CC hagi YY vastu 17.12.2017 surnud LL (isikukood XXXXXXXXXXX) 27.12.2016 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt YY pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.03.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
50 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CC apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Alar Urm ja vandeadvokaadi abi Kärt Saar (epost: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli (e-post: XXX)
Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
4.Mõsta CC-lt välja YY kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1 560 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb CC-l tasuda YY-le alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-3239 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.28.02.2018.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja: - tuvastada LL 27.12.2016.a. notariaalse testamendi tühisus või alternatiivselt, kui kohus testamendi tühisust ei tuvasta, - tunnistada YY pärimiskõlbmatuks isikuks PärS § 6 lg 1 p-de 1- 3 alusel.
2.Hageja leiab, et LL poolt 27.12.2016.a. tehtud notariaalne testament on tühine, sest LL oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu. Hageja väidetel oli LL-l eestkostemenetluses teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga tuvastatud dementsus tekkinud juba aastaid varem kui ekspert selle kindlaks tegi.
3.Kui kohus leiab, et testament tühine ei ole, palub hageja tuvastada, et YY on pärimiskõlbmatu isik PärS § 6 lg 1 p 1-3 tähenduses, sest YY sundis LL tegema testamenti tema kasuks, takistas LL psühhiaatriga kohtumast ning takistas teda ka muud ravi saamast eesmärgiga, et testaator sureks kiiremini ära ja kostja päriks tema pärandvaraks oleva kinnisasja.
4.Hageja soovis oma nõuet kostja vastu tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: 20.06.2017.a. Harju Maakohtu määrusega, millega määrati LL-le eestkostja, 30.01.2017.a. Harju Maakohtu määrusega, millega määrati LL-le eestkoste seadmise asjas kohtupsühhiaatriaekspertiis, 27.12.2016.a. koostatud LL notariaalse testamendiga, kinnistusraamatu väljavõttega MMM, Tallinn kohta, CC avaldusega kohtunik Külli Puusepale, PERH-i teavitusega LL ekspertiisi ilmumata jäämise kohta, advokaat Argo Küünemäe arvamusega LL-le eestkoste seadmise asjas, YY esindaja seisukohaga LL-le eestkoste seadmise asjas.
5.Hageja taotles määrata käesolevas kohtuvaidluses ka postuumne kohtupsühhiaatriekspertiis LL suhtes ning võtta käesoleva kohtuasja juurde tsiviilasi 2-17-1359, millised taotlused kohus ka rahuldas. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja leiab, et hageja väide nagu oleks LL testamendi tegemise ajal 27.12.2016.a. olnud otsusevõimetu, ei ole õige. 8.Kostja sõnul oli LL-l tahe teha testament just tema kasuks ning seda seetõttu, et kostja tundis LL alates 1990.a, abistas teda maja kütmisel, varustas LL küttematerjaliga ja toidukaupadega, aitas LL-l tellida ja paigaldada tema naise hauale hauakivi, viis teda
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-3239 nahaarstile jne. Pealegi sai YY-st juba 2013.a. LL kontaktisik Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga sõlmitud lepingu alusel, kes pidi teavitama häirekeskust LL abivajadusest. Seevastu hageja ja tema õe M eest oli YY hoiatanud aga juba LL abikaasa D, kelle väidetel himustasid nad vaid LL vara, kuid suhelda onuga nad ei soovinud. Nimetatut kinnitab ka 09.05.2016.a. MM nimele vormistatud volikiri, et ta saaks hakata onule kuuluvat kinnistut müüma, kuid selle volikirja LL 14.05.2016.a. tühistas.
9.LL tahet pärandada oma vara YY-le kinnitab ka tema omakäeline testament 28.11.2016.a, kuid kuna selle kehtivusaeg oli 6 kuud, otsustas ta teha testamendi notar Anne Saaberi juures.
10.Asjaolu, et LL ei olnud testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, kinnitab kostja sõnul selle sama vaidlusaluse testamendi p-s 4.2 märgitu, kus notar on märkinud, et tal puudub alus kahelda selles, et testaatori teovõime oleks piiratud või, et testaatoril puuduks otsusevõime. Ka käesolevas kohtuasjas läbi viidud postuumne kohtupsühhiaatriaekspertiis, milles ekspert asus seisukohale, et LL ei olnud vaidlusaluse testamendi teostamise ajal dementne, vaimuhaige ega nõrgamõistuslik ja tema vaimne seisund võimaldas tal langetada otsuseid ning teha tehinguid, kinnitab, et LL oli testamendi tegemise ajal otsusevõimeline. Lisaks eeltoodule kinnitavad ka LL juurde tehtud kodukülastusaktid, et tal dementsust diagnoositud ei ole, vaid esinevad mõningad east tulenevad mäluhäired, mistõttu on ametnikud asunud seisukohale, et LL sotsiaalhoolekandele allutamist ei vaja ja menetlus tema suhtes tuleb lõpetada. Oluliseks peab kostja ka asjaolu, et eestkostemenetluse käigus on andnud LL asjakohaseid vastuseid nii kohtunikule kui ka oma esindajale ja eksperdile, millest tulenevalt on arusaamatu ja vastuoluline ekspert EE järeldus ekspertiisiaktis, et LL on dementne ja vajab eestkostet.
11.Kostja on seisukohal, et ka hageja alternatiivne nõue tuvastada tema pärimiskõlbmatus on tõendamata ja paljasõnaline. YY ei ole kunagi takistanud LL arsti juurde minemast, vaid hoopis CC ei andnud talle edasi kutset psühhiaatri juurde ekspertiisi minekuks eestkostemenetluses. Kui LL talle määratud ekspertiisist lõpuks teada sai, viis viimase ekspertiisi just kostja. Ka ei takistanud kostja LL minemast nahaarsti juurde, vaid LL ise tegi selle otsuse, sest ei soovinud kannatada operatsioonidega kaasnevaid tüsistusi. YY, vastupidiselt hageja poolt väidetule, viis LL nahaarsti juurde. Kostja sõnul ei ole ta kunagi ka mõjutanud LL tegema testamenti tema kasuks, vaid see oli LL soov, mida ta on kinnitanud nii notarile, arstile kui ka kohtunikule eestkoste menetluses. Vastupidiselt eeltoodule paigutas CC peale eestkoste määramise kohtumääruse jõustumist LL kostjale teadmatusse kohta, kus viimane ka suri.
12.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja dokumentaalsete tõenditena vara tasuta kasutamise ja valveteenuse osutamise lepingu, mille sõlmisid LL ja MTÜ-ga Tallinna Hoolekande Keskus 26.06.2013.a., kus LL kontaktisikuks oli märgitud YY, OÜ Kiviraidur arve kostjale hauakivi eest, kutsed arsti vastuvõtule ja väljavõtted LL haigusloost, LL volikirja MM-le koos selle tühistamise märkega, LL elektriarve, MTÜ Tallinna Hoolekande Keskus teate, et LL ühtki väljakutset häirekeskusele seisuga 03.03.2017.a. teinud ei olnud, LL omakäelise testamendi 28.11.2016.a. oma vara pärandamise kohta YY-le, kohtunik Külli Puusepa poolt 9. mail 2017.a. koostatud LL ärakuulamise protokolli, Kristiine Linnaosa Valitsuse e-kirja CC-le seoses LL-le määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga, advokaat Hannes Olli ja EKEI vahelise kirjavahetuse ekspertiisi teostamisest LL suhtes ja psühhiaater EE poolt koostatud LL ekspertiisiakti. Esimese astme kohtu otsus
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-3239
13.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus asus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et LL ei olnud 27.12.2016.a. notariaalse testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, vaid ta sai õigesti aru testamendi tähendusest ning tal oli testamendi tegemise ajaks välja kujunenud kindel soov ja tahe pärandada oma vara YY-le, mida ta notariaalse testamendi tegemisega ka tegigi.
14.Kohus on seisukohal, et hageja poolt esile toodud väited, mille kohaselt takistas YY LL-l saamast ravi ja külastamast nii nahaarsti kui ka psühhiaatrit, eesmärgiga, et LL kiiremini sureks ja kostja tema vara kiiremini päriks, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud väidet tsiviilasjas 2-17-1359 YY esindaja Hannes Olli poolt esitatud seisukoht, sest selles märgib Hannes Olli vastupidiselt hageja poolt väidetule, et YY viis LL 2015. aastal nahaarsti vastuvõtule, kus ilmnes, et L-l on pahaloomuline kasvaja. Kuivõrd L-l oli juba 1964.a. kõrivähiga võitlus olnud, loobus ta 2015.a. vanuse tõttu vähioperatsioonist. Eeltoodust tulenevalt otsustas LL nimetatud tõendi kohaselt ise, et ta ei taha enam vähioperatsioonile minna, mitte kostja ei takistanud tal arsti külastamast. Kohtu hinnangul ei olnud kostja ka isikuks, kes takistas LL-l psühhiaatri juurde minemast, kui eestkostja määramise asjas oli vaja eksperdiga kohtuda. Kohtu toimikus olevad e-kirjad kinnitavad, et YY esindaja advokaat Hannes Olli oli just isikuks, kes üritas kooskõlastada ekspertidega ekspertiisi tegemise aega ja lubas korraldada LL ilmumise vajalikul ajal eksperdi juurde, millest saab teha järelduse, et YY ei takistanud LL-l ka psühhiaatri juurde minemast ekspertiisi läbiviimiseks eestkostemenetluses.
15.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud ka hagi alusena välja toodud asjaolu, et kostja oli teadlik, et LL on dementne, kuid viis ta siiski notari juurde enda kasuks testamenti tegema, mis hageja arvates on võrdsustatav sellega, et kostja sundis LL tegema tema kasuks testamenti ja muudab ta seetõttu pärimiskõlbmatuks isikuks. Tulenevalt asjaolust, et kohus leidis kohtuotsuse p-s 13, et LL ei olnud 27.12.2016.a. testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, vaid tegi testamendi oma viimse tahte ja soovi kohaselt otsusevõimelisena YY kasuks, puudub vajadus kohtuotsuses nimetatut uuesti analüüsida kostja pärimisvõimetuks isikuks tuvastamise kontekstis, kuid kohtu hinnangul ei ole ka hageja poolt väidetud dementse isiku notari juurde viimine võrdsustatav testamendi tegemisele sundimisega, mistõttu ei saa nimetatud asjaolu igal juhul olla aluseks isiku pärimiskõlbatuks tunnistamisele.
16.Kõige eeltoodu alusel puuduvad kohtu hinnangul asjaolud mille alusel saaks tuvastada YY pärimiskõlbmatus, millest tulenevalt jääb rahuldamata ka hageja alternatiivne nõue.
Hageja apellatsioonkaebus
17.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse milles hagi jäi rahuldamata ja teha selles osas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.
18.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oli LL testamendi tegemise ajal, so 26.12.2016 piiratud teovõimega või otsusevõimetu. Seega on 26.12.2016 tehtud testament tühine. Hageja palus kohtul tuvastada testamendi tühisus. Kohus jättis hagi rahuldamata ja ei arvestanud asjas tähtsust omavaid tõendeid ja on seega teinud ebaseadusliku kohtuotsuse. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et järsk tagasilangus vaimses tervises oleks LL-l toimunud vahetult enne ekspertiisi läbiviimist ja pärast notariaalse testamendi tegemist just nende nelja kuu jooksul (27.12.2016 kuni 24.04.2017). Kui just sel hetkel oleks toimunud järsk halvenemine
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-3239 psüühilises seisundis, oleks arst seda põhjustanud sündmuse (insult vmt) ekspertiisiaktis välja toonud ja see sisalduks haigusloos. Juba 2015. aastal, st enam kui aasta enne testamendi tegemist oli LL-l diagnoositud peaaju ateroskleroos, oli ajas desorienteeritud ning lühimälu oli juba siis viimase paari aasta jooksul halvenenud ja ta ei käinud üksi väljas. Asjaolu, et LLl oli juba 27.12.2016 samasugune psüühiline seisund nagu 24.04.2017 ja ka ammu enne seda, nähtub paljude kõrvalseisjate poolt antud hinnangutest. Asja materjalide juurde on võetud tsiviilasja nr 2-17-1359 materjalid, milles on Tallinna linn Kristiine linnaosa valitsuse kaudu esitanud kohtule avalduse eestkostja määramiseks.
19.Maakohtu järeldus, et LL oli 27.12.2016 notariaalse testamendi tegemise ajal terve mõistusega ja otsusevõimeline, on vastuolus tõenditega. Maakohus on otsuses vastuolude vältimiseks jätnud ülaltoodud tõendid otsuses käsitlemata, kuigi kõiki neid tõendeid uuriti vahetult mõlemal maakohtu istungil.
20.Hageja on esitanud alternatiivse taotluse 27.12.2016 testamendi tühistamiseks, sest YY oli pärimisvõimetu pärimisseaduse § 6 lg 1 alusel. LL-l tuvastati 2015. aastal kasvaja, aga YY takistas selle ravimist, väites, et LL on ravi jaoks liiga vana. Tegelik põhjus oli, miks YY ei soovinud, et LL saaks ravi, et LL sureks kiiremini ja YY saaks tema vara endale. YY takistas LL suhtlust kõikide teiste isikutega ja piiras tema kontakte välismaailmaga, et LL-l ei oleks võimalik notariaalset testamenti tühistada. Kuigi LL oli kogu elu saanud sugulastega hästi läbi, keelas YY LL-l sugulastega suhtlemise ja ei lubanud CC isegi tuppa sisse, vaid seisis ukse ees, kui ta tahtis LL külastada.
21.YY teadis, et LL-l olid mäluprobleemid ja ta oli dementne, aga sellegipoolest viis ta erinevaid dokumente vormistama ja kinnisavaraga tehinguid tegema, ilma sellest eestkosteasutust teavitamata. YY oli pidevalt LL kodus ja kontrollis kõike, mis LL elus toimus, eriti aga seda, kellega LL suhtles. Vastus apellatsioonkaebusele 22.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
24.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist ning osade tõendite hindamata jätmist. Hageja on seisukohal, et maakohus, leides, et LL piiratud teovõime või otsusevõimetus vaidlustatud testamendi tegemise ajal on tõendamata, jättis arvestamata, et tõendamist ei leidnud LL järsk tagasilangus vaimsetes võimetes ajavahemikul 27.12.2006-24.04.2017. Maakohus jättis hageja arvates tähelepanuta selle, et 2015.a diagnoositi LL-l peaaju ateroskleroos ning, et paljude kõrvalseisjate poolt antud hinnangute järgi oli LL terviseseisund juba 27.12.2016 samasugune nagu 24.04.2017. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse etteheidetega ei nõustu. Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud nii tsiviilasja nr 2-17-1359 juures olevat eksperdi arvamust, samas tsiviilasjas sotsiaaltöötajate ja riigi arvel määratud esindaja poolt tehtud kodukülastusi LL juurde, samas tsiviilasjas kohtuniku poolt ärakuulamisel tuvastatut, testamendi tegemise ajal notari poolt tuvastatut, kui ka käesolevas tsiviilasjas läbi viidud ekspertiisi tulemusi ning hageja väiteid/kahtlusi. Kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et LL sai õigesti aru 27.12.2016 notariaalse testamendi tegemisel selle tähendusest ning tal oli testamendi tegemise ajal välja kujunenud kindel soov ja tahe pärandada oma vara kostjale.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-3239
25.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse määrata kordusekspertiis. TsMS § 304 lg 1 järgi eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, on kohtul õigus määrata kordusekspertiis. Nimetatud sätte järgi on kordusekspertiisi tegemise eelduseks see, et tehtud ekspertiis on ebaselge, vasturääkiv või puudulik ning teiseks eelduseks see, et eksperdiarvamust ja selles sisalduvaid puudusi ei ole võimalik kohtus eksperdi küsitlemisega kõrvaldada. Hagejal oli võimalik taotleda eksperdi istungil ülekuulamist ning seda selgitas istungi protokolli kohaselt hagejale ka maakohus, kuid hageja taotlust eksperdi ülekuulamiseks ei esitanud. Seega oli täitmata üks eeldus kordusekspertiisi tegemiseks. Täiendavalt on ringkonnakohus seisukohal, et hageja etteheited ei anna põhjust jõuda seisukohale, et eksperdiarvamus on puudulik ja seetõttu tõendina kõlbmatu. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et asjaolu, et hageja ei nõustu ekspertiisi tulemustega, ei pane kohtule kohustust määrata kordusekspertiis.
26.TsMS § 301 lg 1 järgi annab ekspert eksperdiarvamuse kohtule kirjalikult, kui kohus ei määra, et arvamus tuleb anda suuliselt või eksperdi nõusolekul muus vormis. Eksperdiarvamus peab sisaldama uuringute üksikasjaliku kirjelduse, uuringute tulemusena tehtud järeldused ja põhjendatud vastused kohtu küsimustele. Ringkonnakohus selgitab, et nimetatud sätte kohaselt peab eksperdiarvamusest nähtuma, millistele andmetele tuginedes jõudis ekspert järeldusele, et testamendi tegemise ajal ei olnud LL piiratud teovõimega või otsusevõimetu. Ringkonnakohtu arvates nähtuvad eksperdiarvamusest andmed, millele tuginedes ekspert oma arvamuse rajas. Nii on ekspert arvestanud ekspertiisi tegemisel tsiviilasja 2-18-3239, st käesoleva asja materjale, PERH haiguslugusid, AS ITK haiguslugusid ja perearsti andmeid. Ringkonnakohus osutab, et ekspertiisi tegemise ajal olid käesoleva asja materjalide juures nii tsiviilasjas 2-17-1359 riigi arvel määratud LL esindaja kirjalik seisukoht, kui kohtuniku ärakuulamise protokoll, nimetatud tsiviilasjas esitatud YY seisukoht, poolte väited käesolevas asjas, sh oli eksperdile teada hageja etteheited kostja suhtes, varasemalt LL poolt omakäeliselt kirjutatud kodune testament ning notariaalne testament. Märkimisväärselt suures mahus on ekspert eksperdiarvamuses kajastanud LL terviseseisundit erinevatel ajahetkedel ning LL-ga suhelnud erinevate vestluspartnerite avaldatut ja vestluspartnerite poolt tajutut. Ringkonnakohus toob esile, et piiratud teovõime või otsusevõimetuse tuvastamise aluseks ei ole see, kui inimene ei tule oma elu korraldamisega hästi toime kõrge vanuse tõttu, tuvastada tuleb see, kas inimese vaimne tervis on piiratud, seejuures teovõime ulatus tuvastatakse inimese objektiivsest seisundist lähtudes.
27.Ringkonnakohtu arvates on käesolevas tsiviilasjas tehtud ekspertiis arusaadav, eksperdi järeldused põhjendatud. Nõustuda ei saa hageja väitega, et ekspertiisiaktist ei ole võimalik aru saada, milline on eksperdi hinnang asjaoludele. Ekspert on käsitlenud erinevaid tõendeid ja esitanud seisukoha, mis eksperdi arvates konkreetsest tõendist selgub ning kokkuvõtvalt lõpptulemusena kõigi tõendite alusel vastanud kohtumääruses esitatud küsimustele. Hageja heidab ette, et ekspert jättis põhjendamata, miks tema järeldused ei kattu 4 kuud hiljem tehtud eksperdi arvamusega. Ringkonnakohus osutab, et eksperdile sellist küsimust ei esitatud, mistõttu ei saa eksperdile ette heita hageja väidetud põhjendamiskohustuse täitmata jätmist. Eksperdiarvamuse põhjendatuse tuvastamisel on oluline ka see, et eksperdiarvamuse kohaselt on ekspert oma lõpparvamuse avaldamisel arvestanud ka aprillis 2017 tehtud ekspertiisi tulemusi. Hoolimata sellest leidis ekspert, et LL oli vaidlustatud tehingu ajal teovõimeline. Vastuolu kahe eksperdi arvamuse vahel puudub, sest käesolevas tsiviilasjas tehtud ekspertiis vastas küsimusele, kas vaidlustatud tehingu ajal ajal oli LL-l püsiva iseloomuga psüühikahäire välja kujunenud või kas ta oli sel ajal otsusevõimetu.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-3239
29.Ringkonnakohus leiab, et ka apellatsioonkaebuse väited, mille järgi tuvastas maakohus valesti, et kostja ei ole pärimiskõlbmatu, ei ole põhjendatud ja tõendatud. Asjas ei ole ringkonnakohtu arvates tõendatud ükski PärS § 6 sätestatud alus, mille järgi tunnistada kostja pärimiskõlbmatuks. Asjaolu, et hageja suhtub halvustavalt kostjasse ei anna selleks alust. Asjas on küll hageja enda väited, et kostja ei lubanud tal LL-ga suhelda, kuid asjast nähtuvalt on tõendatud, et LL sai suhelda oma riigi arvel esindajaga, kohtunikuga, sotsiaaltöötajatega ning seetõttu puudub alus asuda seisukohale, et kostja asetas LL olukorda, kus viimane oli sunnitud tegema testamendi või ta oli võimetu seda tühistama. Õige on küll hageja seisukoht, et kostja on käitunud konfliktselt suheldes LL-le riigi arvel määratud esindajaga ning eestkostesutuse töötjatega, kuid see ei ole piisav isiku pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks. Väide, et kostja püüdis tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustada LL surma, ei ole tõendatud ühegi asjas esitatud tõendiga. 30.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on otsust piisava selgusega motiveerinud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata ega apellatsioonikaebustes taasesitatud väidetele uuesti vastata. Kaebustes viidatud menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Menetluskulude jaotus
30.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMs § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema menetluskulud summa 2 199,60 eurot, millele lisandub esindaja tasu ringkonnakohtu istungil osalemise eest. Ringkonnakohus leiab, et kostja on menetluskulud esitanud ülepaisutatuna. Arvestades, et kostjat esindas advokaat, siis on tunnitasu suurus esindamise eest 130 eurot tund, millele lisandub käibemaks, põhjendatud suurusega. Ülepaisutatud on ringkonnakohtu arvates istungi ettevalmistamisele kulunud aeg. Asja materjalide mahtu arvestades on istungi ettevalmistamise põhjendatud ajaks 1 tund. Samuti ei ole täies ulatuses põhjendatud apellatsioonkaebuse analüüsile ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks märgitud ajakulu 10,5 tundi. Kokku koos kohtuistungil kulunud ajaga peab kohus põhjendatuks, maakohtu otsusega tutvumisele, apellatsioonkaebuse analüüsile ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele 9 tundi. Seega on kostja lepingulise esindaja mõistlikuks ja põhjendatud kulude suuruseks, mille hageja peab hüvitama, 10 tundi. Arvestades kostja lepingulise esindaja teenuse tunnitasu suurust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1 560 eurot. Vastavalt kostja taotlusele, tuleb hagejal menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.