Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja nõue, põhjendused Kostja esitas 26.03.2018.a Hageja kirjaliku hinnapäringu ning seejärel tellis telefoni teel kasvuhoone tootmise, kohaletoimetamise ja montaaži. 05.04.2018 Hageja väljastas Kostjale ettemaksuarve nr 309 summale 976,25 eurot. Kostja tasus 05.04.2018 osaliselt ettemaksuarve makseselgitusega ettemaksuarve nr 309 (osaline tasumine)“. Hageja paigaldas 19.04.2018 kasvuhoonet aadressil xxx. Enne kasvuhoone kättetoimetamist ja paigaldust väljastas Hageja Kostjale 10.04.2018 arve nr 112 summale 473,26 eur. 06.06.2018 väljastas Hageja Kostjale arve nr 286 summale 473,00 eur. Arvestades, et Kostja juba tasus 473,25 eur ettemaksuarve maksmisel, loeb Hageja, et arve nr 112 on tasutud, tasumata on jäänud arve nr 286. Arve nr 286 tasumistähtaeg oli 06.06.2018. Kuna maksmise tähtaeg oli möödas, võttis Hageja Kostjaga ühendust telefoni teel ja leppis kokku, et Hageja teeb seoses arvega nr 286 allahindluse 10% ja väljastab muudetud arve nr 286 summale 425,70 eurot (473,00 – 47,30). Vaatamata HEIKKINEN OÜ püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Hageja palub: 1) Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 425,70 EUR, seisuga 06.05.2019.a sissenõutavaks muutunud viivised 69,93 EUR, alates 07.05.2019.a põhinõudelt 425,70 EUR kuni selle kohase tasumiseni viivis 0,05% päevas; 2) Välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud. 3) Välja mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kostja võttis hagi õigeks (18.10.2019 dok 12s). 2 (4)

Menetluskulude jaotus, menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kuigi kostja on küll võtnud hagi omaks aga mitte koheselt (vt kostja vastus hagiavaldusele 17.06.2019, milles kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu). Ühtlasi ei ole kostja enne ega peale hagi esitamist oma kohustust täitnud, seega oli hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, ja kohus on seisukohal, et menetluskulud käesolevas tsiviilasjas tuleb eeltoodust tulenevalt jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on käesolevas asjas lepingulise esindaja kulud summas 325 eurot 3,25 tunni eest, riigilõiv summas 125 eurot, kokku 450 eurot. Kostja on jätnud menetluskulude põhjendatuse kohtu otsustada. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 125 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohtule esitatud hagiavaldus ei ole keskmisest keerukam, ca 3 lehekülge pikk. Seega juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 325 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 450 eurot (125+325). Hageja palub kostjal tasuda menetluskulud BIA Õigusbüroo OÜ arveldusarvele xxx. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (450 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3 (4)

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.