lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-13837/16

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 22.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-18-13837/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1296
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-13837

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivika Sillaots

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2019.a Pärnu, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-18-13837

Tsiviilasi

A. hagi B. vastu kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500,00 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx)

Kostja: B. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) Menetlemise viis/ hagimaterjalide Kirjalik menetlus, hagimaterjalid kostjale kättetoimetatud kättetoimetamine isiklikult allkirja vastu 27.08.2019.

RESOLUTSIOON

Juhindudes AÕS § 76 , § 77 lg.2, TsÜS § 68 lg 5 ja TsMS § 162 lg.1, § 175, § 407 lg.1, § 422, § 468 lg.1 p.2

1.Rahuldada A. hagi B. vastu.
2.Lõpetada A. ja B. kaasomand Xxxxxxxxxxx (Xxxxxxxxxxx) kinnistule (asukohaga Xxxxxxxxxxx, kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxxxxx, katastritunnus nr xxxxxxxxxxx, üldpindala 2942 ruutmeetrit 22.10.2019 kinnistusraamatu andmetel), kinnisasja jagamisega reaalosadeks vastavalt pooltele kuuluvate kaasomandi osa suurustele: 1) hageja A.’le (ik xxxxxxxxxxx) jääb 1⁄4 suurune maatükk nimega Xxxxxxxxxxx kinnistu (üldpindalaga 735 ruutmeetrit) ning 2) kostja B.’le (ik xxxxxxxxxxx) jääb 3⁄4 suurune maatükk nimega Xxxxxxxxxxx kinnistu (üldpindalaga 2207 ruutmeetrit), vastavalt kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevale, 10.10.2019 koostatud Xxxxxxxxxxx katastriüksuse reaalosadeks jagamise asendiplaanile.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.Jätta menetluskulud asjas TsMS § 162 lg 1 alusel kostja B. kanda.
4.Välja mõista kostja B.’lt hageja A. kasuks õiguslikult põhjendatud menetluskuluna riigilõiv 300 eurot (kolmsada eurot).
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib kaja avalduse menetluse taastamiseks esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva 1 (3)

2-18-13837 jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg. 6. Kohtu seisukoht ja põhjendused

1.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid politsei abiga isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 27.08.2019. Tänaseks on kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg möödunud, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt midagi vastanud. Neil asjaoludel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus märgib ka, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist ja hagi kuulub rahuldamisele.
2.Hagi asjaolud. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud ja tõendatud asjaoludel. Kinnistusraamatu andmetel kuulub pooltele kaasomandina Xxxxxxxxxxx asuv Xxxxxxxxxxx maaüksus (endise nimega Xxxxxxxxxxx), katastriüksuse nr xxxxxxxxxxx, pindalaga 2925 m2, 100% elamumaa, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatus registriosa nr xxxxxxxxxxx. Kostja B.’le kuulub kinnistust 3/4 mõttelist osa ja hageja A.’le 1/4 mõttelist osa, omanikeks on pooled saanud pärimise teel oma isadelt, kes olid vennad. Kumbki pool ei ela kinnistul, hageja elukohaks on xxxxxxxxxxxxx linn ja kostja elab xxxxxxxxxxxx linnas.
3.Hageja nõue. Hageja A. esimene eelistus hagiavalduse kohaselt on lõpetada kaasomand Xxxxxxxxxxx kinnistule selliselt, et kinnisasi jagatakse reaalosadeks vastavalt pooltele kuuluvate kaasomandi osa suurustele: kostja B.le jääb 3⁄4 suurune maatükk nimega Xxxxxxxxxxx kinnistu ning hageja A.le jääb 1⁄4 suurune maatükk nimega Xxxxxxxxxxx kinnistu. Kostjale jäävale Xxxxxxxxxxx maaüksusele (2194 m2) jääksid olemasolevad elamud ja kuurid (lisa 2 fotod 5-7), sh käesoleval ajal Hageja valduses olevad, maatüki päraldistena ning Hageja ei esita nende eest Kostjale mingeid nõudeid. Loodava Xxxxxxxxxxx kinnistu uutest piiridest jääks olemasolevad eluhooned mitte lähemale kui 7 (seitse) meetrit, kuurid veel kaugemale. Hageja omandisse minevale Xxxxxxxxxxx kinnistule (731 m2) jääks maatüki päraldisena vaid viimase piirini amortiseerunud kõrvalhoone (endine saun, lisa 2 fotod 1-4), mille läänepoolsest otsast jääks Xxxxxxxxxxx kinnistu piirini 1 m. (maamõõtja Dag Kivila poolt 28.05.2019 koostatud 2 (3)

2-18-13837 reaalosadega jagamise asendiplaan loodavate uute kinnistute täpsete piiridega on hagiavaldusele lisatud). Hageja kinnitusel Xxxxxxxxxxx kinnistu jagamiseks määratavad piirid ei läbi hooneid ega rajatisi ning uute piiride tõttu ei esine mingeid maakorralduslikke ega muid piiranguid ega takistusi kinnistute kasutamisel. Hageja teatel samal seisukohal on ka Xxxxxxxxxxx Vallavalitsus, kes on 06.06.2017 andnud vastava korralduse nr 140 (lisa 3). Hageja eelistuselt teiseks alternatiiviks anda asi ühele kaasomanikule, so kostjale, pannes talle kohustuse maksta hagejale välja tema osa rahas, summas 11 000 eurot. Kohus kontrollis kohtulahendi täidetavuse huvides kinnistusraamatu kehtivaid andmeid ning tegi kindlaks, et Maakatastri andmete ülevõtmisega 31.12.2018 seisuga on Xxxxxxxxxxx kinnistu (reg.osa xxxxxxxxxxx) kogupindala suuruseks varasema 2925 m2 asemel märgitud 2942 m2, millega kinnistu pindala on tänase seisuga kinnistusraamatus 17 m2 võrra suurem, võrreldes 17.09.2018 hagiavalduse esitamise aegse seisuga. 14.10.2019 esitas hageja eeltoodud asjaolusid arvestades hagiavalduse täpsustuse ja uue asendiplaani, taotledes jagada maatükk reaalosadeks selliselt, et kostjale jääva Xxxxxxxxxxx kinnistu suurus on 2207 m2 ja hagejale jääva Xxxxxxxxxxx kinnistu suurus 735 m2 (lisatud on maamõõtja Dag Kivila poolt 10.10.2019 koostatud reaalosadeks jagamise asendiplaan loodavate uute kinnistute täpsete piiridega). Ülejäänud osas on kõik sama.

4.Hagi õiguslik põhjendatus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg. 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg.1 tulenevalt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui pooled ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, siis otsustab selle kohus. AÕS § 77 lg. 2 sätestab kaasomandi lõpetamise viisid, mida hageja võib nõuda: 1) jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, 2) anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või 3) müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-102-05 p-s 15 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kuivõrd kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud ja ei ole sellele vastanud ega vastuhagi v muid vastuväiteid esitanud, rahuldab kohus hagiavalduse hageja esimese eelistuse kohaselt ning lõpetab AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 p 1 alusel Xxxxxxxxxxx kinnistu kaasomandi kinnisasja jagamisega reaalosadeks vastavalt kummalegi kaasomanikule kuuluva kaasomandi osa suurusele. Pooltele kuuluvate kaasomandiosade suurust arvestades 2942 m2 suuruse kinnisasja reaalosadeks jagamise järel kuulub hagejale 735 m2 suurune maatükk (1/4 m.o, so 2942:4=735) ning kostjale 2207 m2 suurune maatükk (3/4 m.o, so 2942-735 m2), nagu hageja on ka taotlenud. Kohtuotsuse lahutamatuks osaks on 10.10.2019 asendiplaan. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 162 lg.1 ja § 173 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehakse, s.o. kostja B. kanda. 13.09.2019.a esitas hageja kohtule teate, et temal puuduvad asjas muud menetluskulud peale hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna riigilõiv 300 €. TsMS § 178 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja