Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-13-11625

ASJAOLUD

13.03.2013 esitas VF Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. VF kinnitab, et ta on maksejõuetu, ei suuda täita oma rahalisi kohustusi ning palub kuulutada välja pankrot. 20.03.2013 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Aivar Verro, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 09.04.2013 kohtuistungil võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

VF kaotas töö 2013.a. alguses ning tänaseni ei ole tal õnnestunud töökohta leida. Samas võlgnik kinnitab, et tegeleb jätkuvalt töökoha otsimisega. Võlgnik on tunnistatud 50% ulatuses töövõimetuks ning ta saab töövõimetuspensioni. Seoses võlgnevustega ning nende tasumist võimaldava sissetuleku puudumisega esitas võlgnik pankrotiavalduse, kus ühtlasi taotles enda kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku varalise seisundi kindlakstegemiseks nõudis ajutine haldur võlgnikult, krediidiasutustelt, Maksu- ja Tolliametilt ning riiklikelt registritelt andmeid võlgniku varade kohta, varade koormamise ning võõrandamise kohta, samuti andmeid võlgniku kohustuste, õiguste, nõuete ja majandustegevuse kohta. Võlgniku kohustused

2(6)

Tsiviilasi nr 2-13-11625

AS-i Swedbank poolt esitatud teatise kohaselt on VF laenulepingutest tulenev võlg kogusummas 11 941.68 eurot. Nõue on täitmisel. Liisingulepingust tulenev võlgnevus Swedbank Liising AS-i ees moodustab 1 444.42 eurot. Nõue on täitmisel. Võlgniku suhtes toimub täitemenetlus ka AF OÜ nõude alusel. Nõude teadaolev jääk on 3 024.87 eurot. 13.03.2013 tagaseljaotsusega on võlgnikult AS-i Krediidikassa kasuks välja mõistetud 3 165.34 eurot, Lisaks on võlgniku sõnade kohaselt tal kohustus Bigbank AS-i ees suurusjärgus 2 000 eurot. Muude Võlgniku kohustuste kohta informatsioon puudub. Seega moodustavad võlgniku teadaolevad võlad kokku 21 576.31 eurot. Võlgniku varad Vahendid SEB panga kontol 2.16 eurot. Swedbank’i ja Danske panga kontodel vabad vahendid puuduvad. Võlgniku sissetulekuteks on hetkel töövõimetuspension 127.83 eurot kuus ja töötuskindlustushüvitis 233.52 eurot kuus. Võlgniku sõnade kohaselt tal igasugune väärtust omav vallasvara puudub. Muu vara kohta informatsioon puudub. Võlgniku teadaoleva vara väärtus on seega kokku 2.16 eurot. Ajutise halduri arvamus võlgniku varalise seisundi, maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutine haldur leiab, et kuivõrd võlgniku teadaolev vara on 2.16 eurot ja teadaolevad võlad on 21 576.31 eurot ning arvestades, et võlgnikul puudub töökoht ning võlgniku sissetulekud ei võimalda kohustuste täitmist, on VF püsivalt maksejõuetu ega oma vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Käesolevaks hetkeks ei ole ajutine haldur tagasivõidetavaid tehinguid tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuritegu. Võlgniku selgituse kohaselt on Võlgniku maksejõuetuse põhjustanud töötasu oluline vähenemine ning järgnenud töökoha kaotus. Ajutine haldur nõustub maksejõuetuse põhjuste osas võlgniku arvamusega. Tulenevalt eelpooltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et VF on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole VF majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tervendamise väljavaated puuduvad. VF puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks ning seega esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Pankrotiavalduses on võlgnik taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tulenevalt eelpooltoodust ning arvestades, et puuduvad teadaolevad alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse mittealgatamiseks, kuulub võlgniku pankrot väljakuulutamisele vaatamata sellele, et tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri Aivar Verro tasuks 300 eurot (lisandub käibemaks 60 eurot) ja tehtud kulutusteks 20 eurot ning mõista need Advokaadibüroole Kraavi & Partnerid (reg.kood 12019915, a/a XXXXXXXXXX), mille kaudu haldur tegutseb. Määrata, et ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad väljamaksmisele riigi vahenditest.

3(6)

Tsiviilasi nr 2-13-11625

Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik kohtuistungil vastu vaielnud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et VF’i majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. VF’il puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, kohustusi on summas 21 576.31 eurot, kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei vaielnud sellele kohtuistungil vastu. Kuna koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb VF’i pankrot välja kuulutada. Aivar Verro on andnud nõusoleku enda nimetamiseks VF’i pankrotihalduriks. Aivar Verro tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut ja kohtuistungil väljaselgitatut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu, samuti halduril teha kindlaks tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda.

4(6)

Tsiviilasi nr 2-13-11625 Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 02. mail 2013.a, algusega kell 11.00. Aivar Verro palub määrata ajutise halduri tasuks 300 eurot, millele lisandub käibemaks summas 60 eurot. Tööaruande kohaselt on Aivar Verro kulutanud ajutise halduri ülesannete täitmiseks 4 tundi (tunnitasuga 75 eurot), s.h Maksu- ja Tolliametist, krediidiasutustelt ja riiklikelt registritelt võlgniku kohta info kogumine, kohtumine võlgnikuga, andmete ja dokumentide analüüs, aruande koostamine. Ajutise halduri kantud kulud summas 20 eurot moodustuvad järgnevast: Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid bürooruumide kasutamine, teabenõuete koostamine krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale ning ARK-le, postikulud, telefon, koopiad, tasulised päringud elektroonilistest registritest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud, mistõttu ajutisele pankrotihaldurile tuleb määrata ajutise halduri tasuks 300 eurot, millele lisandub käibemaks summas 60 eurot ja ajutise halduri kuludeks 20 (kakskümmend) eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Vastavalt halduri taotlusele määrab kohus tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid. Eeltoodust tulenevalt kuulub käesoleval juhul käibemaksuga maksustamisele ka ajutise pankrotihalduri tasu, mille määr KMS § 15 lg 1 kohaselt on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Seega on ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 300 eurolt maksmisele kuuluv käibemaks 60 eurot, mille tasub väljamakse tegija. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb VF’i pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb VF’i pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid (registrikood 12019915) arveldusarvele nr XXXXXXXXXX. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-13-11625 PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab VF’i ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn) 02. mail 2013.a, kell 11.00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.