Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

KREDIIDIKASSA

AKTSIASELTS*

BIGBANK AS

Swedbank Liising Aktsiaselts

Tunnustatud nõue eurodes 2 551,70 11 734,38 3 165,34

Rahuldamata nõue eurodes 2 551,70 11 734,38 3 165,34

2 637,72 1 444,41

2 637,72 1 444,41

Acme Finants OÜ nõue kuulub Omega Invest OÜ-le. Krediidikassa AS on äriregistrist kustutatud ning õigusjärglusest või nõude loovutamisest ei ole kohut teavitatud. 05.06.2014 algatas kohus V. F.i kohustustest vabastamise menetluse, kohustades T. F.at (isikukood xxx) täitma usaldusisiku kohustusi. 25.06.2019 esitas võlgnik kohtule kohustustest vabastamise taotluse kuna möödus 5 aastat kohustustest vabastamise menetluse algusest. Kohus küsis võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamisel. Swedbank Liising AS-i ja Swedbank AS-i volitatud esindaja teatas, et nimetatud võlausaldajad jätavad kohustustest vabastamise otsustamise kohtu otsustada ja paluvad kohtul hinnata, kas võlgnik on täitnud menetluse jooksul talle seadusega pandud nõudeid. Võlausaldajad Bigbank AS ja Omega Invest OÜ on seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Alternatiivselt on võlausaldajad seisukohal, et kohus peaks pikendama võlgniku suhtes käimasolevat menetlust maksimaalse ajani (s.o 7 aastat) tulenevalt PankrS § 175 lg 51. Kohus korraldas võlgniku ärakuulamiseks 17.09.2019 istungi, kuhu ilmus vaid usaldusisik, kelle sõnul on võlgnik liiga haige selleks, et kohtusse tulla. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on V. F. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus V. F. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kutsus võlgniku, usaldusisiku ja võlausaldajad kohtuistungile 17.09.2019. Istungile ilmus vaid usaldusisik, kes teatas, et võlgnik on haige ja ei saa istungil osaleda. Kohus teavitas istungiajast ka võlausaldajaid, kuid nendest keegi istungile ei tulnud.

Võlausaldajad Swedbank AS ja Swedbank Liising AS-i esindaja teatas kohtule, et nimetatud võlausaldajad jätavad kohustustest vabastamise otsustamise kohtu otsustada ja paluvad kohtul hinnata, kas võlgnik on täitnud menetluse jooksul talle seadusega pandud nõudeid. Võlausaldaja Omega Invest OÜ on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsmele aastale. Võlausaldaja Omega Invest OÜ nõue on 5 aasta jooksul vähenenud vähem kui 1,45%. Võlausaldaja on seisukohal, et juhul kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, saaks võlausaldaja nõue oluliselt kahjustada. Bigbank AS märkis, et tunnustatud nõue, mille ulatuses võlausaldaja ei olnud raha saanud, oli kohustustest vabastamise menetluse algatamine seisuga 2 637,72 eurot. Alates kohustustest vabastamise menetlusest on laekunud nõude katteks võlausaldajale 37,48 eurot. See tähendab, et tasumata on veel 2 600,24 eurot. See tähendab, et võlgnik on tasunud kogunõudest menetluse kestel 1,42%. Bigbank AS on seisukohal, et võlgnikku ei peaks vabastama tema kohustustest, kuna see riivab olulisel määral võlausaldaja õigusi. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Võlgnik ei ole küll kohustustest vabastamise menetluse käigus enamikku võlausaldajate nõudeid rahuldanud, kuid on seda põhjendanud sellega, et tal on tervis väga halb. Võlgnik selgitas, et tal on keskmine puue, millest tingituna vajab regulaarset kõrvalabi suhtlemisel ja juhendamist ning samuti on ta vanaduspensionär. Esitatud aruannetest ja panga väljavõtetest nähtub, et võlgniku sissetulekuks on ainult pension. Samas on ta teinud väikseid väljamakseid võlausaldajatele. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et tulenevalt tervisprobleemidest ja vanusest ei ole võlgnikul olnud võimalik teenida sissetulekut, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena.

Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Kohtu hinnangul on võlgniku majanduslik seisund raske ning kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et V. F. on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, millest tulenevalt ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et V. F. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning V. F. tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.