S K hagi E H vastu 17.12.2017 surnud J E (isikukood xxxx) 27.12.2016 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt E H pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks
Hagihind
50.000.- eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S K (isikukood xxxx) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Alar Urm ja vandeadvokaadi abi Kärt Saar (Advokaadibüroo LEXTAL OÜ, registrikood 10992652, asukoht Rävala pst 4, 10143 Tallinn) Kostja: E H (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Hannes Olli (Advokaadibüroo REMO's OÜ, registrikood 14306398, asukoht Tartu mnt 83-701, 10115 Tallinn)
esindajad
Asja läbivaatamine
14.02.2019.a. kohtuistungil
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta rahuldamata S K hagi E H vastu 17.12.2017 surnud J E (isikukood xxxx) 27.12.2016 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt E H pärimiskõlbmatuks isikuks tunnistamiseks. Menetluskulude jaotamine.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista S Klt E H menetluskulude katteks 5605,08 eurot.
Kohtuotsuse p-s 3 märgitud menetluskulud tuleb S Kl tasuda E Hle viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist.
5.Tasumisega viivitamise korral tuleb S Kl tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.27.12.2016.a. tõestas Tallinna notar A S J E testamendi, millega testaator määras kogu oma vara pärijaks E H (t/l 11).
2.26.01.2017.a. esitas Tallinna linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu Harju Maakohtusse avalduse paludes seada J E üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks S K (tsiviilasi 2-171359). Kohus määras oma 30.01.2017.a. määrusega läbi viia J E suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspert E E asus tema poolt 24.04.2017.a. koostatud ekspertiisiaktis nr 236 järeldustele, et J El esineb raske psüühikahäire nõdrameelsus, täpsustamata dementsus F03 RHK-10 järgi, mille tõttu ta ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegudest või neid juhtima, ta ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu ja vajab eestkostet, J E psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid ega langetada otsuseid, oma elu korraldada, valimisõigust teostada ega perekonnaõiguslikest tehingutest aru saada, J E vajab eestkostet viieks aastaks, kuid J E on võimeline oma tahet avaldama eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. 20.06.2017.a. määrusega määras kohus J E eestkostjaks S K. Kohus määras, et eestkoste seatakse eestkostja esindamiseks tehingutes, samuti isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks ning ametiasutustes esindamiseks, jättis eestkostetavale õiguse teha pisitehinguid 100 euro eest kuus, samuti valimisõiguse, kuid tuvastas, et eestkostetav ei saa aru perekonnaõiguslikest tehingutest.
3.J E suri 17.12.2017.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
4.28.02.2018.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja:
- tuvastada J E 27.12.2016.a. notariaalse testamendi tühisus või alternatiivselt, kui kohus testamendi tühisust ei tuvasta, - tunnistada E H pärimiskõlbmatuks isikuks PärS § 6 lg 1 p-de 1- 3 alusel.
5.Hageja leiab, et J E poolt 27.12.2016.a. tehtud notariaalne testament on tühine, sest J E oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu. Hageja väidetel oli J El eestkostemenetluses teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga tuvastatud dementsus tekkinud juba aastaid varem kui ekspert selle kindlaks tegi.
6.Kui kohus leiab, et testament tühine ei ole, palub hageja tuvastada, et E H on pärimiskõlbmatu isik PärS § 6 lg 1 p 1-3 tähenduses, sest E H sundis J E tegema testamenti tema kasuks, takistas J E psühhiaatriga kohtumast ning takistas teda ka muud ravi saamast eesmärgiga, et testaator sureks kiiremini ära ja kostja päriks tema pärandvaraks oleva kinnisasja.
7.Hageja soovis oma nõuet kostja vastu tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: 20.06.2017.a. Harju Maakohtu määrusega, millega määrati J Ele eestkostja, 30.01.2017.a. Harju Maakohtu määrusega, millega määrati J Ele eestkoste seadmise asjas kohtupsühhiaatriaekspertiis, 27.12.2016.a. koostatud J E notariaalse testamendiga, kinnistusraamatu väljavõttega xxxx kohta, S K avaldusega kohtunik K P, PERH-i teavitusega J E ekspertiisi ilmumata jäämise kohta, advokaat Argo Küünemäe arvamusega J Ele eestkoste seadmise asjas, E H esindaja seisukohaga J Ele eestkoste seadmise asjas. Hageja taotles määrata käesolevas kohtuvaidluses ka postuumne kohtupsühhiaatriekspertiis J E suhtes ning võtta käesoleva kohtuasja juurde tsiviilasi 2-17-1359, millised taotlused kohus ka rahuldas. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Kostja leiab, et hageja väide nagu oleks J E testamendi tegemise ajal 27.12.2016.a. olnud otsusevõimetu, ei ole õige. Kostja sõnul oli J El tahe teha testament just tema kasuks ning seda seetõttu, et kostja tundis J Ed alates 1990.a, abistas teda maja kütmisel, varustas J Ed küttematerjaliga ja toidukaupadega, aitas J El tellida ja paigaldada tema naise hauale hauakivi, viis teda nahaarstile jne. Pealegi sai E Hst juba 2013.a. J E kontaktisik Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga sõlmitud lepingu alusel, kes pidi teavitama häirekeskust J E abivajadusest. Seevastu hageja ja tema õe M eest oli E Ht hoiatanud aga juba J E abikaasa T, kelle väidetel himustasid nad vaid J E vara, kuid suhelda onuga nad ei soovinud. Nimetatut kinnitab ka 09.05.2016.a. M E nimele vormistatud volikiri, et ta saaks hakata onule kuuluvat kinnistut müüma, kuid selle volikirja J E 14.05.2016.a. tühistas.
9.J E tahet pärandada oma vara E Hle kinnitab ka tema omakäeline testament 28.11.2016.a, kuid kuna selle kehtivusaeg oli 6 kuud, otsustas ta teha testamendi notar A S juures.
10.Asjaolu, et J E ei olnud testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, kinnitab kostja sõnul selle sama vaidlusaluse testamendi p-s 4.2 märgitu, kus notar on märkinud, et tal puudub alus
kahelda selles, et testaatori teovõime oleks piiratud või, et testaatoril puuduks otsusevõime. Ka käesolevas kohtuasjas läbi viidud postuumne kohtupsühhiaatriaekspertiis, milles ekspert asus seisukohale, et J E ei olnud vaidlusaluse testamendi teostamise ajal dementne, vaimuhaige ega nõrgamõistuslik ja tema vaimne seisund võimaldas tal langetada otsuseid ning teha tehinguid, kinnitab, et J E oli testamendi tegemise ajal otsusevõimeline. Lisaks eeltoodule kinnitavad ka J E juurde tehtud kodukülastusaktid, et tal dementsust diagnoositud ei ole, vaid esinevad mõningad east tulenevad mäluhäired, mistõttu on ametnikud asunud seisukohale, et J E sotsiaalhoolekandele allutamist ei vaja ja menetlus tema suhtes tuleb lõpetada. Oluliseks peab kostja ka asjaolu, et eestkostemenetluse käigus on andnud J E asjakohaseid vastuseid nii kohtunikule kui ka oma esindajale ja eksperdile, millest tulenevalt on arusaamatu ja vastuoluline ekspert E E järeldus ekspertiisiaktis, et J E on dementne ja vajab eestkostet.
11.Kostja on seisukohal, et ka hageja alternatiivne nõue tuvastada tema pärimiskõlbmatus on tõendamata ja paljasõnaline. E H ei ole kunagi takistanud J Ed arsti juurde minemast, vaid hoopis S K ei andnud talle edasi kutset psühhiaatri juurde ekspertiisi minekuks eestkostemenetluses. Kui J E talle määratud ekspertiisist lõpuks teada sai, viis viimase ekspertiisi just kostja. Ka ei takistanud kostja J Ed minemast nahaarsti juurde, vaid J E ise tegi selle otsuse, sest ei soovinud kannatada operatsioonidega kaasnevaid tüsistusi. E H, vastupidiselt hageja poolt väidetule, viis J E nahaarsti juurde. Kostja sõnul ei ole ta kunagi ka mõjutanud J Ed tegema testamenti tema kasuks, vaid see oli J E soov, mida ta on kinnitanud nii notarile, arstile kui ka kohtunikule eestkoste menetluses. Vastupidiselt eeltoodule paigutas S K peale eestkoste määramise kohtumääruse jõustumist J E kostjale teadmatusse kohta, kus viimane ka suri.
12.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja dokumentaalsete tõenditena vara tasuta kasutamise ja valveteenuse osutamise lepingu, mille sõlmisid J E ja MTÜ-ga xxxx 26.06.2013.a., kus J E kontaktisikuks oli märgitud E H, OÜ xxxx arve kostjale hauakivi eest, kutsed arsti vastuvõtule ja väljavõtted J E haigusloost, J E volikirja M E koos selle tühistamise märkega, J E elektriarve, MTÜ xxxx teate, et J E ühtki väljakutset häirekeskusele seisuga 03.03.2017.a. teinud ei olnud, J E omakäelise testamendi 28.11.2016.a. oma vara pärandamise kohta E Hle, kohtunik K P poolt 9. mail 2017.a. koostatud J E ärakuulamise protokolli, xxxx e-kirja S Kle seoses J E määratud kohtupsühhiaatriaekspertiisiga, advokaat H O ja EKEI vahelise kirjavahetuse ekspertiisi teostamisest J E suhtes ja psühhiaater E E poolt koostatud J E ekspertiisiakti. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Kohus võtab kõigepealt seisukoha hageja nõude osas tuvastada J E 27.12.2016.a. tehtud notariaalse testamendi tühisus. Tulenevalt PärS § 19 lg 1 sätestatust on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korralduse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti
hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus) on tühine, välja arvatud siis, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Sama seaduse § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud dokumentaalsete tõenditega leidis tõendamist järgmine: - 27.12.2016.a. tõestas Tallinna notar A S J E testamendi, millega testaator määras kogu oma vara pärijaks E H (t/l 11). Testamendi tegemise ajal on J E selgitanud notarile, et ta ei ole varem testamenti teinud, et ta ei ole oma nime oma eluajal muutnud, samuti seda, et ta on perekonnaseisult lesk, et tema abikaasa T E suri 2008.a. ja, et lapsi tal ei ole ning, et tema abikaasa pärimisasi ei ole käesoleva testamendi tegemise ajal lahendatud. J E sõnade kohaselt notarile ei ole tal ka sugulasi, kellega ta oleks lähedane või kellega ta suhtleks, mistõttu on talle kõige lähedasem inimene kauaaegne tuttav E H, kes on teda pidevalt aidanud. Notar on teinud testamenti märke, et notari tähelepanekute kohaselt ei ole alust arvata, et testaatori teovõime oleks piiratud või tal puuduks testamendi tegemiseks vajalik otsusevõime (testamendi p 4.2). Seega on notar kontrollinud testamendi tõestamise käigus testaatori teo- ja otsusevõimet; -J El oli kindel soov ja tahe pärandada kogu oma vara E H, mida tõendab ka tema 23. novembril 2016.a. tehtud omakäeline testament (t/l 49); -käesolevas kohtuvaidluses läbi viidud postuumse kohtupsühhiaatria ekspertiisi käigus on ekspert J E jõudnud järeldusele, et J E ei olnud 27.12.2016.a. vaimuhaige, nõrgamõistuslik ega dementne ning tal ei esinenud ka muid vaimutegevuse häireid või muud tervislikku seisundit, mis oleks välistanud tema võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Eksperdi hinnangul vajas J E küll oma kõrge ea tõttu igapäevaelu korraldamiseks aegajalt kõrvalabi, kuid ta oli võimeline 27.12.2016.a. oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning oma elu iseseisvalt korraldama, tema vaimne seisund lubas tal langetada otsuseid ja teha tehinguid (t/l 73-77). Kohtu hinnangul ei tõenda J E otsusevõimetust testamendi tegemise ajal Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse poolt 26.01.2017.a. kohtusse esitatud avaldus J Ele eestkostja määramiseks, nagu leiab hageja (tsiviilasja 2-17-1359 t/l 1-4). Kõigepealt on avaldus kohtusse esitatud kohaliku omavalitsuse poolt seetõttu, et nende poole on pöördunud J E vennatütar S K, kes kahtlustab, et J E terviseseisundit võidakse kuritarvitada, et keegi võib mõjutada J Ed oma otsuste tegemisel, et J E käitub kahtlaselt, ei taha sugulastega suhelda ja sulgeb ukse seestpoolt jättes võtmed lukuauku, mis kinnitab, et avalduse esitamise kohtusse tingisid S K subjektiivsed seisukohad J E suhtes, mida avalduses on ka kirjeldatud, mitte objektiivselt J E tervislik seisund. Kohtu hinnangul ei tõenda J E dementsust ka tema juurde sotsiaaltöötajate poolt teostatud kodukülastusaktid, kus korduvate kodukülastuste tulemusena on asutud seisukohale, et J E kui eakal inimesel on küll mäluhäireid, kuid dementsust tal tuvastatud ei ole ning tema suhtes algatatud toimetulekuprobleemide tõttu algatatud juhtum tuleb lõpetada (tsiviilasja 2-17-1359 t/l 15-21). Kohus leiab, et J E otsusevõimetust tema poolt tehtud notariaalse testamendi tegemise ajal 27.12.2016.a. ei tõenda ka muud tsiviilasjas 2-17-1359 tehtud menetlustoimingud, s.o. läbi
viidud kohtupsühhiaatriaekspertiis ja J E esindaja advokaat Argo Küünemäe arvamus ega ka kohtuniku poolt J E ärakuulamine. J E on kohtunik Külli Puusepale kirjeldanud üksikasjaliselt oma elu ajaloolisi andmeid ja elukäiku, kuid ka suhteid S K ja tema õe Merikesega ning ka E H (tsiviilasja 2-17-1359 t/l 91). Advokaat Argo Küünemäele selgitas J E samuti, et ta tahab elada kodus, tal ei ole vaja eestkostjat, sest ta saab oma eluga ise hakkama, käib üle päeva poes ja teda abistab E H (tsiviilasja 2-17-1359 t/l 49-50). J E suhtes tsiviilasjas 2-17-1359 läbi viidud ekspertiisi käigus on eksperdi sõnul J E osanud vastata enamusele talle esitatud küsimustest, rääkinud samuti eksperdile oma elulugu, on eksperdi sõnul üksikasjaliku ja rigiidse mõtlemisega, meelepetteid ja luulumõtteid ei avalda, tema jutt on loogiline, käitumiselt on ta sõbralik ja huumorimeelega, kuid vaatamata sellele on ekspert asunud oma järeldusetes seisukohale, et J El esineb raske nõdrameelsus, täpsustamata dementsus, millest tulenevalt ei suuda ta oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt eksperdi järeldused vastuolus ekspertiisi põhjendustega ega saa olla aluseks J E otsusevõimetuse tuvastamisel testamendi tegemise ajal. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud tõendeid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et J E ei olnud 27.12.2016.a. notariaalse testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, vaid ta sai õigesti aru testamendi tähendusest ning tal oli testamendi tegemise ajaks välja kujunenud kindel soov ja tahe pärandada oma vara E Hle, mida ta notariaalse testamendi tegemisega ka tegigi.
14.Otsustamaks kas E H on pärimiskõlbmatu isik, mida hageja palus kohtuotsusega tuvastada alternatiivselt, kui kohus testamendi tühisust ei tuvasta, juhindub kohus kehtiva PärS § 6 lg 1 p-des 1-3 sätestatust, mille kohaselt on pärimiskõlbmatu isik, kes: 1) tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha; 2) tahtlikult ja õigusvastaselt asetas pärandaja olukorda, milles viimane oli kuni oma surmani võimetu tegema või tühistama viimse tahte avaldust; 3) sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada. Hageja on kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamise hagi esitamisel tuginenud just nimetatud seadusesätetele. Tulenevalt asjaolust, et hageja sisustas kostja pärimiskõlbmatuks isikuks tuvastamise nõude aluseks olevad asjaolud sellega, et hageja sõnul takistas E H J El ravi saamast eesmärgiga, et viimane sureks kiiremini ja kostja päriks siis kiiremini pärandaja kinnisvara, samuti sellega, et E H sundis J Ed tegema testamendi tema kasuks ning takistas J Ed kohtumast nahaarsti ja psühhiaatriga, kontrollib kohus just nimetatud asjaolude esinemist või puudumist isiku pärimiskõlbmatuks isikuks tuvastamise tähenduses. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esile toodud väited, mille kohaselt takistas E H J El saamast ravi ja külastamast nii nahaarsti kui ka psühhiaatrit, eesmärgiga, et J E kiiremini sureks ja kostja tema vara kiiremini päriks, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud väidet tsiviilasjas 2-17-1359 E H esindaja H O poolt esitatud seisukoht, sest selles märgib H O vastupidiselt hageja poolt väidetule, et E H viis J E 2015. aastal nahaarsti vastuvõtule, kus ilmnes, et J on pahaloomuline kasvaja. Kuivõrd J oli juba 1964.a. kõrivähiga võitlus olnud, loobus ta 2015.a. vanuse tõttu vähioperatsioonist (t/l 18 pöördel). Eeltoodust tulenevalt otsustas J E nimetatud tõendi kohaselt ise, et ta ei taha enam vähioperatsioonile minna, mitte kostja ei takistanud tal arsti külastamast.
Kohtu hinnangul ei olnud kostja ka isikuks, kes takistas J El psühhiaatri juurde minemast, kui eestkostja määramise asjas oli vaja eksperdiga kohtuda. Kohtu toimikus olevad e-kirjad kinnitavad, et E H esindaja advokaat Hannes Olli oli just isikuks, kes üritas kooskõlastada ekspertidega ekspertiisi tegemise aega ja lubas korraldada J E ilmumise vajalikul ajal eksperdi juurde (t/l 51-53), millest saab teha järelduse, et E H ei takistanud J El ka psühhiaatri juurde minemast ekspertiisi läbiviimiseks eestkostemenetluses. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud ka hagi alusena välja toodud asjaolu, et kostja oli teadlik, et J E on dementne, kuid viis ta siiski notari juurde enda kasuks testamenti tegema, mis hageja arvates on võrdsustatav sellega, et kostja sundis J Ed tegema tema kasuks testamenti ja muudab ta seetõttu pärimiskõlbmatuks isikuks. Tulenevalt asjaolust, et kohus leidis kohtuotsuse p-s 13, et J E ei olnud 27.12.2016.a. testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, vaid tegi testamendi oma viimse tahte ja soovi kohaselt otsusevõimelisena E H kasuks, puudub vajadus kohtuotsuses nimetatut uuesti analüüsida kostja pärimisvõimetuks isikuks tuvastamise kontekstis, kuid kohtu hinnangul ei ole ka hageja poolt väidetud dementse isiku notari juurde viimine võrdsustatav testamendi tegemisele sundimisega, mistõttu ei saa nimetatud asjaolu igal juhul olla aluseks isiku pärimiskõlbatuks tunnistamisele. Kõige eeltoodu alusel puuduvad kohtu hinnangul asjaolud mille alusel saaks tuvastada E H pärimiskõlbmatus, millest tulenevalt jääb rahuldamata ka hageja alternatiivne nõue. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
15.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid - vara tasuta kasutamise ja valveteenuse osutamise lepingu, mille sõlmisid J E ja MTÜ-ga xxxx 26.06.2013.a., kus J E kontaktisikuks oli märgitud E H, OÜ xxxx arve kostjale hauakivi eest, J E volikirja M E koos selle tühistamise märkega, J E elektriarve, MTÜ xxxx teate, et J E ühtki väljakutset häirekeskusele seisuga 03.03.2017.a. teinud ei olnud, sest kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud dokumentaalsed tõendid kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Tsiviilasja hinna määramine.
16.Hageja on nimetanud käesoleva tsiviilasja hinnaks 50.000.- eurot (t/l 4), mis on pärandvara osa väärtuseks, mille hageja päriks J Est, kui hagi kuuluks rahuldamisele. Kohtul puudub alus kahelda hageja poolt nimetatud hagihinna õigsuses. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
17.TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
18.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuluna 5413,20 eurot (sisaldab käibemaksu) kostja esindamise eest 34,7 tunni ulatuses tunnihinnaga 130.- eurot tund + käibemaks, millele lisandub menetluskulu kostja esindamise eest kohtuistungil.
Menetluskulude väljamõistmisel palub kostja määrata, et kohustatud isik peab tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele ei esitanud. Kohus leiab, et kostja menetluskulud, mis on tekkinud seoses hageja poolt esitatud hagiavalduse menetlemisega kohtus, on põhjendatud täies ulatuses ning need vastavad kostja esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele, nende tegemiseks kulunud ajale ning kohtusse esitatud menetlusdokumentidele. Kohus on seisukohal, et kostja esindamine käesolevas tsiviilasjas 34,7 tunni ulatuses + 1,23 tunni ulatuses 14.02.2019.a. toimunud kohtuistungil, on kooskõlas esitatud menetlusdokumentide hulga ja mahuga, asja keerukuse, kohtu korraldava istungi ja kohtuistungi toimumise ajaga. Kohtu hinnangul on vandeadvokaadi tunnitasu 130 €/h + käibemaks, mis teeb kokku 156 €/h, põhjendatud kulu ning kooskõlas kohtupraktikaga. Kõige eeltoodu alusel kuulub hagejalt kostja menetluskulude katteks väljamõistmisele 5605,08 (35,93 x 156) eurot. Kuna hageja on taotlenud kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldab kohus ka hageja sellekohase taotluse.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.