Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maiken Mutiku apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Maiken Muttik (end Kangur, kostja), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Coop Pank AS (hageja), rk 10237832; esindaja Margit Saar
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 12. aprilli 2019 otsus osas, millega maakohus hagi täielikult rahuldas ja kustutas kinnistusraamatust omanikuna Eesti Vabariigi ja kandis kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX II jakku omanikuna Maiken Kanguri. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
5.1.Tuvastada, et Maiken Mutikul on kohustus anda nõusolek tema kandmiseks kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX II jakku omanikuna. Maiken Mutiku vastavat tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus.
5.2.Hagi rahuldada osaliselt.
5.3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Coop Pank AS (hageja) esitas 4.veebruaril 2019 hagi Maiken Kanguri (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks, asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega ning muuta kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX II jagu järgmiselt: kustutada omanikuna Eesti Vabariik ning kanda omanikuna kinnistusraamatusse kostja Maiken Kangur. Viru Maakohtu 04.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4601 tunnistati Raul Muttik süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati KarS § 68 lg 1 alusel. Samuti mõistis kohus Raul Muttikult välja tsiviilhagi Coop Pank AS (end AS Eesti Krediidipank) kasuks 637 182,15 eurot. Kohus konsfiskeeris tsiviilhagi katteks hageja kasuks ära võetud ja arestitud vara, muuhulgas konfiskeeriti tsiviilhagi katteks Coop Pank AS-i kasuks KarS § § 831 lg 2 p 1 alusel kolmanda isiku (kostja) nimele registreeritud Raul Muttiku kinnisasi asukohaga XXXXXXX linn, XX, registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus: XXXXXXXXXXXXX. 04.04.2017 kohtuotsuse resolutsioonist nähtub, et kohus soovis tsiviilhagi täitmist tagada süüdimõistetule kuuluva vara arvel. Sellisel juhul oleks tulnud vara jätta tsiviilhagi täitmise tagamiseks aresti alla või kohaldada muud hagi tagamise abinõud (KrMS § 1414 lg 1; KrMS § 142 lg 1). Sellisel juhul jääks vara pärast kohtuotsuse jõustumist aresti alla. Arest lõpeb asja müügiga täitemenetluses või asja arestist vabastamisega TMS § 77 või § 49 lg 1 alusel (RKKKo 3-1-1-43-13, p 42). Prokurör eksis kokkuleppe sõnastusega ning palus konfiskeerida vara tsiviilhagi katteks Coop Pank AS kasuks. Kohus kinnitas väära sõnastusega kokkuleppe 04.04.2017 kohtuotsusega. Konfiskeerimise tagajärjel on kinnistu läinud Eesti Vabariigi omandisse ja vastavad kanded kinnistusraamatusse on tehtud. Tulenevalt sellest ei saa hageja oma õigust kinnistule realiseerida.
KrMS § 432 lg 1 kohaselt, kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses. Täitmiskohtunik tegi Rahandusministeeriumi taotluse alusel 07.02.2018 nimetatud küsimuses täpsustava (parandatud) määruse. 07.02.2018 määruse resolutsiooni kohaselt jäeti Raul Muttikult väljamõistetud tsiviilhagi katteks Viru Maakohtu 02.03.2015 kohtumäärusega kohaldatud aresti alla tsiviilhagi täitmise tagamiseks järgnev vara: kostja nimele registreeritud Raul Muttiku vara: kinnisasi asukohaga XXXXXXX linn, XX, registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus:
XXXXXXXXXXXXX .
Rahandusministeerium esitas paranduskande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistu nr XXXXXXX kohta 11.02.2018 kinnistamisavalduse ja 07.02.2018 kohtumääruse, mille alusel paluti muuta kinnistusregistriosa XXXXXXX järgmiselt: kanda II jakku omanikuna Maiken Muttik ja III jakku kinnisasja arestimine 02.03.2015 Viru Maakohtu kohtumääruse alusel. Kinnistusosakond jättis paranduskande tegemata ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mille kohaselt pidi kostja esitama notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud kinnistamisavalduse enda kandmiseks omanikuna kinnistusregistriossa nr XXXXXXX. Kostja on suusõnaliselt avaldanud, et ei soovi teemaga tegeleda ja vabatahtlikult paranduskande avaldust ei esita. Seetõttu on hageja kui huvitatud isik sunnitud pöörduma kohtu poole. AÕS § 65 lg 1 alusel kannet muuta soovival isikul on õigus esitada hagi tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi ilma, et ta esitaks hagi kande aluseks oleva asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks.
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kinnistu omanik on kinnistusraamatu andmetel Eesti Vabariik. Kostja ei pea andma nõusolekut lihtsalt seetõttu, et hageja seda nõuab. Nõusoleku andmise kohustus saab tuleneda seadusest, lepingust või jõustunud kohtuotsusest. Hageja sellistele alustele viidanud ei ole. Kui Eesti Vabariik on kinnistu konfiskeerimise tulemusel kehtivalt omandanud, siis ei saa hageja väita, et kinnistusraamatu kanne oleks vale. Seda ei muuda ka Viru Maakohtu 7. veebruari 2018. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-4601, kuivõrd sellega ei ole reguleeritud kinnistu omandi küsimust vaid ainult kriminaalasjas tsiviilhagi tagamise küsimust. Kui Eesti Vabariik ei soovi mingil põhjusel enam kinnistu omanik olla ning ta leiab, et omanik peaks mingil alusel olema kostja, siis on tegemist mitte hageja, vaid Eesti Vabariigi nõudega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 12. aprilli 2019 otsusega hagi ja tuvastas, et kostjal on kohustus anda kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusolek. Maakohus muutis kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX II jagu järgmiselt: kustutada omanikuna Eesti Vabariik ning kanda omanikuna kinnistusraamatusse kostja. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.
AÕS § 64 1 kohaselt, kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 65 lg 1 alusel kannet muuta soovival isikul on õigus esitada hagi tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi ilma, et ta esitaks hagi kande aluseks oleva asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks. On tekkinud olukord, kus 4. aprilli 2017 otsusega kriminaalasjas on süüdi mõistetud isikult kannatanu tsiviilhagi katteks välja mõistetud 637 182,15 eurot ja kohtu sooviks otsuse tegemisel oli tagada ka otsuse täitmine tsiviilhagis, kuid mingil põhjusel on kohus otsuse resolutsioonis tsiviilhagi katteks konfiskeerinud kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX. Maakohus on 07.02.2018 täpsustava (parandatud) määrusega jätnud Raul Muttikult väljamõistetud tsiviilhagi katteks aresti alla tsiviilhagi täitmise tagamiseks järgneva vara: kolmanda isiku Maiken Muttiku nimele registreeritud Raul Muttiku vara: kinnistu asukohaga XXXXXXX linn, XX, registriosa nr XXXXXXX. Konfiskeerimise tagajärjel kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) omanikuna märgitud Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) leidis, et avaldus tuleb rahuldada ja Eesti Vabariik omanikuna tuleb asendada Maiken Muttikuga. Antud juhul ei olnud kriminaalasjas 1-16-4601 tehtud otsus tsiviilhagi tagamist puutuvas osas eesmärgipärane ja seadusel põhinev, st läbi konfiskeerimise ei ole võimalik tagada kannatanu (kui kannatanuks ei ole riik) tsiviilhagi. Konfiskeerimine on süüteoga saadud vara tasuta võõrandamine, kus konfiskeeritu läheb Kars § 85 kohaselt Eesti Vabariigi omandisse. Antud juhul oli kohtu eesmärgiks 4. aprilli 2017 otsuse ja 07.02.2018 määruse tegemisel kriminaalasjas 1-16-4601 kergendada kannatanul (hagejal) kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitise saamist, seega mõistlikumaks vahendiks oleks olnud süüteoga saadud vara arest või TsMS § 378 sätestatud muu tsiviilhagi tagamise abinõu. Maakohus on seisukohal, et kohtul puudus pädevus selleks, et teha pärast 4. aprilli 2017 kohtuotsuse jõustumist määrus (07.02.2018), millega asendatakse kohtuotsuses mingi eseme konfiskeerimise kohta tehtud otsustus otsustusega konfiskeerimise asendamise kohta (RKKo nr 3-1-1-43-13, p 51). Konfiskeerimisotsustuse jõustumisel läheb konfiskeeritud asja omandiõigus automaatselt konfiskeerimisotsustuse adressaadilt riigile üle. Puudub õiguslik mehhanism, tagastamaks juba konfiskeeritud ja riigi omandisse läinud asja omandit konfiskeerimise asendamise tõttu konfiskeerimisotsustuse adressaadile (hagejale). Kehtivas õiguses puudub menetlus, mille raames saaks isik taotleda tema suhtes jõustunud kohtuotsusega kohaldatud vara konfiskeerimise asendamist raha väljamõistmisega KarS § 84 alusel. Maakohus ei saa kohtuotsuse täitmise käigus asuda jõustunud kohtuotsust revideerima ja kehtivat konfiskeerimisotsustust tühistada. Maakohus oli seisukohal, et asja lahendamisel on kohtul kaks võimalust: jätta asi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel selgitusega hageja õigusest pöörduda kahju nõudega Eesti riigi vastu või rahuldada hagi ja asendada kostja nõusolek kinnistu kande muutmiseks otsusega. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Antud juhul on hageja juba pidanud kandma seoses osaliselt seadusele mittevastava otsusega kriminaalmenetluses (tsiviilhagi tagamise osas) täiendavaid kulusid ja esitama hagi maakohtule. Maakohus leidis, et hagi tuleb
rahuldada, sest läbi kostja nõusoleku asendamise otsusega tagab kohus hageja õiguste kaitse TsMS § 2 sätestatud eesmärgi päraselt. Kostja õigusi lahend ei kitsenda. Menetluskulude jätmine kostja kanda oleks ebaõiglane, kuigi kaudselt on antud menetluse põhjustanud kostja. Kostja oli võimalus kohtumenetlust vältida kohtuvälise kokkuleppega. Tegelikkuses on antud kohtuvaidlus põhjustatud osaliselt seadusele mittevastavast kohtulahendist kriminaalasjas 1-16-4601 ja kostjale otseselt hageja õiguste rikkumist ette heita ei saa (TsMS § 3). Antud vaidluses on mõistlik ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg.4 alusel menetlusosaliste endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus õiguslikult põhjendamata. Maakohtu otsus on rajatud materiaalõiguse asemel TsMS §-le 2. TsMS § 2 on kõige üldisem ja deklaratiivsem menetlussäte, mis näeb ette, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sättes kasutatud sõna „õigesti“ ei tähenda seda, et kohus saaks rajada otsuse enda subjektiivsele arusaamale sellest, mis on õige. Tsiviilasja õige lahendamise nõue tähendab, et kohtulahend peab olema kooskõlas kehtiva õigusega. See tuleneb PS § 146 teisest lausest, aga ka kohtumenetluses üldisest ülesandest kindlustada ja edasi arendada objektiivset õiguskorda. Maakohtu otsus ei põhine materiaalõigusel. Kui hageja soovib kinnisasja realiseerida täitemenetluses, jääb arusaamatuks, miks on hagejal vaja nõuda kostjalt tahteavalduse asendamist, kuna see, kas kostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud või mitte, ei mõjuta mitte kuidagi kinnistu enampakkumisel võõrandamist täitemenetluses. Hagi esitamine kostja vastu ja kinnistusraamatu kande muutmise nõudmine on tarbetu.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma tulenevalt sellest, et Raul Muttiku kriminaalmenetluse nr 1-16-4601 raames tehti terminoloogiline viga. Termini arestimine asemel kasutati terminit konfiskeerimine. Ebatäpse termini kasutamise tagajärjel tehti kinnistusraamatusse vale kanne ning omanikuks kanti ekslikult riik. Tulenevalt eeltoodust ei ole kriminaalasjas kannatanul ehk hagejal olnud võimalust realiseerida hagi tagamiseks arestitud vara. Kinnistusraamatu parandamise nõue on suunatud kinnistusraamatu kannete kooskõlla viimisele tegeliku õigusliku olukorraga. Nõude eesmärk on vältida ebaõigest kinnistusraamatust nähtuvat ohtu isiku õigustele. Säte kohustab ebaõige kande järgi õigustatud isikut andma KRS § 341 lg 1 järgi menetluslikult vajaliku nõusoleku kande parandamiseks ning võimaldab nõusoleku KRS § 341 lg 8 alusel kohtulahendiga asendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 12. aprilli 2019 otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osas, millega maakohus muutis
kinnistusraamatu omanikukannet. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud jäetakse poolte endi kanda.
7.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude aluseks on AÕS § 65 lg 1, mille kohaselt on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Eesti Vabariigi kandmine kinnistusraamatusse oli kohtu terminoloogiline eksimus (konfiskeerimine), kuna kohtu soov ei olnud 07.02.2018 määruse kohaselt muuta kinnisasja omandiõigust, vaid jätta kinnisasi aresti alla hageja nõude tagamiseks. Maakohus ei otsustanud sisuliselt, et kinnisasi on Eesti Vabariigi oma, seega on tegu ebaõige kandega AÕS § 65 lg 1 mõttes, mis tuleb parandada ja kostja peab AÕS § 65 lg 1 alusel andma nõusoleku kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kostja nõusolekut asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel see kohtuotsus.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohus ei saanud ise teha kinnistusraamatu kannet. Kuigi TsMS § 595 lg 1 alusel võib kinnistusraamatusse teha lisaks kohtunikuabile kandeid ka kohtunik, peetakse kinnistusraamatut TsMS § 591 järgi ainult Tartu Maakohtus ja kanne tehakse registriasja menetluse käigus Tartu Maakohtu registriosakonnas kandeavalduse või kohtulahendi alusel. TsMS § 475 lg 1 p-st 10 tuleneb, et registriasi on hagita asi ja registrimenetluse aluseks saab olla TsMS § 539 lg 1 järgi kandeavaldus või kohtulahend. Kandeavalduse saab esitada isik, kellele on see õigus seaduse järgi antud (TsMS § 593 lg 2). Kinnistamisavalduse esitamise õigus on KRS § 34 lg 1 järgi isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Kuna maakohus ei saanud menetleda kandeavaldust, ei saanud maakohtu otsuses sisalduda ka TsMS § 595 lõikes 1 sätestatud kandemäärus. Eeltoodud sätete koostoimest järeldub, et kinnistusraamatu menetlus on eraldiseisev formaalne hagita menetlus, mida ei saa pidada koos hagimenetlusega. Maakohus sai menetlusosalist hagimenetluse lõpplahendiga kohustada andma nõusolek kandeavalduse tegemiseks (TsÜS § 68 lg 5) või tuvastada sellise kohustuse olemasolu (TsMS § 594). Mõlemal juhul saab Tartu Maakohtu registriosakond kohtulahendile tuginedes teha kandemääruse, millega kustutada Eesti Vabariik kinnistusraamatust omanikuna ja kanda sinna omanikuna kostja. Kuna maakohus tuvastas kostja kohustuse omanikukande muutmiseks nõusoleku andmiseks, asendab see TsÜS § 68 lg 5 järgi kostja vastavat tahteavaldust ja registriosakond saab TsMS § 594 järgi kohtuotsuse alusel teha omaniku muutmise kande.
9.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.