Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

2-19-5341

Hageja nõue Hageja K O esitas 05.04.2019.a kohtule hagi E Vi vastu annaku üleandmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt määras xxx.a surnud U V 03.03.2006.a notariaalse testamendiga temale kuulunud korteriomandi aadressiga xxx (kinnistu registriosa nr xxx) annakuna hagejale. Hagejale on väljastatud annakusaaja tunnistus. Kinnistusraamatu andmetel on hagejale määratud annaku (korteriomand) ühisomanikeks U Vi pärijad E V, H V ja E V. U Vi pärijad E V ja H V on 18.02.2019.a andnud hagejale notariaalse volikirja ja sellega omapoolse nõusoleku annaku üleandmiseks hagejale. U Vi kolmas pärija E V (kostja) on keeldunud annaku üle andmisest hagejale. Hageja on kirjalikult pöördunud kohtuväliselt kostja poole ettepanekuga vormistada notariaalne asjaõigusleping, kuid kostja ei ilmunud teatatud ajal notaribüroosse. Hageja palub kohustada E Vit üle andma annakuna korteriomandi asukohaga xxx (registriosa number xxx) omand ja omandi üleminekuks vajaliku tahteavalduse andmiseks kinnistusraamatus korteriomandi registriosa II jao senise omaniku kande kustutamiseks ja uue ainuomaniku K O (isikukood xxx) sisse kandmiseks ning jätta kõik menetluskulud E Vi kanda. Kostja vastus Kostja vaidles 27.05.2019.a vastuses hagiavaldusele vastu. Kostja on seisukohal, et hagi esitamiseks puudub igasugune põhjus. Kostja on hagejale öelnud, et ta ei vaidle annaku üleandmisele vastu. Kui K. O arvab, et tema määrab notari aja ja kostja peab sellest olema teadlik, ning tal peab olema ka võimalik sellel ajal notaris viibida, siis ta eksib. Ebakorrektne on selline põhjendamatu hagi esitamine nii sisuliselt kui õiguslikult. Kui K. O sellest aru ei saa, siis vähemalt esindaja peaks seda mõistma. Hageja 04.06.2019.a seisukoht kostja vastusele Hageja asus 04.06.2019.a vastuses kostja vastusele seisukohale, et kostja ainus vastuväide on see, et hageja on alusetult ja põhjendamatult pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu poole. Kostja väited ja käitumine on selges vastuolus. Kostja väidab, et ei vaidle vastu annaku üleandmisele. Kuid kui hageja broneeris annaku üleandmiseks vajaliku lepingu tõestamiseks aja notari juures ja lasi notaril vajaliku lepingu ette valmistada, siis kostja kohale ei ilmunud ning ei vastanud hageja lepingulise esindaja kolmele e-kirjale, kas kostja tuleb 29.03.2019.a notarisse või mitte. Kostja ei ole teavitanud hagejat kordagi, et talle 29.03.2019.a broneeritud notari aeg ei sobi või et ta ei saa tulla. Vaidlust ei ole, et kostja ei oleks hageja esindaja e-kirju kätte saanud, sest kostja on esimesele hageja esindaja e-kirjale vastanud oma e-maili pealt (sama e-mail, millelt kostja on vastanud kohtule). Samuti ei ole kostja teatanud hageja esindajale, et ta on 29.03.2019.a tööl või haige. Kui see oleks nii olnud, siis oleks saanud notari aega edasi lükata ja broneerida aja, mis kostjale oleks sobinud kohale tulekuks. Käesoleval juhul on kostja oma käitumisega andnud hagejale õiguslikult põhjendatud aluse kohtusse pöördumiseks. Kõik kaasnevad kulud on kostja käitumise tagajärg, mida kostja oleks saanud vältida, kui kostja oleks vastanud hageja lepingulise esindaja kirjadele ja teavitanud notari aja mittesobimisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 2(4)

2-19-5341 Vaidlus puudub selles, et pärand avanes xxx.a. Vaidlus puudub ka selles, et U V koostas 03.03.2006.a testamendi (tl. 3), millega määras annakuna xxx asuva korteriomandi, registriosa numbriga xxx, annakuna hagejale. Vaidlus puudub ka selles, et vastavalt 28.09.2009.a pärimistunnistusele (tl. 6-7) on U Vi pärijateks E V, E V ja H V. Vaidlust pole ka selles, et hageja K O on annakusaaja, mida tõendab annakusaaja tunnistus (tl. 4). Alates 01.01.2009.a kehtiva pärimisseaduse (PärS) § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui kehtiva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. PärS § 182 järgi kohaldatakse annaku täitmisele alates 01.01.2009.a kehtiva pärimisseaduse sätteid, kui pärand on avanenud enne 2009. aasta 1. jaanuari ja annak täidetakse pärast 2009. aasta 1. jaanuari. Kuni 01.01.2009.a-ni kehtinud pärimisseaduse § 54 lg 1 kohaselt, kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Sama seaduse paragrahv 56 järgi võib testaator annaku täitmise teha kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale (annakutäitjad), kui annakutäitja on surnud, ei ole pärandit või annakut vastu võtnud või on pärimiskõlbmatu, läheb annaku täitmise kohustus üle isikule, kes astub tema asemele ja on võimeline annakut täitma. U V testamendiga annakutäitjat nimetanud ei ole. Alates 01.01.2009.a kehtiva pärimisseaduse § 182 ja § 67 koostoimes tuleb annaku täitmisele kohaldada alates 01.01.2009.a kehtivat pärimisseadust. PärS § 67 lg 3 kohaselt, kui annakuks on määratud asi, tuleb annakusaajale anda ka pärandi avanemise ajal olemasolevad asja päraldised. Hageja K O sai testaatorilt annakuna asja ehk korteriomandi, registriosa numbriga xxx. Hagiavaldusele lisatud registriosa väljavõttest (tl. 5) nähtuvalt on kinnisasja registriosa numbriga xxx II jakku ühisomanikena sisse kantud E V, H V ja E V. Seega tulenevalt asjaõigusseaduse §-st 120 peavad kõik pärijad ehk ühisomanikud annaku üleandmiseks hagejale sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu. Annakutäitjateks on korteriomandi ühisomanikud, sest ainult nemad saavad täita annaku ehk anda vajalikus vormis nõusoleku omandi üleminekuks ühisomanikelt hagejale. Vaidlus puudub selles, et kolmest pärijast kaks, E V ja H V, andsid 18.02.2019.a annakusaajale volituse (tl. 8) sõlmida asjaõiguslepingu annakuks oleva korteriomandi, asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omandi üleandmiseks. Seega on pärijad E V ja H V täitnud oma kohustuse annaku üleandmiseks annakusaajale. Kuivõrd kinnisasi on pärijate ühisomandis, siis peavad annaku täitmiseks andma nõusoleku (sõlmima asjaõiguslepingu) omandi üleminekuks kõik pärijad ning nimetatud tehing kas volituse andmise kujul või asjaõiguslepingu kujul peab olema notariaalselt tõestatud. Kostja E V hagejale notariaalselt tõestatud vormis volikirja andnud ei ole ega ole sõlminud asjaõiguslepingut korteriomandi omandi üleandmiseks hagejale. Kostja vastuses (tl. 19) toodud viide kostja 18.03.2019.a vastusele hageja lepingulisele esindajale, et kostja on andnud oma nõusoleku ega ole seda tagasi võtnud, ei tõenda, et kostja oleks andnud nõutavas vormis nõusoleku, mille alusel saaks testaatori käsundi täita ja vormistada kinnistusraamatus annakuna antud korteriomandi omandi ülemineku kostjalt hagejale. Kostja väited selle kohta, et ta on hagejale vajaliku nõusoleku andnud on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtu hinnangul on tõendatud hageja soov lahendada vaidlus kohtuväliselt, milleks on hageja teinud kostjale ettepaneku sõlmida 29.03.2019.a notaris vajalik asjaõigusleping (hageja 3(4)

2-19-5341 esindaja 13.03.2019.a pöördumine tl. 9 ja poolte kirjavahetus tl. 10-11) ning kostja keeldumine notarisse tulemisest (isiku teatud kohas viibimise tõend 29.03.2019.a, tl. 12). Ülaltoodust tulenevalt peab kohus hagiavaldust põhjendatuks ja rahuldab selle ning asendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kostja E Vi tahteavalduse korteriomandi registriosa numbriga xxx omandi üleandmiseks hagejale kohtuotsusega. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis mõistab kohus kõik hageja menetluskulud välja kostjalt. 20.09.2019.a kohtumäärusega andis kohus pooltele võimaluse esitada menetluskulude nimekirjad hiljemalt 07.10.2019.a ning tähtaja seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude nimekirjale hiljemalt 14.10.2019.a. Kostja esitas oma seisukoha 07.10.2019.a, kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 07.10.2019.a. Kostja hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta kohtule esitanud ei ole. Hageja 07.10.2019.a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1688 eurot ning koosnevad riigilõivust 1200 eurot, rahvastikuregistri taotluse riigilõivust 5 eurot ja lepingulise esindaja tasust 483 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud tunnihinna 115 eurot + käibemaks, s.o 138 eur/h alusel kokku 3 h ja 30 minutit, s.o 483 euro eest. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude suurus mõistlik ja põhjendatud arvestades seadusest tulenevat riigilõivu suurust, hagi koostamise ja selle menetlemisega kaasnenud lepingulise esindaja töömahtu. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas 1688 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik Kohtulahendi põhjendusi muudetud Tallinna RK lahendiga.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.