XXX hagi hind 7000.- eurot XXX hagi hind 7000.- eurot
Kohtuasi XXX hagi XXX vastu XXX pärandvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks korteriomandile ning XXX vastuhagi XXX vastu XXX pärandvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks korteriomandile Menetlusosalised
Hageja ja/või vastuhagis kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja ja /või vastuhagis kostja lepingulised esindajad: Irina Kadõševitš (e-post: [email protected]) ja Oksana Smirnova; Kostja ja/või vastuhagis hageja : XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja ja/või vastuhagis kostja lepinguline esindaja: Vladimir Kolga (e-post:[email protected] )
Asja arutamine kohtuistungil
03.09.2019 kohtu korraldaval istungil ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada XXXhagi XXXvastu XXX (ik XXX, surnud XXX) pärandvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks korteriomandile XXX hageja poolt pakutud viisil.
2.Jätta rahuldamata XXX vastuhagi XXX vastu XXX pärandvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks korteriomandile XXX kostja poolt pakutud viisil.
3.Lõpetada XXX pärandvara ühisus ja jagada XXX surnud XXX pärandvaraks olevad esemed järgmiselt:
Jätta XXX pärandvaraks olev 1⁄2 korteriomandist XXX (registriosa nr 62764402) XXX ainuomandisse selliselt, et pärandvara jagamise tulemusena jääb XXXle 1⁄2 suurune mõtteline osa korteriomandi kaasomandist.
3.2.Jätta XXX pärandvaraks olev registreerimisnumbriga XXX, XXX ainuomandisse.
4.Lõpetada XXX ja XXX kaasomand korteriomandile nii, et korteriomand XXX jääb XXX ainuomandisse.
sõiduauto
Alfa
Romeo,
XXX (registriosa nr 62764402)
5.Asendada käesoleva kohtuotsusega XXX nõusolekud ja tahteavaldused (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusregistris korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr 62764402) II jaos omanikukannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna sisse XXX.
6.Välja mõista XXXlt XXX kasuks hüvitis 4600 eurot omandi kaotamise eest korteriomandile XXX (registriosa nr 62764402) ja sõiduautole Alfa Romeo, registreerimisnumbriga XXX. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
7.Jätta XXX menetluskulud XXX kanda ja XXX menetluskulud tema enda kanda.
8.Välja mõista XXX XXX kasuks 1350 eurot hageja menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.XXX, kes oli hageja abikaasa ja kostja poeg, suri XXX.
2.Mõlemad pärija, s.o. nii hageja, kui kostja, pärisid XXX vara võrdsetes osades ehk kumbki 1⁄2 pärandvarast.
3.XXX pärandvara koosnes tema surma hetkel järgmisest varast: a. 1⁄2 korteriomandist aadressil XXX, kusjuures teine pool korteriomandist kuulub kaasomandi mõttelise osana kostjale; c. sõiduautost Alfa Romeo, registreerimisnumbriga XXX, mille turuväärtus on 200 eurot; d. kohustustest, mis on märgitud pärandvara inventuuri aktis, milleks olid hüpoteeklaen SEB pangast ja eluasemelaen SEB pangast ning kohtutäituri Kristina Feldman inventuuriakti koostamise tasu 42 eurot, kuid kõik XXX kohustused on kustutatud tema
pangakontol olnud raha ja pensionifondi osakute arvel, millised kutsuti pärimismenetluse käigus tagasi.
4.Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduauto Alfa Romeo jääb pärandvara jagamise käigus XXXle.
5.Pooled ei vaidle ka selle üle, et korteriomandi XXX, turuväärtus on 6000 eurot. XXXnõue ja selle põhjendused.
6.XXX palus kohtusse esitatud hagiavalduses jagada XXX pärandvaraks olev korteriomand poolte vahel nii, et jätta korteriomand XXX, pärandvara jagamise käigus hagejale, kohtuotsusega lõpetada kaasomand korteriomandile XXX, jätta hagejale ka pärandvaraks olev sõiduauto Alfa Romeo, registreerimisnumbriga XXX, mille turuväärtus on 200 eurot ning välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis omandiõiguse kaotamise eest.
7.Hagi täpsustuses palus hageja asendada kohtuotsusega ka XXX tahteavaldus kinnistusraamatu kannete muutmiseks korteriomandi XXX osas ja hageja korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse kanda.
8.Hageja põhjendas oma soovi saada korteriomandi omanikuks pärimise ja kaasomandi lõpetamise kaudu sellega, et hageja elab pärandvaraks olevas korteris alates 2013.a. novembrikuust ning tal ei oleks ilmselt võimalik osta omale uut korterit Loksal, kui korteriomand jääks kostjale. Hageja sõnul on tal olemas rahalised vahendid, et hüvitis korteriomandi kaotamise eest kostjale koheselt välja maksta, kui hageja korteriomandi ainuomanikuks saab.
9.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena XXX pärimistunnistuse, kinnistusraamatu väljavõtte korteriomandi XXX kohta, sõiduauto Alfa Romeo, registreerimisnumbriga XXX, tehnilise passi ja AS SEB Pank pangakonto väljavõtte, mille kohaselt oli seisuga 09.09.2019.a. XXX pangakontol 5176,78 eurot. Kostja vastuväited ja vastuhagi ning nende põhjendused.
10.Kostja XXX vaidles hagile vastu ja esitas vastuhagi.
11.Kostja on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et ta on suurema osa korteriomandi XXX, omanik, on tal õigus nõuda korteriomandi jätmist kaasomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise käigus hoopis omale. Ka maksab kostja käesoleval ajal 75 % korteriomandi kommunaalkuludest ning tal on olemas rahalised vahendid, et hagejale 1500 eurot hüvitisena omandi kaotamise eest välja maksta.
12.Kostja ei vaielnud vastu hageja soovile jätta sõiduauto Alfa Romeo pärandvara jagamise käigus hagejale.
13.XXX oli aga seisukohal, et asjaolu, et talle kuulub ka korteriomand Posti 20-7, Loksal, käeoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma.
14.Oma vastuväidete ja vastuhagi tõendamiseks esitas kostja XXX pärandvara nimekirja, XXX ja XXX vahel sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse ning SEB Panga kinnituse, et seisuga 05.09.2019 oli XXX pangakontol 3710,81 eurot.
Kohtuotsuse põhjendused.
15.Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudub vaidlus XXX jagamata pärandvara kooseisu ja nende turuhindade üle, asub kohus seisukohale, et jagamata XXX pärandvaraks on - 1⁄2 korteriomandist aadressil XXX, kusjuures terve korteriomandi turuväärtuseks on 6000 eurot ja - sõiduauto Alfa Romeo registreerimisnumbriga XXX, mille turuväärtus on 200 eurot. Seega on kohtu hinnangul XXX pärandvara väärtuseks kokku 3200 eurot.
16.Pärandvara jagamisel poolte vahel juhindub kohus PärS § 152 lg 1 sätestatust, mille kohaselt tuleb pärandvara jagamisel määrata kindlaks millised pärandi hulka kuuluvad
asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale, kusjuures pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega reguleerib nii pärandvara jagamist kui ka kaasomandi lõpetamist poolte vahel AÕS § 77 lg 2, mis reguleerib asja jagamist kaasomandi lõpetamisel ja sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
17.Kuna käesoleval juhul soovivad nii hageja kui kostja saada korteriomandi XXX omanikuks nii XXX pärandvara jagamise, kui ka kaasomandi lõpetamise kaudu korteriomandile, ning mõlemad pooled on kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendanud, et neil on olemas rahalised vahendid, et teisele poolele omandi kaotamise eest hüvitis välja maksta, ja vaidlus puudub selles, et kaasomand korteriomandile tuleb lõpetada, sest seda soovivad nii hageja kui ka kostja, jääb ainukeseks kriteeriumiks otsustuse tegemisel kummale pooltest korteriomand jätta, asjaolu, et XXXl puudub käesoleval ajal muu elamispind, mis XXX olemas on, ning XXX on elanud vaidlusaluses korteris viimased 6 aastat, mille tulemusena on tal tekkinud nimetatud eluruumiga ka emotsionaalne side, sest see on olnud tema koduks.
18.Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiglaseks ja põhjendatuks lõpetada XXX pärandvara ühisus ja kaasomand korteriomandile XXX, jätta korteriomand pärandvara jagamise ja kaasomandi lõpetamise tulemusena XXXle, samuti jätta hagejale XXX pärandvaraks olev sõiduauto Alfa Romeo, registreerimisnumbriga XXX, ning XXXlt välja mõista hüvitis XXX kasuks omandiõiguse kaotamise eest kokku 4600 eurot arvestusega, et korteriomandi turuväärtus on 6000 eurot, millest 3⁄4 on 4500 eurot ja sõiduauto turuväärtus on 200 eurot, millest 1⁄2 on 100 eurot.
19.Kohus, juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-65-10 punktis 20 märgitust, mille kohaselt on kaasomandi lõpetamine kohtus materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ja kohtul tuleb tuvastada soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada ning kohtuotsuse resolutsioonist peab selguma milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, kusjuures AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti ja kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on käesoleval juhul tahteavaldusteks, mille XXX XXX pärijana ja korteriomandi XXX kaasomanikuna peab andma selleks, et XXX saaks korteriomandi omanikuks pärandvara ühisomanikuks olemise asemel, tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku kinnistu või selle osa ülemineku Valentina Knjazeva omandisse, kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnistu on pärijate ühisomandis ja XXX kaasomandis, kustutatakse ja tehakse uus kanne uue omaniku kohta. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus kohtuotsusega XXX nõusolekud ja tahteavaldused (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi asukohaga XXX (reg nr 6276402) teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna XXX. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
20.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti
21.Kuivõrd kohus rahuldab XXX hagi, peab kohus põhjendatuks jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud kostja kanda.
22.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna õigusabiteenuse osutamise eest 1100 eurot ilma käibemaksuta, mis on tasu 11 tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 100 €/h. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu kokku 600 eurot, sest hageja on esitanud nii pärandvara jagamise nõude, kui ka kinnistusraamatu kande parandamise nõuded. Kostja leiab, et hageja menetluskulude suurus on üle paisutatud, sest antud asja maht ja keerukus ei ületa keskmise tsiviilasja menetlemise kulu. Kostja peab hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks õigusabi osutamise eest 576 eurot.
23.Tulenevalt asjaolust, et menetlusosalise menetluskuludeks on TsMS § 138 kohaselt nii kohtukulud, käesoleval juhul riigilõiv, kui ka kohtuvälised kulud ehk TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks 450 eurot, sest hagihinnalt 7000 eurot pidi hageja tasuma riigilõivu nimetatud summas, ning õigusabikulude katteks 900 eurot, sest kohtu hinnangul pidi hageja esitama kohtule kohe korrektse hagi, mistõttu hagi täpsustamise eest ja menetluskulude nimekirja koostamise eest ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks menetluskulusid välja mõista. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on põhjendatud arvestada 100 eurot tunnis, mille üle pooltel ka vaidlus puudub.
24.Kokku kuulub eeltoodu alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 1350 (450 + 900) eurot. Tsiviilasja hind.
25.Kohus on seisukohal, et juhindudes PärS § 147 sätestatust tuleb pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldada kaasomandi sätteid ning kuna TsMS § 132 lg 4 kohaselt loetakse kaasomandi lõpetamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ja sama paragrahvi lõike 11 kohaselt on mittevaralise hagihinna puhul hagihind 3500.- eurot. Tulenevalt Riigikohtu 20.12.2016 kohtuotsusest tsiviilasjas 3-2-1-74-16 p 24.3 tuleb kohtu hinnangul lugeda nõuded tuvastada vajalike omanikukannete tegemiseks kostjate tahteavalduste andmise kohustus ja lugeda need tahteavaldused kohtuotsusega asendatuks, eraldi mittevaraliseks nõudeks, mille hind on TsMS § 132 lõike 1 alusel 3.500,00 eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva tsiviilasjas nii hagi kui vastuhagi hind kohtu hinnangul 7000.- eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.