XX hagi Osaühingu Y vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.02.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6812,17 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Yulia Klyukach (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing Y (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Martin Kruus (XXX)
Istungi toimumise aeg
05.09.2019
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 14.02.2019 otsus tühistada osas, milles hageja hagi jäi 32 euro ulatuses rahuldamata ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 32 eurot ja teha uus menetluskulude jaotus, muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Mõista OÜ-lt Kose –Lasnamäe Perearstikeskus välja XX kasuks töötasu 32 eurot (brutosummas).
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-240
3.3.Jätta OÜ Y menetluskulud maa-ja ringkonnakohtus 95 % ulatuses XX kanda, ülejäänud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hageja esitas saamata jäänud töötasu nõude töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjon tegi otsuse, millega jättis hageja avalduse rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud hageja, kes esitas kohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista perioodi 01.01.2016.a. kuni 31.12.2016.a. saamata jäänud töötasu 5303,14 eurot ja perioodi 01.01.2017.a – 31.03.2017.a. eest saamata jäänud töötasu 1509,03 eurot, mis teeb kokku 6812,17 eurot. Nõutav töötasu on välja arvestatud hageja sõnul netos.
2.Hageja hinnangul suurenes tema põhipalk vaidlusalusel perioodil 1600 eurolt kuni 2200 euroni kuus, mis nähtub kostja poolt esitatud hageja töötasu väljaarvestamise tabelitest (t/l 29-30) ning lisaks sellele oli hagejal õigus saada ka lisatasu iga 1200 nimistusse kantud patsienti ületava 100 patsiendi kohta 150 eurot. Hageja hinnangul oli tal õigus saada ka lisatasu tehtud ületundide eest, kuid seda ta käesoleva hagi esitamisega ei nõua, kuigi väidab, et ületunde ta tegi ja vähemalt osaliselt sai ta selle eest ka tasutud. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja möönab, et tema poolt väljastatud hageja palgaarvestuse tabelis võib olla terminoloogiline viga selles, et hageja palka on nimetatud seal põhipalgaks, sh ka seda palka, mida on hagejale makstud patsientide arvu pealt, kuid nimetatust ei tulene hageja õigust saada lisaks makstule täiendavat töötasu. Hageja garanteeritud töötasu suuruseks oli vaidlusalusel perioodil 1600 eurot kuus brutos, millele lisandus patsientide arvu pealt makstav tasu 150 eurot kuus iga 100 patsiendi kohta, mis ületas 1200 patsienti. Kui patsientide arv ei ületanud 1200 isikut, oligi hageja palk 1600 eurot. Nii selgitas hagejale oma e-kirjades ka kostja juhatuse liige UU (t/l 33 ja 18), kui hageja oma palga täpsustamiseks tema poole pöördus. Ühtegi sellist kokkulepet, et baaspalka ehk siis 1600 eurot kuus oleks XX-l tõstetud, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hagejale kogu töötasu välja makstud ja rohkemgi kui tal õigus saada oli, sest vaidluse käigus täpsustus tegelik hageja teenindada olnud patsientide arv.
Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pooled ei ole omavahel kokku leppinud, et hageja baastöötasu või põhitöötasu oleks tõusnud vaidlusalusel perioodil, vaid kostja juhatuse liikmete e-kirjadest ja kohtule antud
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-240 selgitusest nähtub, et hageja töötasu kasvas vaid tulenevalt sellest, et hagejale hakati maksma palka (lisatasu) selle eest, et hageja nimekirjades oli patsiente üle 1200 kindlustatud isiku ning hageja poolt teenindavate patsientide nimekirja kuulus vaidlusalusel perioodil: 2016 jaan 2089 isikut (2 nimistut) 2016 veeb –märts 1092 isikut 2016 aprill, mai, juuni 1390 isikut 2016 juuli, aug, sept 1488 isikut 2016 okt, nov, dets 1520 isikut 2017 jaan, veeb märts 1549 isikut, mida tõendavad Eesti Haigekassa tõendid QQ poolt teenindatud patsientide arvu kohta vaidlusalusel perioodil (t/l 46-48). Seega pidi hageja saama kostjalt töötasu vaidlustatud perioodil järgmistes summades: 2016.a. - jaanuaris 1600 (baastasu) + (889/arv, mis ületab 1200 patsienti/ : 100 x 150 =1333,50) = 2933,50 eurot brutos ehk 2345,25 eurot netos (https://www.raamatupidaja.ee/palgakalkulaator); - veebruaris ja märtsis - 1600 eurot brutos ja 1293,52 eurot netos, sest patsiente ei olnud nimistus üle 1200; - aprillis, mais, juunis – 1600 + (190 : 100 x 150 = 285) = 1885 eurot brutos ehk 1517,87 eurot netos; - juulis, augustis, septembris 1600 + (288 : 100 x 150= 432) = 2032 eurot brutos ehk 1644,59 netos; - oktoobris, novembris ja detsembris 1600 + (320 : 100 x 150=480) = 2080 eurot brutos ehk 1671 eurot netos; 2017.a. - jaanuaris ja veebruaris 1600 + (349 : 100 x 150 = 523,50) = 2123,50 eurot brutos ehk 1707 eurot netos ja - märtsis töötatud 18 päeva eest [1600 + (349 : 100 x 150)] : 23 (tööpäevade arv kuus) x 18 (töötatud päevade arv) = 1661,86 eurot brutos ehk 1344,22 eurot netos.
5.Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejale maksnud palka:
jaanuaris brutos (b) 3636,36 eurot ehk netos (n) 2912,29 eurot; veebruaris b 1600 eurot ehk n 1293,52 eurot; märtsis b 2106,79 eurot ehk n 1692,47 eurot; aprillis b 2199,43 eurot ehk n 1765,39 eurot; mais b 2199,43 eurot ehk n 1765,39 eurot; juunis b 2199,43 eurot ehk n 1765,39 eurot; juulis b 3275 eurot ehk n 2612,08 eurot; augustis b 2905,26 ehk n 2321,02 eurot; septembris 2705,26 eurot ehk n 2163,58 eurot; oktoobris b 2667,86 eurot ehk n 2134,14 eurot; novembris b 2667,86 eurot ehk n 2134,14 eurot ; detsembris b 2667,86 eurot ehk n 2134,14 eurot ja
jaanuaris b 2731,52 eurot ehk 2186,25 eurot; veebruaris b 2593,72 eurot ehk n 2077,78 eurot ning märtsis töötatud 18 päeva eest 2135,19 eurot brutos ehk 1716,75 eurot netos,
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-240
on kostja maksnud hagejale palka isegi rohkem kui hageja välja teeninud oli või siis maksnud hagejale palka ka väidetava ületunnitöö eest, mille üle vaidlust käesolevas menetluses ei ole ning millest tulenevalt ka tunnistaja WW ütlused vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma. Maakohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 2805 eurot. Hageja apellatsioonkaebus
6.Hageja palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 438 lg 1, TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8) ning teinud tuvastatud asjaolude pinnalt ekslikke järeldusi, mistõttu on jõudnud väärale lõppjäreldusele kohtuotsuse resolutiivses osas.
7.Tööandja enda poolt esitatud palgaarvestusega alates 01.01.2013 kuni 31.03.2017 on tõendatud, et põhipalga suurus oli 1 600 eur kuus, alates 01.04.2016 1900 eur kuus ja alates 01.07.2016 2200 eur kuus. Seega on tõendatud kostja enda poolt esitatud tõendiga asjaolu, et hageja palk kogu aeg kasvas ning kohtu teistsugune järeldus on väär.
8.Poolte vahel käis vaidlus eelkõige 2 küsimuse üle: Kas hagejale makstud baaspalk sisaldab ka lisatasu patsientide eest ja kas lisatasu on patsientide arv või ületunnid. Nimetatud küsimustele kohus oma otsuses hinnangut ei andnud, mis on vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 ja 442 lg-ga 8. Tööandja poolt kohtule esitatud tabelist ei nähtu, et palga sees oleks ka lisatasu patsientide eest. Hageja on täitnud enda tõendamiskoormise palgakokkuleppe tõendamise osas. Hageja tõendas, et töötajale makstud lisatasu on tingitud asjaolust, et töötaja tegi ületunde ning lisaks nendele sai tööandjalt ka preemia ja puhkusetasu.
9.Kohtuotsuses välja toodud töötasu kalkulatsioon pole samuti õige. Vaatamata sellele, et kohus arvestas asjaoluga, et hagejale oli makstud lisatasu ületunnitöö eest, ei ole kohus ületunnitööga oma kalkulatsioonis üldse arvestanud. Samuti ei lähe kohtu kalkulatsioon kokku tööandja poolt esitatud kalkulatsiooniga (nr oktoobris, novembris ja detsembris 2016 on välja makstud summad erinevad; aprillis, mais ja juunis 2016.a on kohtu kalkulatsioonist lähtuvalt hagejale makstud 1600 + 285= 1885 EUR; tööandjapoolsest kalkulatsioonist tulenevalt on töötajale aga makstud 1900 + 299,43). Kohtuotsuse kalkulatsioon ei ole hageja jaoks kontrollitav ning ei lähe kokku asjas kogutud tõenditega. Hagejapoolne nõude kalkulatsioon on toodud 11.12.2018.a menetlusdokumendis ning selle juurde hageja jääb. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hageja hagi jäi 32 euro osas rahuldamata ning menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 32 eurot ja teha uus menetluskulude jaotus, muus osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-240
12.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt hageja põhipalga suuruse üle, st selle üle, kas hageja põhipalga suuruseks vaidlusalusel perioodil oli 1 600 eurot või vastas põhipalga suurus kostja esitatud palgateatises kajastatule.
13.Asjas puudub seonduvalt põhipalga suurusega vaidlus selles, et: -Poolte vahel oli 30.12.2001 sõlmitud kirjalik tööleping (TVK toimik, lk 12-13), mille järgi oli hageja põhipalga suuruseks 9 500 krooni kuus. -Aja jooksul, poolte kokkuleppel, hageja põhipalka suurendati ning 2016.a jaanuarisveebruaris – märtsis oli hageja põhipalga suuruseks 1 600 eurot. -Põhipalga suurenemist pooled kirjalikult ei vormistanud.
14.Kostja esitatud palgateatise järgi oli hageja põhipalga suuruseks alates 01.04.2016 1900 eurot, juulis 2016 2000 eurot ja alates 01.08.2016 2200 eurot (tlk 30 pöördel). Palgateatise järgi tasus kostja hagejale põhipalga vastavalt palgateatises märgitule.
15.TLS § 12 kohaselt on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel. Tulenevalt TLS §-s 5 sätestatust on tööandjal kohustus vormistada kirjalikult töölepingu tingimuste muutmine. Käesolevas asjas kostja töötingimuste muutmist kirjalikult töölepingu lisana ei vormistanud. Ringkonnakohus osutab, et juhul, kui töötaja palgamäära muudatust ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palga teatisest, tuleb eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-117-09, p 13). Kui tööandja väidab, nagu see käesoleval juhul on, et palgateatisel märgitud palgamäär ei väljenda poolte kokkulepet põhipalga suuruse kohta, peab ta kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendama, et palgateatisel märgitud põhipalgas ei olnud pooled kokku leppinud, st palgatingimuste osas ei olnud kokkulepet töölepingu muutmiseks. Ringkonnakohus leiab, et asjas on veenvalt tõendamist leidnud see, et hageja põhipalga suurendamiseks vastavalt palgateatises märgitud põhipalga suurusele oli poolte kokkulepe. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
16.Nagu eespool esile toodud, puudub vaidlus selles, et hageja põhipalga suuruseks oli 2016.a esimeses kvartalis 1600 eurot. 18.02.2016 saatis tööandja esindaja hagejale kirja (tlk 33), mille järgi suureneb hageja töötasu suurus, kuna hageja nimistus oli patsiente rohkem, kui nimistu baasmäär. Nimetatud kirja järgi pidi kostja tasuma hagejale iga nimistu baasmäära ulatuva 100 patsiendi kohta 150 eurot kuus (brutosummana). Nimetatud kirjas on viide kollektiivlepingus märgitud palga suurusele ja sellele, et nimistu suurenemise tõttu tõstetakse hageja palka. Tööandja esindaja 20.07.2016 kirjast (tlk 18) nähtub tööandja selgitus hagejale, et suurenenud nimistu tõttu on tõusnud just hageja põhipalk. Seega on tõendatud, et palgateatisel märgitud põhipalga suurus on õige .
17.Hageja leiab, et kostja pidi hagejale tasuma lisaks suurenenud põhipalgale lisatasu nimistu baasmäära ületavate patsientide arvu tõttu, kuid ringkonnakohtu arvates nimetatu tõendatud ei ole, sest tõstetud põhipalga sees oli juba tasu baasmäära ületavate patsientide eest. Apellatsiooniastmes ei vaidle pooled selle üle, et tulenevalt hageja nimistu baasmäära ületavate patsientide arvust pidi kostja hagejale maksma täiendavalt: - jaanuaris 1333,50; - veebruaris ja märtsis - ei pidanud maksma, sest patsiente ei olnud nimistus üle 1200; - aprillis, mais, juunis – igakuiselt 285 eurot;
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-240 - juulis, augustis, septembris - 432 eurot; - oktoobris, novembris ja detsembris 480 eurot; 2017.a. - jaanuaris ja veebruaris 523,50 eurot - märtsis töötatud 18 päeva eest 409,70
18.Kuna hageja põhipalga suuruseks oli alates 01.04.2016 1900 eurot, juulis 2016 2000 eurot ja alates 01.08.2016 2200 eurot, st aprillis, mais, juunis suurenes põhipalk 300 euro võrra kuus, juulis suurenes võrreldes aasta esimese kvartaliga 400 eurot ja alates augustist võrreldes 2016 esimese kvartaliga suurenes 600 euro võrra kuus, siis on ringkonnakohus seisukohal, et hageja põhipalga suuruse kujunemisel on arvestatud nimistu baasmäära ületavate patsientide arvu. Nagu eelpool osutatud, tõendab seda asjaolu tööandja esindaja 20.07.2016 kiri (tlk 18), mille kohaselt on suurenenud nimistu tõttu tõusnud just põhipalk. Asjaolu, et kostja tasus hagejale vaidlusalusel perioodil pisut rohkem, kui suurenenud nimistu iga 100 inimese eest 150 eurot, ei lükka ümber asjaolu, et hageja põhipalga tõus oli seotud suurenenud nimistuga. Seega ei ole põhjendatud ja tõendatud hageja väide, et lisaks tõusnud põhipalgale pidi hageja saama ka lisatasu nimistu baasmäära ületavate patsientide eest. Samuti ei ole põhjendatud ja tõendatud hageja väide selle kohta, et tema töötasu, sh põhitasu suurus, oli sõltuvuses Eesti Haigekassa poolt tasutavatest summadest kostjale. Sellise kokkuleppe olemasolu asja materjalidest ei nähtu.
19.Siiski nähtub asja materjalidest, et hagejale maksti lisatasu. Hageja väidetel oli poolte vahel kokkulepe, et hageja teeb ületunnitööd ja kostja tasub talle selle eest. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja palgateatises märgitud lisatasu on tasu hageja ületunnitöö eest. Kuigi hageja on käesolevas asjas väljendanud, et ta ei nõua käesoleva hagiga saamata jäänud tasu ületunnitöö eest (tlk 108 pöördel), tuleb selleks, et tuvastada, mille eest tasus kostja hagejale palgateatises märgitud lisatasu, analüüsida hageja väidet poolte kokkuleppe kohta tasuda ületunnitöö eest.
20.Ringkonnakohtu arvates tõendab kostja 29.07.2016 kiri (tlk 18), et poolte vahel oli kokkulepe ületundide eest lisatasu saamiseks. Seda tõendavad ka asja materjalidele lisatud järgmised tõendid.
21.Asjas on Eesti Haigekassa 23.01.2018 kirjaga (tlk 59) ja kostja ning Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingutega (tlk 77, 83, 87, 91, 92) tõendatud, et poolte vahel oli perioodil 01.03-31.03.2017 sõlmitud tööajavälise ületunnitöö rahalise arvestuse leping, mille järgi tasus Eesti Haigekassa kostjale lisatasu hageja tööajavälise ületunnitöö eest. Hageja esitas Eesti Haigekassale taotlused tööajavälise ületunnitöö rahastamiseks (tlk 67-76). 10.02.2016 taotleti (tlk 73-74) 1 kuu ületundide (26 tundi) tasustamist märtsis 2016. 25.02.2016 taotleti (tlk 69-70) tasu ületunnitöö eest ajavahemikul 01.04-30.06.2016 maksimaalselt kokku 48 ületunni ulatuses. 29.04.2016 esitati taotlus (tlk 67-68) ületundide tasustamiseks kokku 58 tunni ulatuses perioodi eest 01.07.2016-30.09.2016. 29.08.2016 esitati taotlus kokku 70 ületunni tasustamiseks perioodi 01.10-31.12.2016 eest. 12.01.2017 esitati taotlus kokku 78 ületunni hüvitamiseks perioodi 01.01-31.03.2017 eest. Eesti Haigekassa tasus (tlk 6065) hageja ületunnitöö eest kostjale.
22.TLS § 44 lg 1 esimese lause kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö), lg 7 järgi ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Üldjuhul täidab töötaja tööülesandeid kokkulepitud tööajal, kuid TLS § 44 lg 1 võimaldab pooltel leppida kokku, et töötaja kohustub tegema ületunnitööd, st töötama üle kokkulepitud tööaja. Kui pooled on leppinud kokku, et ületunnitöö hüvitatakse rahas,
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-240 maksab tööandja TLS § 44 lg 7 alusel töötajale 1,5-kordset töötasu. Sellisel juhul kompenseeritakse ületunnitöö tegemise tõttu kaotatud puhkeaeg rahas ilma täiendava vaba aja andmise kohustuseta.
23.Kuna kostja oli Eesti Haigekassaga sõlminud lepingu hageja ületunnitöö rahastamiseks ning vastavalt taotlustes märgitud ületundide arvule sai kostja Eesti Haigekassalt lepingujärgseid summasid, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja poolt ületundide tegemine on tõendatud. Kostja väidete järgi ei tõendanud tunnistajana ära kuulatud WW, et hageja ületunde tegi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tunnistja ei osanud öelda kas ja millisel määral hageja ületunde tegi. Asjas on aga Eesti Haigekassa poolt kostjale ületunnitöö eest tasutud ning kuigi ületunnid pani kirja hageja ise, saadeti andmed Eesti Haigekassale kostjaga sõlmitud lepingu järgi, st kostja poolt.
24.Arvestades hageja põhipalga suurust ning taotlustes märgitud (kvartalite) ületundide arvu, mis eelduslikult jaguneb kuude vahel võrdselt, on ringkonnakohus seisukohal, et hageja palgateatises kajastuv lisatasu on tasu ületundide eest. Arvestades hageja põhipalga suurust ja tehtud ületunde ei pidanud hageja küll makstud määras ületundide eest tasu saama, kuid temale makstud ületunnitasu ületab väga vähesel määral tegelikult tasumisele kuulunud summasid. Näiteks aprillis 2016 oli hageja palga suuruseks 1900 eurot, kuna ületundide arv oli 16 tundi, siis arvestades palgakoefitsenti 1,5 tuli hagejale tasuda ületunnitöö eest 271,04 eurot, kuid tasuti 285 eurot. Näiteks detsembris kui põhipalga suurus oli 2200 ning ületundide arv 23,3 tundi vastavalt esitatud taotlusele, pidi hageja saama ületunnitöö eest 456,68 eurot, kuid sai lisatasu 467,86 eurot. Täpsemalt puudub ringkonnakohtul vajadus tuvastada, kas ja millises ulatuses tasuti hagejale ületunnitöö eest õiges suuruses, sest käesolevas asjas hageja ületunnitöö eest saamata jäänud tasu ei nõua. Küll on aga eeltooduga veenvalt tõendatud, et palgateatisel märgitud lisatasu ei ole seotud lisatasuga nimistu baasmäära ületavate patsientide eest.
25.Maakohus leidis otsuses, et kostja on hagejale maksnud rohkem palka kui hageja on välja teeninud. Täies ulatuses selle seisukohaga nõustuda ei saa. Nagu palgateatiselt nähtub, tasus kostja hagejale põhipalka tõstetud määras. Üldreeglina kattis tõusnud põhipalk ka nimistu baasmäära ületavate patsientide eest kokkulepitud tasu, va 2016 juulis, kui hageja põhipalga suuruseks oli 2000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et juulis pidi hageja saama nimistu baasmäära ületavate patsientide eest 432 eurot, kuid tema põhipalka tõsteti võrreldes 2016.a esimese kvartaliga vaid 400 euro võrra. Seega jättis kostja hagejale tasumata 32 eurot ning selles ulatuses on hageja nõue põhjendatud. Kuigi asjast nähtub, et hageja põhipalk oli kuude lõikes üldreeglina suurem, kui nimistu baasmäära ületavate patsientide järgi oleks vastavalt tööandja poolt lubatud arvestusele (iga 100 patsiendi kohta 150 eurot enam) hageja pidanud saama, ei tähenda see seda, et hageja sai teistel kuudel palka enam. Kostja tasus palgateatise järgi hagejale ümardatud summa ja palgateatises märgitud summa õigsust tuleb eeldada. Ka asjaolu, et kostja võis mõnel kuul maksta hagejale ületunnitöö eest enam kui hagejal oli õigus saada, ei anna võimalust tasaarvestuse tegemiseks, sest tasaarvestusavaldust ei ole kostja esitanud. Ringkonnakohus osutab, et vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et ta on töövaidluskomisjonile esitanud nõude enammakstud töötasu tagastamiseks ja tema avaldust menetletakse. Seega ei soovinud kostja oma enammakstud töötasu tagastamise nõuet käesolevas asjas hageja võimaliku põhjendatud nõudega tasaarvestada. Kuigi poolte vahel puudub vaidlus, et juulis 2016 tasuti hagejale brutosummana 3275 eurot, moodustas sellest põhipalk 2000 eurot ja ülejäänu oli preemia. Hagejale jäi eeltoodu alusel kostja poolt maksmata 32 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-240
Menetluskulude jaotus
26.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades menetluse asjaolusid ning hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust, tuleb kostja menetluskulud jätta 95 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda kooskõlas TsMS §-s 163 lg 1 sätestatule. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus vastavalt TsMS §-s 177 lg 1 p-s 2 sätestatule.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.