Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja nõue ja põhjendused

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 järgi korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Vastavalt KrtS § 40 lg 1 ja 2 korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 3 kohaselt korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Avaldaja on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja loodud Paldiski linn, Peetri tn 22 asuva kinnisvara ühiseks haldamiseks ja säilitamiseks (dtl 6). Vaidlust pole, et puudutatud isik on korteriomandi aadressil XXX omanik ning korteriühistu liige (dtl 7-8).

Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik peab tasuma avaldajale võlgnevuse summas 2268,54 eurot. Nimetatud summa koosneb perioodil 30.09.2021.a31.08.2024.a osaliselt tasumata arvetest (dtl 3). Arvetel on kululiikideks haldus- ja hooldustasu, remondifond, prügivedu, üldelekter, üldvesi, küte, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, reservkapital. Avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud osaliselt tasumata mitmeid arveid ning võlgneb avaldajale 2268,54 eurot.

Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et probleemne kululiik on vesi ja kanalisatsioon. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et niivõrd suur võlgnevus on tekkinud veemõõtja vahetamise tagajärjel. Avaldaja ei ole sellele vastu vaielnud. Puudutatud isik käis operatsioonil ning nägi pärast operatsiooni halvasti, mistõttu nägi puudutatud isik veemõõtjate näitu valesti (dtl 122). Veemõõtjate näitu kontrollis korteriühistu esimees, sest puudutatud isiku nägemine oli ajutiselt halvenenud. Kui puudutatud isik sai kätte arve nr 210682 (dtl 21) summas 2222,53 eurot, siis sai puudutatud isik aru, et veemõõtjate näit sai valesti kirja, mistõttu on arvel märgitud tavalisest sadu kordi suurem tarbitud vee kogus. Puudutatud isik ei ole nii suurel hulgal vett tarbinud (dtl 122).

Ühistu põhikirja punktide 3.2.5 ja 3.2.6 kohaselt on puudutatud isik kohustatud õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi makseid, mis on ettenähtud ühistu liikme omandis oleva eluruumi ja sellele vastava elamu ja maatüki mõttelise osa korrashoidmiseks, samuti kommunaalteenuste osutamiseks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu. Lisaks on puudutatud isik kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid, millised arvestatakse ühistu poolt sõltuvalt korteris elavate elanike arvust, vastavalt antud korterit tegelikult kasutavate isikute arvule (dtl 11). Puudutatud isik ei vaidle vastu arvetel märgitud kulude tasumise kohustusele. Seega ei ole poolte vahel vaidlust arvetel kajastatud teenuste vajalikkuse või nende osutamise fakti üle. Vaidlus puudutab üksnes arvetel esitatud summade ja teenuste mahtude (täpsemalt vesi ja kanalisatsioon) põhjendatust.

Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isikule saadetud arve nr 210682 (dtl 21). Viidatud arvest nähtub, et puudutatud isik on teenust vesi ja kanalisatsioon tarbinud augustis 2021.a mahus 535,500 m3. Kuigi puudutatud isik vaidles kohaselt avaldaja nõudele vastu (dtl 89-93), siis ei ole avaldaja oma nõuet tõendanud. Avaldaja tugineb üksnes osundatud arvele. Puudutatud isik leiab, et selline tarbimismaht ei ole võimalik, niivõrd suur tarbimisnäit tekkis vale veenäidu tulemusel (dtl 122). Arvelt nähtub ka, et tasumisele kuuluv summa sisaldab uue veemõõtja tasu kogusummas 68 eurot, seega on puudutatud isiku selgitus kooskõlas sellega, et sellises mahus vee ja kanalisatsiooni 3

teenuse tarbimine (1992,06 eurot) on seotud veemõõtja vahetusega.

Avaldaja esitatud puudutatud isikule kuuluva korteri arvestuse kohaselt on puudutatud isik perioodil 31.08.2021.a – 31.08.2025.a avaldajale kokku tasunud summa 3228,34 eurot. Avaldaja on puudutatud isikule eelnimetatud perioodil esitanud arveid kokku summas 5579,81 eurot (dtl 19-20). Seega väidab avaldaja, et puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees on 5579,81 (esitatud arved) - 3228,34 (tasutud summa) – 82,93 (ettemaks) = 2268,54 eurot. Avaldaja on vaidlustanud arvel nr 210682 kajastunud teenuse vesi ja kanalisatsioon mahu ja hinna summas 1992,06 eurot. Muus osas puudutatud isik ei vaidle, et ta on teenuseid saanud ja kasutanud. Seega asub kohus seisukohale, et vaidlustamata osas on avaldaja nõue põhjendatud. Kuivõrd avaldaja ülejäänud võlgnevuse osa ei vaidlusta, siis leiab kohus, et avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on põhjendatud 276,48 euro ulatuses (2268,54 – 1992,06).

Kohtule esitatud arvetelt ja maksekorraldustelt nähtub, et puudutatud isik on talle esitatud arved valdavalt tasunud. Samas ilmneb maksekorraldustest, et tasumisel on eelistatud ümardatud summasid. Näiteks juhul, kui arve suurus on olnud 60,78 eurot, on tasutud 60 eurot. Teisalt on esinenud ka vastupidiseid olukordi, kus arve summa on olnud 81,25 eurot, kuid tasutud on 100 eurot. Seega on võlgnevus kujunenud ajapikku peamiselt seetõttu, et maksete tegemisel ei ole arvestatud täpsete summadega (dtl 57-60).

Puudutatud isik on vaidlustanud tasu vee ja kanalisatsiooni eest 31.08.2021.a arvel nr 210682 (dtl 21). Puudutatud isik leiab, et avaldaja nõue on tõendamata ning pole aru saada, kuidas avaldaja nõue on kujunenud. Kohus nõustub puudutatud isikuga ning selgitab, et arvega saab selgitada, mille eest ja kui palju raha nõuti, kuid arve ei tõenda nõude või kohustuse olemasolu. Avaldajal oli võimalik nõude olemasolu tõendada korteriühistu dokumentidega (teenusepakkujate arved) ja asjakohaste arvutustega. Avaldaja ei ole vastu vaielnud puudutatud isiku väitele, et puudutatud isiku korteris vahetati veemõõdikud. Samas ei ole avaldaja kohtule põhistanud, et puudutatud isik arvel toodud mahus vett ja kanalisatsiooni tegelikult ka tarbis. Kohus on seisukohal, et üksnes avaldaja enda koostatud arve ei saa olla avaldaja nõude aluseks ega tõenda teenuse osutamise mahtu. Seda enam, et sellises mahus tarbimine ei ole tavapärane ning ei vasta puudutatud isiku keskmisele tarbimisele võrdluses hilisemalt esitatud arvetega (dtl 22-50).

Riigikohus on selgitanud, et vaid arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi korteriomandi omanik majandamiskulude eest tasuma (RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 14). Avaldajal tuleb tõendada, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Samuti tuleb tõendada asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud korteriühistu liikmete vahel (RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 14; RKTKo 13.02.2013, 3-2-1-181-12, p 15).

Avaldaja on vastuseks puudutatud isiku etteheidetele esitanud 11.02.2025.a seisukohaga võlatunnistuse (dtl 103). Avaldaja väidab, et pooled sõlmisid 18.09.2021.a kokkuleppe, et puudutatud isik tasub avaldajale iga kuu 100 eurot koos kommunaalkulude maksetega alates 30.09.2021.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et võlatunnistusel olev allkiri ei kuulu talle ning on võltsitud (dtl 123). Kohus märgib, et kui puudutatud isik soovis tugineda võlatunnistuse võltsitusele, siis oleks puudutatud isik pidama dokumendi võltsitust kohtule vastavalt TsMS § 277 lg-le 1 ka põhistama.

Riigikohus on 06.02.2008.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-2-1-137-07 punktis 13 selgitanud, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 4

1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.

Kohus leiab, et avaldaja esitatud võlatunnistus ei tõenda puudutatud isiku väidetavat võlgnevust. Seda enam, et kohtule esitatud 18.09.2024.a avalduses ei tugine avaldaja võlatunnistusele, vaid viitab tasumata arvetele (dtl 3). Avaldaja esitatud võlatunnistus on sõlmitud ja allkirjastatud 18.09.2021.a. Võlatunnistuse kohaselt oleks pidanud puudutatud isik esimese makse tegema 30.09.2021.a. Kohtule esitatud konto väljavõtetest nähtub, et puudutatud isik ei ole täitnud väidetavat kohustust võlatunnistuses kokkulepitud maksegraafiku alusel, vaid on makseid teostanud arvete alusel (dtl 57-60).

Kohus selgitab, et kui avaldaja ei ole tõendanud, et pooltel oli tahe võlatunnistusega luua senise võlasuhte asemele iseseisev kohustus, siis eeldab kohus, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Riigikohus on selgitanud, et deklaratiivse võlatunnistusega kinnitatakse olemasolevat võlga, soovides vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistusega ei looda uut abstraktset kohustust, vaid reguleeritakse juba olemasolevat võlasuhet. Deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega. Arvestades deklaratiivse võlatunnistuse aktsessoorsust, peab hageja lisaks võlatunnistusele tooma kohtu ette ka kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud, sh tõendama kõiki alusvõlasuhtest tulenevaid nõude eelduseid. Üksnes neid asjaolusid, millele vastuväidete esitamisest on võlgnik võlatunnistuses kehtivalt loobunud, ei pea hageja enam tõendama (RKTKm 11.02.2026, 2-24-1408, punkt 15). Nagu kohus on eelnevalt selgitanud, siis avaldaja ei ole tõendanud alusvõla olemasolu, mistõttu ei ole võimalik avaldaja nõuet ka võlatunnistuse alusel täies ulatuses rahuldada.

Kohus peab avaldaja nõuet põhjendatuks summas 291,36 eurot. Kohus selgitab järgnevalt eeltoodud summa kujunemist. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul võlgnevus summas 2268,54 eurot (dtl 19-20). Puudutatud isik on vastuväiteid esitanud üksnes vee ja kanalisatsiooni võlgnevusele, s.t puudutatud isik on vaidlustanud võlgnevuse summas 1992,06 eurot. Kuivõrd kohus leiab, et võlgnevus vee ja kanalisatsiooni eest summas 1992,06 eurot ei ole tõendatud, siis on puudutatud isikul avaldaja ees võlgnevus summas 276,48 eurot (2268,54 – 1992,06). Kohus leiab, et avaldaja nõutav tasu vee ja kanalisatsiooni teenuse eest summas 1992,06 euro ulatuses pole põhjendatud, kuivõrd sellises mahus vee ja kanalisatsiooni tarbimist ei ole avaldaja millegagi tõendanud.

Samas ei ole eluliselt usutav, et puudutatud isik vee ja kanalisatsiooni teenust üldse sel kuul ei kasutanud. Kohtule esitatud arvetelt nähtub, et puudutatud isik on vee ja kanalisatsiooni teenust ühes kuus tarbinud maksimaalselt mahus 4 m 3 (dtl 26-50). Seega leiab kohus, et puudutatud isikult on põhjendatud välja mõista tasu vee ja kanalisatsiooni teenuse tarbimise eest tavapärases mahus. Arvel nr 210682 on märgitud teenuse ühikuhinnaks 3,72 eurot (dtl 21). Seega on põhjendatud puudutatud isikult arve nr 210682 alusel vee ja kanalisatsiooni teenuse eest välja mõista tasu summas 4 x 3,72 = 14,88 eurot. Kohus leiab seega, et avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on põhjendatud kokku summas 291,36 eurot (276,48 + 14,88).

Antud juhtumil on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et puudutatud isik arveid osaliselt tasunud ei ole ning kohtu ette toodud vastuväited ei anna alust keelduda kohustuse täitmisest täielikult. Kohus leiab, et puudutatud isik ei ole esitanud veenvaid põhjendusi selle kohta, millest tulenevalt esineks tal õiguslik alus keelduda avaldaja poolt esitatud majandamiskulude arvete tasumisest osaliselt.

VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et avaldaja nõue on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning puudutatud isikult kuulub väljamõistmisele majandamiskulude 5

võlgnevus perioodi august 2021.a kuni august 2024.a eest kogusummas 291,36 eurot.

KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Avaldaja palub viivis välja mõista seaduses sätestatud määras alates avalduse esitamisest so 18.09.2024.a (dtl 4).

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Puudutatud isik vastuväiteid viivise suurusele ei esitanud, viivise vähendamist ei taotlenud. Kohus saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel kooskõlas VÕS § 113 lg 8 (vaata selles osas Riigikohtu 23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-11216 punkt 20). Seega tuleb rahuldada avaldaja nõue viivise väljamõistmiseks alates 18.09.2024.a nõudelt 291,36 eurot, kuivõrd puudutatud isik on viivitanud nõude täitmisega.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus on osaliselt põhjendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 291,36 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 291,36 eurolt alates 18.09.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse.

Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista riigilõivu summas 50 eurot ja esindajakulu summas 1987,00 eurot (summa ilma käibemaksuta) (dtl 127-128). Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: kliendi poolt esitatud dokumentide uurimine ja analüüs (0,5 tundi), kliendiga nõupidamine (0,5 tundi), tõendite kogumine ja avalduse ettevalmistamine, koostamine, kohtule esitamine (4 tundi), puudutatud isiku poolt esitatud vastusega tutvumine ja kliendiga nõupidamine (0,5 tundi), kohtunõude täitmine, seisukoha koostamine, tõendite kogumine ja kohtusse esitamine (3 tundi), kohtumäärusega 6

tutvumine ja kompromissi koostamine, kohtusse esitamine (2 tundi), kohtuistungiks valmistumine, menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtusse esitamine (2 tundi), kohtuistungil esindamine (0,75 tundi). Kokku on avaldaja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirja kohaselt 13,25 tundi.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 on põhjendatud menetluskulu avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 50 eurot.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, punkt 16; 02.05.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, punkt 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, punkt 13).

Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot (summa ilma käibemaksuta). Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks hagita asjades vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 180 eurot (ilma käibemaksuta) (RKTKm 10.07.2023, 2-22-359/30, p 17), 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 07.06.2023, 222-6145/105, p 19), 135 eurot (lisandub käibemaks) (24.05.2023, 2-20-119460/71, p 28), 180 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 30.11.2022, 2-21-13599/26, p 15) ning 150 eurot (lisandub käibemaks) (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006/24, p 16) (RKTKm 29.01.2024, 2-24-6606, p 16).

Avaldaja lepinguline esindaja on jurist. Juristist esindaja tunnitasu ei ole käesoleval juhul põhjendatud samas määras kui vandeadvokaadi tunnitasu, kuivõrd nende kutsealased nõuded ja vastutus ei ole võrreldavad. Vandeadvokaadi kutse eeldab riiklikult kontrollitud eksamit, tõendatud pikaajalist erialast kogemust ning pidevat kohustuslikku täiendusõpet. Lisaks allub advokaat rangetele kutse-eetika normidele, distsiplinaarvastutusele ja kutsekindlustuse kohustusele, mis tagavad osutatava teenuse kvaliteeti. Õigusbüroo juristil eeltoodud nõuded puuduvad. Lisaks, arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, siis leiab kohus, et põhjendatud esindaja tunnitasu on 120 eurot. Käesoleval juhul ei ole vandeadvokaadiga samaväärne tunnitasu põhjendatud ega mõistlik (vaata ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-1813893, punkt 10).

Avaldaja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 13,25 tundi. Kuigi puudutatud isik avaldaja esindaja kuludele vastu ei vaidle, leiab kohus, et avaldaja esindaja ajakulu kõikide menetlustoimingute osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole järgmised ajakulud: 1) ajakulu, mis on tekkinud seoses 18.09.2024.a avalduse esitamisega (5 tundi). Arvestades seda, et avaldus on 4 lk pikk, millest sisulist osa on ainult 2,5 lk, siis kohus leiab, et avalduse koostamise ja tõendite kogumise põhjendatud ajakulu on 3 tundi; 2) puudutatud isiku 02.11.2024.a vastusega tutvumine, seisukoha koostamine ja tõendite kogumine (3,5 tundi). Puudutatud isiku vastusele koostatud seisukoht oli 3 lk pikk ning sisuline osa sellest oli 1 lk. Puudutatud isik ei esitanud vastuses õiguslikult keerukaid vastuväiteid, millele vastuse koostamine oleks olnud keskmisest keerukam. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks kokku saab olla 1,5 tundi; 7

3) kohtuistungiks ettevalmistamine, menetluskulude nimekirja koostamine, kohtuistungil osalemine (2,75 tundi). Arvestades menetluskulude nimekirja kui menetlusdokumendi lihtsust, siis peab kohus selle koostamiseks põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Käesoleval juhul on tegemist keskmisest lihtsama vaidlusega, milles ei ole esitatud oluliselt palju tõendeid. Seega peab kohus istungiks ettevalmistamiseks põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Seega on põhjendatud ajakuluks kokku 1,75 tundi.

Ülejäänud avaldaja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud avaldaja esindaja ajakulu kokku 8,25 tundi. Põhjendatud esindajakulu on seega 990,00 eurot (8,25 tundi x 120 eurot = 990,00).

Seega moodustavad avaldaja põhjendatud kulud kokku summas 1040 eurot (50 + 990).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb puudutatud isikul hüvitada avaldaja maakohtus kantud menetluskulud summas 228,80 eurot (22 % avaldaja menetluskuludest).

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Puudutatud isik menetluskulude väljamõistmist avaldajalt ei taotlenud, seega jäävad puudutatud isiku menetluskulud tema kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.