avaldajaga 1. juulil 2020. Seega on avaldajal nõudeõigus puudutatud isiku vastu.
4.2.Avaldaja on tuginenud kahjuhüvitise nõuet esitades sellele, et kahjujuhtum leidis aset 24. juunil 2020 ja veekahju sai alguse puudutatud isiku korteris nr 77 pesumasina ühendusvooliku lekkimisest. Kahjustusi sai korter asukohaga XXXXX-X, XXX. Maakohus tuvastas, et kahjujuhtum 3
sai alguse 24. juunil 2020 ja kahju põhjuseks oli XXXXX-X korteris pesumasina lekkiv ühendusvoolik.
4.3.Korteriomanikul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 ettenähtud kohustus hoida korteriomandi eset korras ja hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Vastutusest vabanemiseks tuleb puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole kohustusi rikkunud ning ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et eriomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis pesumasina ühendusvooliku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega. Seda puudutatud isik ei ole teinud. Puudutatud isik ei ole ka tõendanud, et kahju võis tekkida kuskilt mujalt või mingil muul põhjusel, mis ei kuulu eriomandi eseme tavapärase korrashoiu alla. Seega ei olnud puudutatud isik oma kohustuse täitmisel hoolas ja korteris nr 74 tekkinud veekahjustused on tingitud puudutatud isiku poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu.
4.4.Maakohtu hinnangul on kahju suurus tõendatud. Puudutatud isiku väide, et kahjuna nõutud summa on oluliselt suurem korteri nr 74 omanikule tekitatud kahjust, ei ole tõendatud. Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et töid oleks saanud teha soodsamalt.
4.5.Maakohus nõustus avaldajaga selles, et avaldaja ei pea kahjunõude esitamisel tõendama korteri seisundit enne kahjusündmust ja pärast remonttööde tegemist. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea kahju tekitaja olema kahju menetlemisse kaasatud. Veelekke toimumisest ja selle tagajärjel tekkinud kahjusummast on puudutatud isikut teavitatud.
4.6.Avaldaja esitas puudutatud isikule 11. augustil 2021 nõudekirja tekitatud kahju hüvitamiseks, tasumise tähtajaks oli 14 päeva. Puudutatud isikul tuli kahjuhüvitis tasuda 25. augustiks 2021. Puudutatud isik kahju ei tasunud. Seega on avaldaja kahjuhüvitis muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on õigus puudutatud isikult nõuda kahjuhüvitist summas 1489,79 eurot, VÕS § 113 lg 1 alusel alates 26. augustist 2021 kuni 25. aprill 2024 sissenõutavaks muutunud viivist 387,69 eurot ja alates 26. aprillist 2024 põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
4.7.Maakohus jättis kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda, määras avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 726 eurot ja mõistis selle summa puudutatud isikult koos seadusjärgse viivisega välja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Puudutatud isik esitas 16. aprillil 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata.
5.1.Avaldaja nõue on aegunud. Avaldaja sai kahjust teada hiljemalt 17. august 2020, mil avaldaja juba hüvitas kahju. Avaldus kohtusse esitati aga 25. aprillil 2024. a, ehk rohkem kui kolm aastat hiljem, seega oli nõue hagi esitamise hetkeks aegunud. TsMS § 651 lg 2 sätestab, et poolel on õigus nõuda ringkonnakohtus aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Selline õigus on nii hagi- kui hagita menetluses. Korteriomanike VÕS § 115 lg 1 alusel esitatavad kahjunõuded aeguvad TsÜS § 146 lg 1 alusel kolme aastaga. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg samuti kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seda, et korteriomaniku nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg, on leidnud ka Riigikohus (RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081/178, p 17). 4
5.2.Maakohtu määrus on tehtud pelgalt avaldaja ja korteriühistu paljasõnalistele väidetele tuginedes ega rajane tõenditel. Maakohus on ekslikult leidnud, et veeleke sai alguse puudutatud isiku korterist ning on teinud sellest vale järelduse, et puudutatud isik kui korteriomanik rikkus sellega korrashoiukohustust, mistõttu vastutab tekkinud kahju eest. Menetluse käigus ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et veeleke sai alguse just puudutatud isiku korterist.
6.Avaldaja palus jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
6.1.Avaldaja nõue ei ole aegunud. Avaldaja nõude aluseks on seadusest tuleneva kohustuse rikkumine, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt 10 aastat. Riigikohtu praktikast tuleneb, et korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 19). Seega ei ole poolte vahel tegemist tehingulise suhtega ehk kohaldamisele ei kuulu TsÜS § 146 lg 1. Samuti ei ole tegemist deliktilise nõudega, mistõttu ei kuulu kohaldamisele ka TsÜS § 150. Avaldaja nõude puhul ei ole tegemist ka kindlustuslepingust tuleneva nõudega ning seetõttu ei kohaldu VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Seega läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue puudutatud isiku vastu kindlustusvõtjalt avaldajale üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Nõude üleminekul ei muutu seadusest tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu ei tulene kindlustuslepingust, kuna kindlustusleping, mille alusel kindlustusandjale (avaldajale) nõue üle läks, ei ole sõlmitud avaldaja ja puudutatud isiku vahel. Samuti ei tulene hagiavaldusest, et avaldaja oleks esitanud puudutatud isiku vastu nendevahelisest võimalikust kindlustuslepingust tulenevat nõuet. Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks kahju hüvitamisest arvates ehk alates väljamaksete tegemisest, mil avaldaja kahju kannatanule välja maksis, kuna antud hetkest läks VÕS § 492 lg 1 alusel nõue üle avaldajale ja muutus avaldaja poolt sissenõutavaks puudutatud isiku suhtes.
6.2.Veeleke sai alguse puudutatud isiku korterist. Kahju tekkimise ajal, 24. juunil 2020, käis korterit nr 77 vaatamas kahjustatud korteri nr 74 üürnik A.A., kes nägi, et ülemise korteri vannitoa põrand oli märg. Kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 21). Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, et kahju tulenes kaasomandist või kellegi teise korteriomandi eriomandi piirest.
7.Maakohus jättis määruskaebuse 8. mai 2025 määrusega rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele. Maakohtu 3. aprilli 2025 määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust ja jätab menetluskulud maakohtus avaldaja kanda. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda. 5
9.Puudutatud isik on määruskaebuses esitanud aegumise vastuväite avaldaja nõudele. TsMS § 651 lg 2 sätestab, et poolel on õigus nõuda ringkonnakohtus aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud, TsMS § 659 järgi kohaldub see ka määruskaebuse esitamisel.
10.Menetlusosalised vaidlevad ringkonnakohtus selle üle, kas avaldaja nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt üldjuhul kolm aastat või seadusest tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause kohaselt üldjuhul kümme aastat.
11.Avaldaja on viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 19). Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on seda seisukohta korranud ka hiljem (vt RKTKo 14.11.2018, 2-12-24747/180, p 21), sh otseselt TsÜS § 149 kohaldamise osas (vt RKTKo 20.12.2017, 2-14-25115/48, p 13).
12.Samas on Riigikohus ka leidnud, et korteriühistu nõuded korteriühistu liikmete ehk korteriomanike vastu tuleb lugeda tehingulisteks nõueteks, mille puhul tuleb küll juhul, kui tegemist on perioodiliste nõuetega, kohaldada TsÜS § 154 (RKTKm 14.02.2012, 3-2-1-174-11, p 11; RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-6-17, p 11).
13.Tehingulaadseks nõudeks, mille aegumisele kohaldub TsÜS § 146, on Riigikohus lugenud ka korteriomaniku kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Riigikohus leidis, et tehingulaadseks muudab selle õigussuhte korteriühistu asutamise otsus, mille on teinud korteriomanikud (RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081/178, p 17).
14.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kõigis viidatud lahendites on kohaldatud kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud õigust, st korteriomandiseadust (KOS) ja korteriühistuseadust (KÜS). Praegusel juhul kuulub kohaldamisele alates 1. jaanuarist 2018 kehtiv KrtS, seega ei saa varasemat kohtupraktikat praeguses asjas automaatselt arvestada. Kehtiva õiguse kohaselt ei saa korteriomanikud teha eraldi korteriühistu asutamise ega lõpetamise otsust, vaid korteriühistu tekib ja lõpeb koos korteriomanditega (KrtS § 2 ja § 57 lg 1).
15.Samas on Riigikohus siiski ka hilisemas praktikas viidanud varasemale praktikale (RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081/178, p 17) ja korranud seisukohta, et korteriühistu nõue tema liikme vastu aegub TsÜS § 146 alusel tehingust tuleneva nõude aegumise sätete järgi (RKTKo 11.06.2025, 2-226487/73, p 16).
16.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb alates KrtSi jõustumisest tehinguks, mis on aluseks nii korteriomanike õigussuhtele korteriühistuga kui ka korteriomanike omavahelisele õigussuhtele, lugeda eriomandi kokkulepe (KrtS §-d 2 ja 3 ning § 8). See järeldus kehtib ka juhul, kui korteriomandid on kinnistatud ja korteriühistu asutatud enne KrtSi jõustumist (KrtS § 65).
17.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku vastuväide on põhjendatud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läks avaldajale üle kindlustusvõtja nõue sellistel tingimustel, nagu see kindlustusvõtjale kuulus, sh ka sissenõutavaks muutumise ja aegumistähtaja alguse osas. Kindlustusvõtja sai nõudest teada 24. juunil 2020 (dtl 8), sel hetkel muutus sissenõutavaks ka tema kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku kui teise korteriomaniku vastu (TsÜS § 147 lg 2) ja hakkas kulgema selle nõude aegumistähtaeg (TsÜS § 147 lg 1). Kuivõrd avaldaja esitas nõude kohtule 25. aprillil 2024, oli nõude esitamise ajaks möödunud selle esitamise kolmeaastane aegumistähtaeg ja avaldaja nõue selleks ajaks aegunud ja tema avaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kuna ringkonnakohus kohaldab aegumist, ei hinda ringkonnakohus määruskaebuse ülejäänud väiteid.
18.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja jätab avaldaja nõude täielikult rahuldamata, muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust (TsMS § 174 lg 5). Ringkonnakohus jätab avalduse rahuldamata, mistõttu tuleb puudutatud isiku menetluskulud maakohtus jätta avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Puudutatud isiku menetluskulud maakohtus olid 26. augustil 2024 6
esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt 488 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi ajakulu oli 3 tundi 20 minutit tunnihinnaga 120 eurot. Õigusabi ajakulu ja hind on põhjendatud suurusega, puudutatud isik ei ole käibemaksukohustuslane. Puudutatud isiku menetluskulud tuleb avaldajalt koos käibemaksuga välja mõista.
19.TsMS § 171 lg 3 sätestab, et kui kostja, kelle kahjuks maakohus on otsuse teinud, taotleb ringkonnakohtus aegumise kohaldamist, kuigi ta seda maakohtus ei taotlenud, ja ringkonnakohus aegumist kohaldab, võib kohus jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. TsMS § 477 lg 1 alusel kohaldub TsMS § 171 lg 3 ka hagita menetluses. Ringkonnakohus leiab, et asjaolusid arvestades (avaldaja on kindlustusandja, kes peaks valdkonna kohtupraktikat keskmisest paremini tundma) on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.