Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-1842
Tsiviilasi
Coop Pank AS-i hagi Maiken Muttik (Kangur) vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maiken Mutiku apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Maiken Muttik (end Kangur, kostja), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Coop Pank AS (hageja), rk 10237832; esindaja Margit Saar
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
KrMS § 432 lg 1 kohaselt, kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses. Täitmiskohtunik tegi Rahandusministeeriumi taotluse alusel 07.02.2018 nimetatud küsimuses täpsustava (parandatud) määruse. 07.02.2018 määruse resolutsiooni kohaselt jäeti Raul Muttikult väljamõistetud tsiviilhagi katteks Viru Maakohtu 02.03.2015 kohtumäärusega kohaldatud aresti alla tsiviilhagi täitmise tagamiseks järgnev vara: kostja nimele registreeritud Raul Muttiku vara: kinnisasi asukohaga XXXXXXX linn, XX, registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus:
Rahandusministeerium esitas paranduskande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistu nr XXXXXXX kohta 11.02.2018 kinnistamisavalduse ja 07.02.2018 kohtumääruse, mille alusel paluti muuta kinnistusregistriosa XXXXXXX järgmiselt: kanda II jakku omanikuna Maiken Muttik ja III jakku kinnisasja arestimine 02.03.2015 Viru Maakohtu kohtumääruse alusel. Kinnistusosakond jättis paranduskande tegemata ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mille kohaselt pidi kostja esitama notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud kinnistamisavalduse enda kandmiseks omanikuna kinnistusregistriossa nr XXXXXXX. Kostja on suusõnaliselt avaldanud, et ei soovi teemaga tegeleda ja vabatahtlikult paranduskande avaldust ei esita. Seetõttu on hageja kui huvitatud isik sunnitud pöörduma kohtu poole. AÕS § 65 lg 1 alusel kannet muuta soovival isikul on õigus esitada hagi tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi ilma, et ta esitaks hagi kande aluseks oleva asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks.
AÕS § 64 1 kohaselt, kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 65 lg 1 alusel kannet muuta soovival isikul on õigus esitada hagi tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi ilma, et ta esitaks hagi kande aluseks oleva asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks. On tekkinud olukord, kus 4. aprilli 2017 otsusega kriminaalasjas on süüdi mõistetud isikult kannatanu tsiviilhagi katteks välja mõistetud 637 182,15 eurot ja kohtu sooviks otsuse tegemisel oli tagada ka otsuse täitmine tsiviilhagis, kuid mingil põhjusel on kohus otsuse resolutsioonis tsiviilhagi katteks konfiskeerinud kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX. Maakohus on 07.02.2018 täpsustava (parandatud) määrusega jätnud Raul Muttikult väljamõistetud tsiviilhagi katteks aresti alla tsiviilhagi täitmise tagamiseks järgneva vara: kolmanda isiku Maiken Muttiku nimele registreeritud Raul Muttiku vara: kinnistu asukohaga XXXXXXX linn, XX, registriosa nr XXXXXXX. Konfiskeerimise tagajärjel kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) omanikuna märgitud Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) leidis, et avaldus tuleb rahuldada ja Eesti Vabariik omanikuna tuleb asendada Maiken Muttikuga. Antud juhul ei olnud kriminaalasjas 1-16-4601 tehtud otsus tsiviilhagi tagamist puutuvas osas eesmärgipärane ja seadusel põhinev, st läbi konfiskeerimise ei ole võimalik tagada kannatanu (kui kannatanuks ei ole riik) tsiviilhagi. Konfiskeerimine on süüteoga saadud vara tasuta võõrandamine, kus konfiskeeritu läheb Kars § 85 kohaselt Eesti Vabariigi omandisse. Antud juhul oli kohtu eesmärgiks 4. aprilli 2017 otsuse ja 07.02.2018 määruse tegemisel kriminaalasjas 1-16-4601 kergendada kannatanul (hagejal) kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitise saamist, seega mõistlikumaks vahendiks oleks olnud süüteoga saadud vara arest või TsMS § 378 sätestatud muu tsiviilhagi tagamise abinõu. Maakohus on seisukohal, et kohtul puudus pädevus selleks, et teha pärast 4. aprilli 2017 kohtuotsuse jõustumist määrus (07.02.2018), millega asendatakse kohtuotsuses mingi eseme konfiskeerimise kohta tehtud otsustus otsustusega konfiskeerimise asendamise kohta (RKKo nr 3-1-1-43-13, p 51). Konfiskeerimisotsustuse jõustumisel läheb konfiskeeritud asja omandiõigus automaatselt konfiskeerimisotsustuse adressaadilt riigile üle. Puudub õiguslik mehhanism, tagastamaks juba konfiskeeritud ja riigi omandisse läinud asja omandit konfiskeerimise asendamise tõttu konfiskeerimisotsustuse adressaadile (hagejale). Kehtivas õiguses puudub menetlus, mille raames saaks isik taotleda tema suhtes jõustunud kohtuotsusega kohaldatud vara konfiskeerimise asendamist raha väljamõistmisega KarS § 84 alusel. Maakohus ei saa kohtuotsuse täitmise käigus asuda jõustunud kohtuotsust revideerima ja kehtivat konfiskeerimisotsustust tühistada. Maakohus oli seisukohal, et asja lahendamisel on kohtul kaks võimalust: jätta asi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel selgitusega hageja õigusest pöörduda kahju nõudega Eesti riigi vastu või rahuldada hagi ja asendada kostja nõusolek kinnistu kande muutmiseks otsusega. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Antud juhul on hageja juba pidanud kandma seoses osaliselt seadusele mittevastava otsusega kriminaalmenetluses (tsiviilhagi tagamise osas) täiendavaid kulusid ja esitama hagi maakohtule. Maakohus leidis, et hagi tuleb
rahuldada, sest läbi kostja nõusoleku asendamise otsusega tagab kohus hageja õiguste kaitse TsMS § 2 sätestatud eesmärgi päraselt. Kostja õigusi lahend ei kitsenda. Menetluskulude jätmine kostja kanda oleks ebaõiglane, kuigi kaudselt on antud menetluse põhjustanud kostja. Kostja oli võimalus kohtumenetlust vältida kohtuvälise kokkuleppega. Tegelikkuses on antud kohtuvaidlus põhjustatud osaliselt seadusele mittevastavast kohtulahendist kriminaalasjas 1-16-4601 ja kostjale otseselt hageja õiguste rikkumist ette heita ei saa (TsMS § 3). Antud vaidluses on mõistlik ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg.4 alusel menetlusosaliste endi kanda.
kinnistusraamatu omanikukannet. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud jäetakse poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.