Osaühingu Krono Group hagi Krässik OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/2264
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.08.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Krono Group määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Krono Group (registrikood 10866031), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi Kostja: Krässik OÜ (registrikood 11728911), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Albert Linntam
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Osaühingu Krono Group taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 19.08.2019 määrus lõppjärelduses muutmata, muutes selle põhjendusi.
3.Jätta Osaühingu Krono Group määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud Osaühingu Krono Group kanda. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel 1(7)
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Krono Group (hageja) esitas 15.07.2019 Harju Maakohtule hagi Krässik OÜ (endise nimega OÜ DAXIN Baltic, kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/2264. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja laenuandajana ja Ostas Investicijas AS laenusaajana 01.09.2010 laenulepingu viitenumbriga 05/011- 2010 F. Laenuandja andis laenusaajale laenulepingu alusel laenu 1 000 000 USD, intressiga 2,5% aastas, tagasimakse kuupäevaga mitte hiljem kui 31.08.2015. Hageja kui laenuandja, Ostas Investicijas AS kui laenusaaja ja JV Finance SIA kui uus laenusaaja sõlmisid 01.09.2010 laenulepingu ülevõtmise lepingu pealkirjaga novatsioonileping/uuendusleping viitenumbriga 05/012 – 2010F. Novatsioonilepinguga võttis JV Finance SIA uue laenusaajana üle kõik laenusaaja Ostas Investicijas AS-i laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused. Pooled leppisid lepingu punktis 3 kokku, et laenuandja ja uus laenusaaja sõlmivad uue laenulepingu originaalse laenulepingu tingimustel kajastamaks uue laenusaaja õigusi ja kohustusi laenuandja ees. Laenulepingu ülevõtmise lepingu 3. punkti täitmiseks sõlmisid hageja kui laenuandja ja JV Finance SIA kui laenusaaja 01.09.2010 laenulepingu viitenumbriga JV-01/F. Laenulepingu punkti 1.1. kohaselt on laenuandja andnud laenusaajale laenu 1 000 000 USD, aastase intressiga 2,5%, hiliseima tagasimakse kuupäevaga 31.08.2015. Hageja ja JV Finance SIA sõlmisid 02.01.2013 laenulepingu viitenumbriga JV-01/F lisa nr 1, millega pooled leppisid kokku, et laenu põhiosa ja intressid konverteeritakse eurodesse vastavalt Bank of Latvia vahetuskursile seisuga 01.01.2013. Vastavalt laenulepingu lisa 1 punktile 1.1. on laenu põhiosa 755 545 eurot ja vastavalt laenulepingu lisa 1 punktile 1.2. on arvestuslik intress 44 405 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 14.09.2015 novatsioonilepingu/uuenduslepingu 14-09/2015-01, mis on lisa laenulepingule viitenumbriga JV-01/F. Viidatud lepingu kohaselt: - on hageja laenulepingu viitenumbriga JV-01/F alusel äriühingult JV Finance õigustatud saama tagastamata laenu põhiosa makse 602 955 eurot ja intressimakse; - hageja loovutas laenulepingust tuleneva 602 955 euro suuruse laenunõude ja kuni laenu tagastamise kuupäevani arvestatud intressinõuded kostjale; - kostja kohustus pärast lepingu allkirjastamist nõude loovutamise tasuna tasuma hagejale laenulepingu (viitenumbriga JV-01/F) järgse laenu ja intressid; - hageja ja kostja sõlmisid 04.01.2016 vastastikuste nõuete tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt: võlgneb JV Finance SIA laenulepingu viitenumbriga JV-01/F järgi hagejale 602 955 eurot; hageja võlgneb 04.01.2016 seisuga vastavalt 02.06.2013 laenulepingule kostjale 323 054,60 eurot, sh intress; pooled leppisid kokku, et tasaarvestavad vastastikused nõuded 323 054,60 euro ulatuses; tasaarvestamata 279 900,40 eurot kohustub kostja tasuma hagejale ülekandega, vastavalt hageja poolt esitatud arvele. Seega on hagejal kostja vastu novatsioonilepingust/uuenduslepingust 14-09/2015-01 tulenev rahaline nõue 279 900,40 eurot (nõude loovutamise tasunõue). Hairspray Friseur GMBH kui fikseeritud hinna maksja ja hageja kui ujuva hinna maksja leppisid kaubapõhise vahetustehingu punktis 2 kokku, et kui fikseeritud hind ületab
2(7)
arveldusperioodi kalendrikuul (01.08.2016-31.08.2016) ujuvat hinda, hüvitab fikseeritud hinna maksja ujuva hinna maksjale sellise hinnavahe, mis on korrutatud kogu nominaalkoguse väärtusega ning kui ujuv hind ületab fikseeritud hinda, hüvitab ujuva hinna maksja fikseeritud hinna maksjale sellise hinnavahe, mis on korrutatud kogu nominaalkoguse väärtusega. Kui ujuv hind on võrdne fikseeritud hinnaga, siis tasaarveldamist ei toimu. Hageja ja kostja sõlmisid 19.02.2016 lepingu, sest hageja viis kostja nimel lõpule 19.02.2016 kinnituses viitenumbriga T16001 kirjeldatud tehingu, mille sisuks oli kauba kindlustamine. Lepinguga lepiti kokku, et maksenõude esitamisel Hairspray Friseur GMBH poolt hagejale, kohustub kostja hüvitama selle tehinguga seotud kulud. Lepingu allkirjastamisega garanteeris hageja kõikide tehingu viitenumbriga T16001 seonduvate võimalike kulude hüvitamise ning hagejal tekkis tasaarvestamise õigus mistahes kostja sissenõude esitamise hetkest. Hairspray Friseur GMBH esitas hagejale 07.09.2016 492 000 USD suuruse nõudeavalduse 19.02.2016 kaubapõhise vahetustehingu alusel. Hairspray Friseur GMBH on 15.12.2017 loovutanud oma kaubapõhise vahetustehingust tuleneva nõude hageja vastu Probest Invest OÜ-le. Probest Invest OÜ on esitanud hagejale arve nr PBHR1207 summas 492 000 USD (423 955,19 eurot). Probest Invest OÜ on esitanud hagejale viivisearve nr 181028 summas 84 875,98 eurot. Seega Probest Invest OÜ nõuab hagejalt kaubapõhise vahetustehingu (viitenumber T16001) alusel 508 831,17 euro tasumist. Selle summa hüvitamist on hagejal õigus nõuda kostjalt 19.02.2016 lepingu alusel. Seega on hagejal kostja vastu rahaline nõue kokku 788 731,57 (279 900,40 + 508 831,17) eurot. 03.04.2019 Riigikohtu otsusega nr 2-16-3785 mõisteti hagejalt välja 774 683,69 eurot ja viivised. Kostja 03.04.2019 avalduse alusel on hageja suhtes algatatud sama otsuse alusel täitemenetlus täiteasjas nr 022/2019/2264. Täitmisel oleva nõude suuruseks on 774 683,69 eurot ja sellele lisanduv viivis. Hageja on väljastanud 20.05.2019 arve nr 15-2019/1 summale 279 900,40 eurot, mille aluseks on „NOVATION AGREEMENT 14-09/2015-01 & Mutual Claim Settlement Act 04.01.16“. Seega tekkis hagejal kostja nõude maksmapaneku järgselt tasaarvestamise alus 279 900,40 euro ulatuses arve väljastamisega ning 508 831,17 euro ulatuses tulenevalt kostja poolt võla sissenõudmisega täitemenetluses. Hageja esitas kostjale 10.06.2019 tasaarvestuse avalduse. Hageja tasaarvestas novatsioonilepingust 14-09/2015-01 tuleneva rahalise nõude 279 900,40 eurot ja 19.02.2016 hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva rahalise nõude 508 831,17 eurot kostja vastu kostja nõude 774 683,69 euroga, mis tuleb Riigikohtu 03.04.2019 otsusest. Tasaarvestuse teostamise tulemusel kostja nõuded hageja vastu lõppesid, mis on täitemenetlust välistavaks asjaoluks.
2.Kostja palus jätta hagi menetlusse võtmata või hagi menetlusse võtmisel jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud õiguslikult perspektiivitu hagi. Hagi menetlemise ja rahuldamise välistab TMS § 221 lg 2, sest hageja jättis kasutamata võimaluse esitada tasaarvestusavaldused tsiviilasjas nr 2-16-3785. Hageja pidi olema teadlik väidetavast tasaarvestusolukorrast hiljemalt 07.09.2016, kui eelnimetatud tsiviilasjas kestis eelmenetlus. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus 19.08.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda.
3(7)
Arvestades hagis esitatud asjaolusid ning kostja selgitusi oli hagejal võimalik tasaarvestatud nõuded varem kohtumenetluses esitada. Asjakohane ei ole hageja väide, et kohus rahuldas kostja nõude hageja vastu tsiviilasjas nr 2-16-3785 seetõttu, et luges erinevalt hagejast maksete teostamise aluseks olnud lepingu tühiseks ning lepingu tühisus selgus alles Riigikohtu lahendist. Kostja on selgitanud, et hageja oli teadlik, et kostja esitatud rahaline nõue hageja vastu tulenes usaldus- ja juhtimislepingu tühisusest. Kostja nõuded rahuldati kõigis kolmes kohtuastmes, samuti esitati sama episoodiga seoses süüdistus kriminaalmenetluses nr 16730000111. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestusolukord peab olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (vt RKTKo nr 3-2-1-11-15, p 10). Seega on käesoleval juhul määravaks tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kostja on selgitanud, et isegi kui eeldada hageja väidete tõelevastavust, pidi hagejale tasaarvestusolukord teada olema juba hiljemalt 2016. a septembris ehk ligi poolteist aastat enne maakohtu otsuse tegemist. Hageja on selgitanud, et tasaarvestuse olukord tekkis pärast tsiviilasjas nr 2-16-3785 hagi esitamist ning pärast hagile vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, mistõttu ei olnud võimalik tasaarvestuse aluseks olevat nõuet tsiviilasjas nr 2-163875 maksma panna. Seega on hageja ise tunnistanud, et tasaarvestuse olukord tekkis tsiviilasja nr 2-16-3875 menetluse ajal. Isegi kui asuda seisukohale, et maakohtu menetluses oli hageja nõude tekkimise ajaks tõendite ja seisukohtade esitamise tähtaeg möödunud, puudusid hagejal objektiivsed takistused tasaarvestusnõude esitamiseks apellatsioonimenetluses. Hageja väide oleks kohane juhul, kui hageja oleks nõude omandanud ajal, mil tsiviilasi oli Riigikohtu menetluses, kuivõrd kassatsioonimenetluse eripärade tõttu ei saa Riigikohus tuvastada uusi asjaolusid ja neile hinnanguid anda (TsMS § 688 lg 3). Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Kolleegium selgitas ühtlasi, et viidatud sättest tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (vt RKTKm nr 2-16-17776, p 13). Kui eeldada hageja faktiväidete õigsust, siis tekkis hagejal tasaarvestusolukord juba tsiviilasja nr 2-16-3785 menetluse kestel. Käesoleval juhul puuduvad objektiivsed põhjused, milliste kohaselt ei oleks hageja saanud oma nõudeid kostja vastu tõhusalt maksma panna tsiviilasja nr 2-16-3785 menetluses. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja taotleb asja läbivaatamist istungil. Maakohus on valesti hinnanud tasaarvestuse olukorra tekkimise aega. Hageja nõuded kostja vastu tulenevad kahest erinevast võlasuhtest ning need muutusid sissenõutavaks erineval ajal. Tasaarvestuse olukord esineb juhul, kui kahe isiku vahel on vastastikused rahalised nõuded, tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse
4(7)
täitmist. Seega peavad pooltel olema: vastastikused rahalised nõuded; hageja nõue kostja vastu peab olema sissenõutav ning kostja nõue hageja vastu peab olema hageja poolt täidetav, st hageja võib oma kohustuse kostja ees täita. Pooled leppisid 04.01.2016 kokku, et kostja kohustub tasuma hagejale 279 900,40 eurot panga ülekandega, vastavalt hageja poolt esitatud arvele. Seega muutus hageja 279 900,40 eurot suurune nõue vastavalt poolte 04.01.2016 kokkuleppele sissenõutavaks 31.05.2019 ehk pärast arvel märgitud tähtpäeva möödumist. Seega muutus eelnimetatud nõue sissenõutavaks pärast asjas nr 2-16-3785 tehtud lahendi jõustumist. Menetluse edasine käik
5.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21). Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Hageja taotleb määruskaebuse läbivaatamist istungil. Kolleegium istungi korraldamiseks vajadust ei näe ja jätab hageja taotluse rahuldamata. TsMS § 667 lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse.
9.Hagiavaldusest nähtuvalt on sundtäitmisele esitatud täitedokumendiks Riigikohtu 03.04.2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-3785.
10.Maakohus on põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul on määravaks tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Maakohus pidi hageja väidete alusel hindama, millal tekkis poolte suhetes tasaarvestuse olukord.
11.Hageja on tuginenud hagis asjaolule, et hageja ja OÜ Daxin Baltic sõlmisid 14.09.2015. a novatsioonilepingu/uuenduslepingu 14-09/2015-01, mis oli laenulepingu viitenumbriga JV-01 lisa. Hagi kohaselt tekkis kostjal pärast lepingu allkirjastamist, s.o 14.09.2015. a, kohustus tasuda hagejale laenu põhiosa ja intress. 04.01.2016. a tasaarvestasid hageja ja OÜ Daxin Baltic vastastikused nõuded. Ühtlasi leppisid pooled kokku, et tasaarvestamata 279 900,40 eurot kohustub OÜ Daxin Baltic tasuma hagejale pangaülekandega, vastavalt hageja poolt esitatud arvele. Et hageja saaks 04.01.2016. a tasaarvestuse kokkuleppest tuleneva nõude (aktiivnõue) tasaarvestada kostja kohtuotsusest tuleneva nõude (passiivnõudega), peab hageja nõue olema sissenõutav ja kostja nõue olema täidetav.
12.Hageja on esile toonud, et pooled on pannud hageja aktiivnõude sissenõutavuse sõltuvusse hageja poolt arve esitamisest ja hageja on esitanud arve alles pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas 2-16-3785. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alles pärast arve esitamist. VÕS § 82 lg 7 I lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hagist nähtub, et hageja nõue oli sissenõutav juba pärast 14.09.2015. a lepingu allkirjastamist. Hageja ei ole hagis välja toonud, et 04.01.2016. a lepinguga anti kostjale täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Hagist nähtub, et hageja võis tasumist kohe nõuda. See, et nõude esitamise vormiks lepiti kokku arve esitamine, seda asjaolu ei muuda. Asjaoludest tulenevalt oli hagejal tasaarvestuse tegemiseks
5(7)
aktiivnõue, mis oli täidetav juba varem, kuid hageja ei kasutanud oma õigust arve esitamiseks, et nõue muutuks kostja suhtes sissenõutavaks.
13.Isegi kui nõustuda hageja seisukohaga, et tasaarvestusolukord tekkis pärast arve esitamist, ei ole sellele vastuväitele tuginemine kooskõlas TMS § 221 lg 2 mõttega. Hagist võib järeldada, et hageja võis kostjale arve esitada kohe pärast 14.01.2016. a lepingu sõlmimist. Hageja ei ole põhistanud, miks ta ajavahemikul 04.01.2016-20.05.2019 arvet kostjale ei esitanud. Kuivõrd arve esitamise aeg oli hageja otsustada, oli hagejal võimalik arve esitada ja tasaarvestusele tugineda tsiviilasja nr 2-16-3785 menetluses.
14.Hageja on tuginenud asjaolule, et Hairspray Friseur GMBH (GMBH) ja hageja sõlmisid 19.02.2016 kaubapõhise vahetustehingu. Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja lepingu, millega kostja kohustus hüvitama GMBH poolt hagejale esitatud maksenõude tehinguga seotud kulud ehk kostja garanteeris kõikide tehingu viitenumbriga T16001 seonduvate võimalike kulude hüvitamise. GMBH esitas hagejale 07.09.2016. a 492 000 USD suuruse nõudeavalduse. Hageja ei ole esile toonud, millise tähtaja andis GMBH hagejale nõude täitmiseks. Isegi kui eeldada, et GMBH nõudis nõude täitmist koheselt või ei andnud nõude täitmiseks mõistlikku tähtaega, tuleks lähtuda mõistlikust ajast kohustuse täitmiseks, milleks võiks olla 14 päeva nõude esitamisest (VÕS § 82 lg 3). Seega muutus nimetatud tehingust tulenev kostja kohustus hüvitada hagejale 492 000 USD-d eelduslikult sissenõutavaks hiljemalt 21.09.2016. a. Sellest kuupäevast alates oli hagejal õigus nõuda omakorda kostjalt 19.02.2016. a sõlmitud lepingu alusel GMBH poolt hagejale esitatud nõuete täitmist.
15.Asjaolu, kas ja kellele GMBH 15.12.2017 oma 492 000 USD suuruse nõude loovutas, ei oma nõude sissenõutavuse seisukohalt käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Seetõttu ei oma tähendust ka asjaolu, et lisaks põhivõlgnevusele on loovutuse teel saadud nõude omanikul tekkinud hageja suhtes 19.02.2016 tehingu mittetäitmisest tulenevalt 84 875,98 euro suurune viivisenõue.
16.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja tsiviilasjas 2-16-3785 hagi hageja vastu 08.03.2016. Seega eksisteerisid hagejal eelduslikult kostja vastu tsiviilasja 2-16-3785 menetlemisel nii 04.01.2016. a hageja ja kostja vahelisest tasaarvestusest tulenevad nõuded kui ka 19.02.2016 tehingust 21.09.2016. a sissenõutavaks muutunud nõuded, sest Riigikohus tegi otsuse 03.04.2019. a. Riigikohtu praktika kohaselt (vt nt RKTKo nr 3-2-1-11-15, p 11) ei ole välistatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine olukorras, kus tasaarvestusolukord tekkis selle kohtumenetluse kestel, mil tehti täitedokumendiks olev kohtulahend, kuid oluline on see, et kohus ei saanud objektiivsetel põhjustel võtta tasaarvestusavalduse kohta seisukohta. Käesolevas asjas sellist olukorda kolleegiumi hinnangul hagi asjaoludest tulenevalt ei esine.
17.Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alusel.
18.25.10.2019 menetlusdokumendis esitas kostja koos menetluskulude taotlusega täiendavad asjaolud ja tõendi. Ringkonnakohus uute asjaoludega ja tõendiga ei arvesta, sest ei saa hagi menetlusse võtmise otsustamisel arvestada kostja väidetega ja uurida tõendeid.
19.Maakohus jättis poolte menetluskulud hageja kanda. Poolte apellatsiooniastme menetluskulud jäävad seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega samuti hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole menetluskulusid kindlaks määranud, ei tee seda ka
6(7)
ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja pärast määruse jõustumist käesolevas tsiviilasjas. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.