X hagi pankrotihaldur Terje Eipre, P, S ja V vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. detsembri (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja I pankrotihaldur Terje Eipre (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Kostja II P (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Kostja III S (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merli Eichler Kostja IV V (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
määrus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 15. detsembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-10526 muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X esitas 08.07.2016 hagi pankrotihaldur Terje Eipre, P, S ja V vastu kahju hüvitamise nõudes. 06.02.2019 kohtuotsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes kõik menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.11.2019 kohtuotsusega Harju Maakohtu 06.02.2019 kohtuotsuse lõppjäreldustes muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jäeti hageja kanda.
2.16.03.2020 esitas kostja I Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kokku 15 000 eurot koos menetluskulude nimekirjaga.
3.18.03.2020 esitas kostja III Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kokku 8892 eurot koos menetluskulude nimekirjaga.
4.30.03.2020 esitas kostja II Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kokku 8700 eurot koos menetluskulude nimekirjaga.
5.Kostja IV, V ei esitanud kohtule taotlust oma menetluskulude kindlaksmääramiseks.
6.Hageja vaidles kostjate I–III menetluskuludele vastu, leides, et nende poolt õigusabile kulutatud õigusabi maht tööde lõikes ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostjate I–III menetluskulud on ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja palus kohtul kostjate I–III menetluskulusid vähendada põhjendatud ja vajaliku ulatuseni.
7.Kostjad hageja vastuväidetega ei nõustunud. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohus rahuldas 15. detsembri 2020 määrusega osaliselt kostjate avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määras kindlaks kostjate I–III menetluskulud ning mõistis hagejalt välja menetluskulud järgmiselt: kostja I kasuks 11 112 eurot, kostja II kasuks 6504 eurot ja kostja III kasuks 6942 eurot. Samuti määras kohus, et hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal kostjale I, kostjale II ja kostjale III tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus:
− tühistada Harju Maakohtu 15.12.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-10526 menetluskulude osas, millega määrati kindlaks ja mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 11 112 eurot, ja teha selles osas uus lahend, millega vähendada kostja I menetluskulusid 8642,40 euro võrra ning määrata kostja I menetluskuludeks 2469,60 eurot; − tühistada Harju Maakohtu 15.12.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-10526 menetluskulude osas, millega määrati kindlaks ja mõisteti hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud summas 6504 eurot, ja teha selles osas uus lahend, millega vähendada kostja II menetluskulusid 4854 euro võrra ning määrata kostja II menetluskuludeks 1650 eurot; − tühistada Harju Maakohtu 15.12.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-10526 menetluskulude osas, millega määrati kindlaks ja mõisteti hagejalt kostja III kasuks välja menetluskulud summas 6942 eurot, ja teha selles osas uus lahend, millega vähendada kostja III menetluskulusid 5773,20 euro võrra ning määrata kostja III menetluskuludeks 1168,80 eurot.
9.1.Hageja nõustub Harju Maakohtu määrusega osas, milles kohus vähendas kostjate I–III esindajate ajakulu. Ülejäänud osas ei ole hageja maakohtu põhjendustega nõus ning leiab, et kostjate menetluskulud on ülepaisutatud. Edasikaevatud kohtumäärus ei ole piisavalt põhjendatud.
9.2.Samuti leidis hageja, et kostjate I–III poolt õigusabile kulutatud õigusabi maht tööde lõikes ei ole tõendatud ega põhjendatud. Arvestades vaidluse sisu ja olemust, on ilmselge, et kostjate I–III menetluskulude kindlaksmääramise avaldused ei ole põhjendatud ega kooskõlas Riigikohtu senise praktikaga. Hageja sõnul on ilmne, et kostjate I–III esindajad ei ole teinud kostjate huvide kaitsmiseks sellises mahus tööd nagu on menetluskulude avaldustes välja toodud.
10.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
11.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
13.Vastuseks määruskaebuse väidetele juhib kolleegium esmalt tähelepanu sellele, et hüvitatavate menetluskulude, sh lepingulise esindaja kulude suuruse määramise peamiseks kriteeriumiks on TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja põhjendatus. Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus [RKTKm] 3-2-1-171-12, p 13).
14.Praegusel juhul ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kostjate I–III esindajate toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire ületanud. Seetõttu ei ole alust ka kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostjate I–III esindajate toiminguid ja töö mahtu ning kaevatava määruse põhjendused on selles osas jälgitavad ja arusaadavad. Seejuures on maakohus kontrollinud kostjate I–III lepinguliste esindajate igale toimingule kulunud aega ning hinnanud iga toimingu vajalikkust kohtumenetluses. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohu hinnanguga toimingute vajalikkuse ja neile kulunud aja kohta, ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohus märgib, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12).
15.Hageja väitel peaks kujunenud kohtupraktika kohaselt asja materjalidega (s.h istungiks ettevalmistamine) ja kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele kliendiga ning temaga nõupidamistele, kliendiga seisukohtade kooskõlastamisele, dokumentide ja kohtupraktika uurimisele ja õigusliku positsiooni loomisele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad hageja sõnul ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi menetlusosalised kohtule esitavad. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude suurust määrates arvanud menetluskulude hulka selliseid kulusid, mille tekkimist ei ole võimalik kohtutoimiku järgi kindlaks teha või mida poleks võimalik poole menetluses esindamisega seostada. Kvaliteetse õigusabi osutamine eeldab asjaolude väljaselgitamist, materjalidega põhjalikku tutvumist ja vajadusel koos kliendiga arutamist (kõike seda, mida kostjate I–III lepingulised esindajad on teinud). Asjaolu, et infovahetus kliendiga ei nähtu kohtutoimikust, ei tähenda, et suhtlust poleks toimunud või et sellist toimingut ei tuleks menetluskulude suurust kindlaks määrates üldse arvestada. Erinevalt menetlusosalise suhtlusest kohtuga ei saa lepingulise esindaja suhtlus oma kliendiga nähtuda kohtutoimikust, kuid see on vajalik arvestades mh asjaolu, et lepinguline esindaja peab menetlusosalist esindades lähtuma esindatava juhistest. Ka Riigikohus on selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 3-2-1-48-16, p 13).
17.Ainuüksi asjaolu, et kostjad ei ole mõnele menetlusdokumendile vastanud, ei muuda dokumendiga tutvumist ebavajalikuks. Kliendi õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on menetlusosalise esindajal vajalik tutvuda kõikide seisukohtadega, mis menetluses esitatakse – seda ka juhul, kui kohus ei ole palunud menetlusdokumendile eraldi kirjalikult vastata. Maakohus on ajakulu põhjendatuse hindamisel kostjate menetlusdokumentide sisuga arvestanud.
18.Nii istungiks ettevalmistamine kui ka hagimaterjalide esmaanalüüs, kliendiga kohtumine, asjasse puutuva materjali vastuvõtmine kliendilt, materjalidega tutvumine ja analüüs jms on kohtumenetluses üldiselt vajalikud ja põhjendatud toimingud ning otseselt seotud asjas
kostjate huvide esindamisega, sealhulgas menetlusdokumentide ettevalmistamisega. Sellel, kas viidatud kulusid on menetluskulude nimekirjas kajastanud eraldiseiva toiminguna või konkreetse menetlustoimingu koguajakuluna, ei ole määravat tähtsust. Iga konkreetne menetlusega seonduv analüüs või peetav arutelu tehakse mingil konkreetsel eesmärgil ning see on toimiku materjalide pinnalt kontrollitav – olgu selleks siis menetlusdokumendi ettevalmistamine või kohtuistungil osalemine. Suure detailsusatmega menetluskulude nimekiri lihtsustab kulude vajalikkusele ja põhjendatusele hinnangu andmist. Praegusel juhul on kostjate I–III menetluskulude nimekirjades toodud konkreetsele menetlustoimingule eelnenud toimingud olnud põhjendatud nii oma sisult kui ka kestuselt. Maakohus ei ole neile hinnangu andmisel eksinud (maakohtu määruse lk 7-13).
19.Hageja leiab, et kohtuistungi puhul kuulub hüvitamisele ainult ajakulu, mis on vahetult seotud kohtuistungil osalmisega ning istungi ettevalmistamiseks kulutatud aeg hüvitamisele ei kuulu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Lepinguline esindaja peab olema igaks istungiks ettevalmistanud. Arvestades, et antud kohtuasi oli mahukas ja kestis ca 4,5 aastat, ei ole mõeldav, et lepinguline esindaja mäletab ilma ettevalmistuseta peast kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid või üksikasjalikult iga tõendi sisu. Seetõttu on paratamatu, et igaks asjas toimuvaks kohtuistungiks tuleb uuesti ette valmistada, arvestades muu hulgas menetluses vahepeal toimunut. Kostjate I–III lepingulise esindajate istungite ettevalmistamiseks kulunud aeg oli vajalik ja põhjendatud.
20.Kolleegiumi hinnangul pole menetluskulude vähendamiseks alust ka selle tõttu, et kostjate menetlusdokumentides toodu osaliselt kattus. Kostjate II ja III menetluskulude nimekirjas kajastatud töötundide arv oli poole väiksem võrreldes kostja I töötundide arvuga. Kostjad kinnitasid, et kostja I esindaja tegi suurema osa tööst, kuid kostjate II ja III esindajad on seda asjaolu ka menetluskulude nimekirja koostamisel arvesse võtnud ning see kajastub nende töömahu arvestuses. Seega asjaolu, et kostjate menetluslik positsioon oli paljuski sarnane, ei tähenda, et iga kostja lepingulisel esindajal poleks vajadust menetluses tähtsust omavate materjalidega tutvuda, neid analüüsida, õiguslikku positsiooni kujundada või vajadusel menetlustoiminguid teha. TsMS § 207 lg 2 kohaselt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
21.Veel märgib hageja, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Lähtudes asjaolust, et siinses menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama menetlusega (millele osutas ka maakohus), siis tuleb hageja arvates ühe lehekülje koostamise kohta arvestada 40 minutit ehk 0,666 tundi.
22.Ringkonnakohus ei pea hageja sellist seisukohta põhjendatuks, sest seadus (TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1) seda ei toeta. Hinnang menetlusdokumendi ettevalmistamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust lähtudes ei kujutaks endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli. TsMS § 175 lg 1 järgi on kulude väljamõistmise kriteeriumiks nende põhjendatus ja vajalikkus. Maakohus on menetluskulude põhjendatuse analüüsimisel võtnud õigesti arvesse seda, et lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide puhul on oluline eelkõige vaidluse keerukus ja menetlusdokumendi sisu, sealhulgas selle sisuline
põhjendatus ja nii vormiline kui sisuline korrektsus. Kokkuvõtliku, kuid hästi põhjendatud, sisuka ja loogiliselt üles ehitatud menetlusdokumendi koostamiseks kulub üldjuhul aega rohkem kui mahuka, kuid laialivalguva või tarbetuid kordusi sisaldava menetlusdokumendi ettevalmistamiseks. Menetlusdokumendi ettevalmistamisele kuluv aeg ei võrdu selle trükkimise ajaga.
23.Hageja on määruskaebuses tuginenud ka sellele, et kostjate I–III poolt õigusabile kulutatud õigusabi maht tööde lõikes ei olnud tõendatud. TsMS § 176 lg 5 kohaselt kinnitasid kostjad I–III, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud olid kantud seoses kohtumenetlusega. Kostjate I–III kinnituste õigsuses ei ole alust kahelda, sest kostjate I–III kulude koosseis oli kooskõlas toimiku materjalidega. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama (TsMS § 176 lg 6 teine lause).
24.Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja nõustub maakohtu lõppjäreldusega menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta.
25.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
26.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.