Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-19-9035

HAGI ASJAOLUD JA NÕUE, MENETLUSE KÄIK

2-19-9035 Kostja on tasunud esimese osamakse 25.11.2017 summas 220 eurot ja enam ei teostanud makseid. Pooled on Lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui Kostja ei tasu Kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub Kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid. Samuti hoiatati Kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on Võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu Kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist (Kompromissileping p. 3.3). Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.01.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus Kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma Võlausaldajale viivist 0,060% (null koma null kuuskümmend) päevas viivituses olevalt maksmata Kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama 15.01.2018 osamaksele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja nõude suurus Kostja võlgneb hagejale Lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevuse summa kompromissisummas: 19 555,97 (19 775,97 € - 220 € = 19 555,97 €) 2) viiviste summa kompromissisummas: 9306,27 € 3) lepingu sõlmimise tasu (Kompromissilepingu p. 5.1): 20 € 4) viivised summas 6031,06 € Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 19 555,97 € osalt ning viivise 0,06%määralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 514 x 0,06% :

Põhisumma

Viivise arvestamise algus

Viivise arvestamise lõpp

Viivise määr

Viivise summa

19 555,97 €

16.01.2018

13.06.2019

0,06%

6031,06 €

Hageja on arvutanud viivist alates Kostja Lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (19 555,97 € * 0,06% = 11,73 € * 365 päeva = 4281,45 €). Hageja nõude materiaalõiguslik alus Lepingulise suhte olemusest ja juhindudes VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS §-le 8 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

2-19-9035 Vastavalt VÕS §-i 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 578 lg.1 on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus Kostja poolte vahel sõlmitud Lepingut VÕS-e §-i 100 mõttes. Sama paragrahv loeb võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh ka täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis VÕS § 100 loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on Hageja õigustatud nõudma Kostjalt viivist Lepingus sätestatud määras. VÕS § 101 ja TsMS § 367 kohaselt on Hagejal õigus nõuda Kostjatelt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihinda põhi ja kõrvalnõuete järgi. RLS § 57 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei sa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

KOSTJA VASTUS

2-19-9035 vahel sõlmitud lepingutele). Kahjuks puuduvad kostjal ka võimalused nõude koheseks täitmiseks. Igakuise töötasu arvel oleks Kostjal võimalik hagejale tasuda maksimaalselt 100 eurot kuus, igakuine maksekuupäev 15-s. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks: Lisa 1. Swedbank 06.09.2017 teatis; Lisa 2. Maksekorraldus summa 220 eurot tasumise kohta kostjale; Lisa 3. Swedbankiga sõlmitud laenuleping nr 15-099485-VL. Menetluskulud palub kostja jaotada vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile.

HAGEJA SEISUKOHT

Kompromissilepingu p. 2.3 järgi kooskõlas VÕS § 578 lg 2 kinnitasid pooled, et kompromissilepingu tagajärjel nad loobuvad oma nõuetest (s.t lõpetavad Swedbank AS lepingutes toodud võlasuhte) ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissilepingu p. 2.4 järgi kompromissilepingu sõlmimisega lugesid pooled lõppenuks Swedbank AS lepingutes (punktis 1.1 kirjeldatud) Võlgniku kohustused Võlausaldaja ees ning kompromissilepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale kompromissisumma 29 082,24 eurot. Seetõttu tunnistas kostja kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, mis kinnitab kompromissilepingus poolte tahe luua iseseisev kohustus. Kompromissilepingu sõlmimisel loobusid lepingupooled oma nõuetest ning omandasid kompromissilepingu alusel uued õigused. Seega ei ole Swedbank lepingud asjassepuutuvad ning ei mõjuta hagi aluseks olevaid poolte õigussuhteid. Kuna on hagi aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping, kostja on loobunud krediidilepingutest tulenevast võlasuhtest ja on kohustatud täitma kompromissilepingus kokkulepitud kohustusi.

•

•

VÕS § 11 lg 4 järgi kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kostja on kompromissilepingu allkirjastanud. Seega loetakse leping sõlmituks. Kompromissi korras hageja on nõus oma menetluskulude vähendamisega poole võrra, s.t kostja tasub hagejale kompromissisumma 28862,24 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20 eurot, viivised alates 26.12.2017 kuni 13.06.2019 summas 6031,06 eurot, riigilõiv 1/2 määras 500 eurot ja õigusabikulu 1/2 määras 210 eurot, kõik kokku 35 623,30 eurot.

2-19-9035 tegemise ajaks määras kohus 30.09.2019. Hageja ega kostja täiendavaid seisukohti määratud tähtaegadeks pole esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

2-19-9035 Konstitutiivse võlatunnistuse puhul on tegemist juhul, kui sellega luuakse poolte vahel uus iseseisev lepinguline võlasuhe. Seega sellisel juhul rajab võlatunnistus uue, alustehingust sõltumatu kohustuse, luues sellega võlausaldajale iseseisva nõude aluse. Kohtule esitatud võlatunnistuses tunnistab kostja oma võlgnevust hageja ees ning võlgnevus tuleneb krediitkaardi lepingust nr. 15-099485-VL, 17.11.2015 ja väikelaenulepingust Nr. 17114598-KX, 03.07.2015. Seega võlatunnistuses tunnistatakse arve alusel tekkinud kohustust, mitte ei looda uut kohustust, vaid sellega tunnistatakse olemasolevat kohustust. Samuti ei ole tõendatud, et pooled soovisid luua iseseisvat kohustust. Seega leiab kohus, et tegemist ei ole konstitutiivse võlatunnistusega ning eeldab, et tegemist oli deklaratiivse võlatunnistusega. Riigikohus on korduvalt märkinud, et võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, ja poolte tahet leppida kokku konstitutiivses võlatunnistuses peab tõendama võlausaldaja (vt nt Riigikohtu 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 13; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 17). Kohus selgitab, et deklaratiivsel võlatunnistusel on kaks tagajärge. Sellise võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik (osaliselt või täielikult) tunnistatud võlale vastuväidete esitamisest. See tähendab, et võlgnikul on võimalus piiratud osas võimalik esitada võlale vastuväiteid. Teiseks tagajärjeks on asjaolu, et muutub tõendamiskoormus. Sellise võlatunnistusega eeldatakse, et võlgnikul on võlausaldaja ees kohustus ning sellest vabanemiseks peab võlausaldaja tõendama, et tal on võlg juba tasutud või tal puudub tunnustatud nõue. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Kuivõrd kostja on allkirjastanud võlatunnistuse ega ole tõendanud võlatunnistuse aluseks oleva nõude puudumist, on võlatunnistus kehtiv ning kuulub täitmisele VÕS § 8 lg 2 ja § 76 kohaselt. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus 19 555,97 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 20 eurot.

2-19-9035 VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Antud juhul ei ole viivisekokkulepe (0,06% päevas) tühine, vaid kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, kuna viivisemäär ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (0,06% päevas). Hageja arvestab viiviseid 0,06% päevas võlaperioodil 16.01.2018- 13.06.2019 (514 päeva) põhisummalt 19555,97 eurot, s.o kokku 6031,06 eurot. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokkulepitud tasumata viivis 9306,27 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6031,06 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest 14.06.2019 edasiulatuv viivis 0,06% päevas põhinõudelt kuni põhinõude 19 555,97 euro tasumiseni. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et edasiulatuv viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei tohi ületada põhivõlgnevuse suurust.

Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma ka hageja menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Hagile lisatud arvest nähtuvalt on hageja õigusabikulude koosseisus dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi, tasu 150 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 2 tundi, tasu 200 eurot; kokku 3,5 tundi hinnaga 350 eurot, millele lisandub käibemaks 70 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on seega 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa tasutud õigusabikuludelt sisendkäibemaksu maha arvata, sest ei ole käibemaksukohuslane. Kostja ei ole oma seisukohta hageja menetluskulude põhjendatuse kohta esitanud. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on kompromissleping-võlatunnistus) ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et nõude dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ei kulu esindajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, mitte rohkem kui üks pooltund. Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu ei pea kohus põhjendatuks enam kui 1,5 tunni ulatuses arvestades asjaoluga, et nõude aluseks on vaid üks kompromissleping/võlatunnistus ning tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidluse ega nõudega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2 tunni ulatuses, s.o summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot. Lisaks peab kostja TsMS § 175 lg 2 alusel hagejale hüvitama hagiavalduselt makstud riigilõivu 1000 eurot.

2-19-9035 Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 1000 eurot ja õigusabikulu summas 240 eurot, kokku 1240 eurot. Vastavalt hageja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.