Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Avalduse kohaselt X.X.kuulus kuni 11.07.2018. a korteriomand asukohaga Keskuse tn 5-3, Olustvere alevik, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond. 11.07.2018. a toimunud enampakkumisel müüdi korteriomand Rannatennis OÜ-le. Keskuse tn 5 kortermajas ei olnud kuni 29.12.2017. a-ni korteriühistut moodustatud, millest tulenevalt valitsesid korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt. Kortermaja valitsejaks oli üldkoosoleku poolt valitud AS Suure-Jaani Haldus. 01.01.2018 aastal tekkis Keskuse tn 5 korterelamus vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 66 lg 1 seaduse alusel korteriühistu – Põhja-Sakala vald, Olustvere alevik, Keskuse tn 5 KÜ. Korteriühistu esimene üldkoosolek, millel otsustati reservfondi maksete suurus ning Korteriühistu põhikirja väljatöötamine, toimus 15.05.2018 a. Teine üldkoosolek, millel kinnitati Korteriühistu põhikiri ning otsustati kulude kandmise printsiibid toimus 12. juunil 2018. aastal. Kuni Korteriühistu tegutsema hakkamiseni jätkas valitseja funktsioonide täitmist vastavalt KrtS § 66 lg-le 3 AS Suure-Jaani Haldus, kes esitas perioodi 01.01.2018 kuni 31.05.2018. a eest korteriomanikele majandamiskulude arved. Perioodil 01.01.2018 kuni 31.05.2018 esitas AS Suure-Jaani Haldus valitsejana järgmised arved: 31.01.2018. a arve nr 57113 summas 94,18 eurot; 28.02.2018. a arve nr 57633 summas 104,77 eurot; 31.03.2018. a arve nr 58174 summas 110,13 eurot; 30.04.2018. a arve nr 58673 summas 67,80 eurot; 31.05.2018. a arve nr 59360 summas 68,55 eurot. Kokku esitas AS SuureJaani Haldus arveid summas 445,43 eurot. Puudutatud isik temale esitatud majandamiskulude arveid AS-ile Suure- Jaani Haldus ei tasunud. Pärast Korteriühistu tegutsema asumist esitas AS Suure-Jaani Haldus X.X: poolt tasumata soojusenergia arved kokku summas 445,43 eurot avaldajale (arve nr 60052). Korteriühistu, olles kohustatud tasuma AS-ile Suure-Jaani haldus osutatud soojusenergia teenuse eest, esitas omakorda koondarve samas summas puudutatud isikule, kui korteri nr 3 toonasele omanikule (arve nr 24). Samuti esitas korteriühistu puudutatud isikule haldustasu ja remondireservi arve summas 28,38 eurot (arve nr 25), millise maksetähtaeg oli 04.08.2018. a. Haldustasu ja remondireservi arve on esitatud poole juulikuu eest, s.o aja eest, mil kinnisasja omanik oli veel X.X.ning mil ta oli kohustatud neid kulutusi kandma. Kõnealused arved on X.X. jätkuvalt tasumata. Puudutatud isik ei ole ei AS SuureJaani Haldus ega Korteriühistu poolt temale esitatud arveid tasunud, millest tulenevalt on X.X. võlgnevus avaldaja ees kokku summas 473,81 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis (kuni hagi esitamise kuupäevani, k.a) summas 38,94 eurot (arvestatud viimase arve maksetähtajast, s.o alates 04.08.2018.a.). Kõik AS Suure-Jaani Haldus nõuded X.X. vastu on AS Suure-Jaani Haldus loovutanud Korteriühistule. Nõude loovutamise kokkuleppe palub avaldaja kohtul X.X.e kätte toimetada koos avaldusega. Kohtu põhjendused Kohus leidis, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik seda ei teinud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud. KrtS § 1 lg 4 järgi on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma õigusi ja täidavad oma kohustusi korteriühistu kaudu.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avaldaja nõuab puudutatult isikult võlgnevust perioodi 01.01.2018 - 31.05.2018 eest 473,81 eurot. Puudutatud isik võlgnevuse suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 473,81 eurot. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 473,81 eurot ja viivis summas 38,94 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, riigilõiv esialgse õiguskaitse avalduselt 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 405 eurot, kokku 505 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda menetluskulud 505 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.