Asjaõigus › Omandiasjad

Kohtu selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavaldus Hagejale ja Kostjale kuulub kaasomandina võrdsetes osades korter aadressil xxxx xxx xxx-xx xxxxxxx xxxx. Korteriomandile on seatud hüpoteek, mis tagab Swedbank AS-ilt võetud laenu, mille hetke jääkmaksumus on 07.12.2018 seisuga 24 334.54 eurot. Kuivõrd Hagejal on ka mitmeid muid täitemenetluses olevaid võlakohustusi, siis on talle kuuluvale kaasomandiosale kohtutäituri poolt seatud keelumärge. Hageja on piiratud teovõimega isik, kelle eestkostjaks on vastavalt Tartu Maakohtu 28.05.2018 määrusele nr 2-16-15220 Viljandi linn. Viljandi linn eestkostjana on analüüsinud Hageja majanduslikku olukorda ning temal lasuvaid võlakohustusi ning jõudnud seisukohale, et tõkestamaks Hageja võlakohustuste kasvamist seoses kõnealuse korteriomandiga (kommunaalkulud ja ühistu poolsed kohustused) on otstarbekas korteriomand (või vähemalt Hagejale kuuluv kaasomandiosa) võõrandada. Hageja on teinud Kostjale ettepaneku korteriomand võõrandada, kuivõrd kumbki kaasomanikest korteriomandit eluasemena ei kasuta ning see seisab lihtsalt tühjalt, kasvatades vaid korteriomandiga seotud võlgnevusi. Hageja elab püsivalt Lõuna-Eesti Hooldekeskuses Karksi Kodus ning ka Kostjal on eluasemena kasutusel teadaolevalt teine elamispind. Hageja kutsus Kostja kirjalikult kohtuma, et arutada korteriomandi võõrandamise küsimust. Kinnisvarabüroo kaudu oli leitud isegi potentsiaalne ostja korterile, kes olnuks valmis korteri omandama 35 000 euro eest. Kohtult on hangitud ka nõusolek eestkostetava vara müügiks. Paraku Kostja kohtumisele ei ilmunud ning luhtunud on katsed temaga sel teemal ka nõu pidada. Samal ajal aga korteriomandiga seotud kohustused aina kasvavad. Hageja ei näe antud juhul muud lahendust olukorrale, kui taotleda kaasomandi lõpetamist kohtu kaudu, et sel viisil saavutada olukord, kus tühjalt seisev korteriomand või vähemalt Hagejale kuuluv kaasomandiosa saaks õiglase hinna eest võõrandatud ning Hageja võlakohustused vähemalt seoses kõnealuse korteriomandiga ei kasvaks. Hageja on seisukohal, et kõige mõistlikum oleks kaasomand lõpetada ning korteriomand tervikuna võõrandada avalikul enampakkumisel, sest eluasemena see hetkel kasutusel pole ning samas on kinnisvara hinnad hetkel suhteliselt kõrged. Tervikuna müües on tõenäoline saada müügist suuremat tulu ning võib eeldada tehinguks vajalike kohtutäituri ja hüpoteegipidaja nõusolekuid. Hageja oleks põhimõtteliselt nõus ka kaasomandi lõpetama selliselt, et Kostja ostab Hagejalt tema kaasomandiosa õiglase hüvitise eest välja, kuid Hageja peab sellise lahenduse realiseeritavust ebatõenäoliseks, kuivõrd teadaolevalt on ka Kostjal täitemenetluses olevaid võlakohustusi ning tal puudub eelduslikult finantsvõimekus täiendava kaasomandiosa soetamiseks. Lisaks eelnevale on oluline märkida, et korteriomandile on seatud kohtutäitur Janek Pooli poolt keelumärge Hagejale kuuluva kaasomandiosa käsutamiseks. Hageja on suhelnud kohtutäituriga ning kohtutäitur on ilmutanud põhimõttelist valmisolekut korteriomandi võõrandamiseks eeldusel, et Kostja on nõus samuti korteriomandi võõrandama. Kogu eelkirjeldatud müügiprotsess takerduski Kostja põhjendamatu kõrvalehoidmise taha ning viis käesoleva hagiavalduse esitamiseni. Kohtutäitur on eelduslikult valmis lubama korteriomandi tervikuna võõrandamist, kuid pole kindel, et ta on nõus üksnes Hageja kaasomandiosa võõrandamisega, sest eelduslikult on kaasomandiosa võõrandamisest saadav tulu oluliselt väiksem kui korteriomandit tervikuna võõrandades.

Korteriomandi võõrandamisel on võlausaldajatest esimesel järjekohal Swedbank AS, kelle kasuks on seatud korteriomandile hüpoteek. Tuleb silmas pidada, et ka Swedbank AS ei pruugi olla nõus üksnes Hageja kaasomandiosa võõrandamisega, sest saadav hüvitis ei pruugi katta hüpoteegipidaja nõudeid Hageja vastu. Samas korteriomandit tervikuna võõrandades on selge, et hüpoteegipidaja nõue saaks rahuldatud, sest juba eelpool viidatud potentsiaalne ostja oli valmis korteri eest maksma 35 000 eurot, mis on selgelt suurem summa kui Swedbank AS-i nõue Hageja vastu summas 24 334.54 eurot (07.12.2018 seisuga). Swedbank AS-i nõude rahuldamise järgselt on võimalik võõrandamisest saadud tulu Hageja ja Kostja vahel pooleks jagada ning Hagejal on temale kuuluvate vahendite arvelt võimalik tasuda oma muid võlgnevusi. Eeltoodu alusel palub hageja rahuldada hagi ja lõpetada hageja ning kostja kaasomand aadressil Xxxx xxx xxx - xx xxxxxxxx xxxxasuva korteriomandi suhtes, võõrandades korteriomandi tervikuna avalikul enampakkumisel või alternatiivselt kostja soovil ning kohtutäituri ning hüpoteegipidaja nõusolekul võõrandada hageja kaasomandiosa kostjale õiglase turuväärtusest lähtuva hüvitise eest. Korter on võimalik võõrandada 35 000 euro eest. Hageja ei ole seda hinda ise välja mõelnud, vaid see on turuväärtus, mille pakkus kinnisvaramaakler, kes korteri müügiga tegelema paluti. Kostja on aga läbivalt olnud seisukohal, et tema pole nõus alla 40 000 eurose hinnaga korterit müüma. Eestkostja tegevus on suunatud võimalikult kiirelt Hageja kaasomandiosa realiseerimisele, et sellega katta tema võlgnevusi ja ühtlasi pidurdada nende kasvamist. Korterile ei ole Hageja tellinud hindamisakti, sest see maksab ja Hageja rahaline seis on pehmelt öeldes pingeline. Kostja vastus Tal puudub mul juba väga pikka aega juurdepääs sellele varale ehk poolele korterile, mille kohta on esitatud hagi. X.X:, kes on laste isa, muutus laste ja minu suhtes vägivaldseks. Sellise olukorra pärast ta võttis üürikorteri. Ta pakkus otsida korterisse üüriline ja üürirahast hakata vähendama korteri võlga, kuid hageja soovis seda võimalikult odavalt maha müüa. Sellest tekkisid erimeelsused ja asja hakkas ajama Viljandi Linnavalitsus ja hakkas X eestkostjaks. Selle aja jooksul, mis Ivo on olnud hooldekodus oleks ta suutnud selle korteri viisakamaks teha ja oleks kindlasti leidnud ka üürniku. Kahjuks pole talle ka vaba juurdepääsu korterile vaid peaks kinnisvara maaklerile helistama, kelle käes on võti. Ta pole olnud kordagi selle korteri müügi vastu, vaid on soovinud, et prooviks veidi kõrgemat hinda küsida kui 35 000 eurot. Pakkus Viljandi linnavalitsusele proovida müüa 40 000 euroga, et katta võimalikult suur osa võlgnevusi. Kui ostjat ei leia selle hinnaga, siis alles langetada hinda, sellega polnud Viljandi linnavalitsus nõus. Tema jaoks tundub imelik, et ei olda nõus ei üürimisega ega ka muu müügi hinnaga kui 35 000 eurot. Samuti pole ma näinud mingit paberit selle kohta, et oleks teostatud korterile hindamine. Talle seda 35 000 euro juttu on üritatud pähe määrida. Kordagi pole hageja eestkostjad olnud nõus tõstma summat 5000 eurot, panna esialgseks hinnaks 40 000 eurot. Kogu selle aja jooksul pole keegi näidanud üldse, mille alusel hageja eestkostjad väidavad, et selle korteri turuväärtus on 35 000 eurot. Ta peab mõtlema laste heaolu peale, mitte sellel kuidas hagejal oleks kõige parem. Kohtu põhjendused

et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.