2.3.viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 06.11.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulu 25 eurot ja 16.08.2019 seisuga viivise 3,75 eurot osas, samuti alates 17.08.2019 sissenõutavaks muutuva viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.
4.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskuludest 23% Džoni Stepanjuki kanda ja 77% Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
6.Välja mõista Džoni Stepanjukilt riigilõivust 17,25 eurot ning lepingulise esindaja kulust 13,80 eurot, kokku menetluskulu 31,05 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
7.Džoni Stepanjukil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
8.Džoni Stepanjukil hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) 28.08.2019 hagi Džoni Stepanjuki (kostja) vastu põhivõla 6,77 eurot, viivise 5,46 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja alates 17.08.2019 tasumata põhivõlalt viivise 0,07% päevas väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga XXX, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsideteenuseid ning kostja kohustus kaupade (mobiiltelefon) / teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud 01.–31.05.2016 teenuste kasutamise eest esitatud 01.06.2016 arvet nr XXX summas 6,77 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 18.06.2016. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega 01.02.2018 hagejale. Üldtingimuste p 7.10 alusel on õigus nõuda kostjalt viivist 0,07% võlasummast päevas. Hageja on arvestanud viivist 6,77 eurolt 18.06.2016–16.08.2019 eest 5,46 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel on õigus nõuda kostjalt 15.03.2018 võlateatise eest 15 eurot, 15.04.2018 võlateatise eest 5 eurot ja 15.05.2018 võlateatise eest 5 eurot, kokku sissenõudekulu 25 eurot.
2.Kohus toimetas kostjale hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 järgi avaldamisega 01.10.2019 Ametlikes Teadaannetes. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks avaldamisest 15 päeva möödumisel, seega 17.10.2019. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.TsMS § 405 lg 1 I lause näeb ette, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Lähtudes hagihinnast (39,02 eurot, arvestades hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist), on antud juhul tegemist lihtmenetluse asjaga. TsMS § 405 lg 1 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel mh kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (p 5), samuti koguda tõendeid omal algatusel (p 8).
4.Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 6,77 eurot ning viivis, lähtudes VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäärast. Hagi tuleb jätta rahuldamata viivise
2/4
osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäära, samuti sissenõudekulu 25 eurot osas.
5.Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX (tlk 5-6). Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS loovutanud oma lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale.
6.Kostja ei ole vaidlustanud seda, et tal on tasumata lepingu alusel perioodi 01.– 31.05.2016 teenuste kasutamise eest esitatud 01.06.2016 arve nr XXX summas 6,77 eurot; tasumise tähtpäev oli 18.06.2016 (tlk 16-17). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja põhivõlg 6,77 eurot.
7.Liitumisleping on sõlmitutud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Hageja palub mõista kostjalt välja üldtingimuste p 7.10 alusel viivise 0,07% päevas. Hageja on hagiavaldusele lisanud 29.11.2016 kinnitatud üldtingimused (tlk 7-15), mis p 10.8 kohaselt jõustuvad ja kehtivad alates 01.01.2017. Kohtule esitatust ei nähtu, et 01.01.2017 jõustunud üldtingimused kehtiksid ka kostja suhtes (VÕS § 37 lg 1, § 13, § 42 lg 1 viimane lause). Liitumislepingu lisatingimuste kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,15% päevas (tlk 5). Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt ka Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-2516, p 13). Lepingu sõlmimise ajal 02.07.2015 oli VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär 8,05% aastas. Seega ületab lepingu lisatingimustes sätestatud määr (0,15% päevas ehk 54,75% aastas (365 * 0,15)) kolmekordset seadusjärgset määra (24,15% aastas (8,05 * 3)) ning tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks. Hageja nõuab viivist 0,07% päevas. Riigikohus on leidnud, et viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 41 alusel tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära. Kohus märgib, et isegi kui kostjale kohalduks 01.01.2017 jõustunud üldtingimuste p-s 7.10 sätestatud viivisemäär 0,07% päevas (ehk 25,55% aastas (0,07 * 365)), tuleks seegi hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks, sest ületas kolmekordset seadusjärgset määra (24,15% aastas (8,05 * 3)). Seega on 16.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1,71 euro ulatuses – perioodi 19.06.2016–16.08.2019 eest 6,77 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (8,05% aastas kuni 30.06.2016 ja 8% aastas alates 01.07.2016). Arve tasumise tähtpäev oli 18.06.2016, mistõttu saab viivist nõuda alates 19.06.2016. Samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 17.08.2019 kuni hagi esitamiseni 28.08.2019 ning TsMS § 367 alusel 29.08.–05.11.2019 eest kokku 0,12 eurot ja sealt edasi kuni põhivõla tasumiseni. Hagi tuleb jätta rahuldamata 16.08.2019 seisuga viivise 3,75 eurot osas (5,46 – 1,71), samuti alates 17.08.2019 sissenõutavaks muutuva viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.
8.VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 25 eurot (kolme võlateatiste eest vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot). Hagiavaldusel on 3/4
lisatud kostjale adresseeritud 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 võlanõuded seoses arvega nr XXX (tlk 19-21). Hageja eelmärgitud nõue tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavaldusest ei ilmne, et kostjaga sõlmitud leping oleks lõppenud. Samuti ei nähtu hageja esitatust, millistel asjaoludel ta nõuab sissenõudekulude hüvitamist just sellises summas. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580).
9.Arvestades TsMS § 163 lg-t 1 ja hagi rahuldamise ulatust (hagihind 39,02 eurot; hagihind hagi rahuldamise ulatusest lähtudes 9,04 eurot), tuleb jätta menetluskuludest 23% kostja kanda ja 77% hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
10.1.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (3,5 t, 100 eurot / t, lisandub käibemaks; tlk 4, 24). Riigilõiv 75 eurot on põhjendatud. TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu 120 eurot (100 eurot + käibemaks) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejale tuleb hüvitada TsMS § 174 lg 10 alusel ka käibemaks. Esindajal on 1,5 t kulunud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ning 2 t hagiavalduse koostamisele ja esitamisele. Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku 30 min ulatuses. Asi ei ole õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Samuti on tegemist trafaretse hagiavaldusega, mille sarnaseid on hageja esitanud kohtutele kümneid kui mitte sadu. Kohus märgib, et menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8), hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) (vt ka Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 60 eurot (0,5 t * 120 eurot / t). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 23%, seega riigilõivust 17,25 eurot ning lepingulise esindaja kulust 13,80 eurot, kokku menetluskulu 31,05 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
10.2.Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.