I K hagi Osaühingu K-L P vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks 6812,17 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: I K (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Yulia Zaitseva Kostja: Osaühing K-L P (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Martin Kruus Asja arutamine kohtuistungil 27.11.2018.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata I K hagi Osaühingu K-L P vastu töötasu 6812,17 euro väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. Jätta I K menetluskulud tema enda kanda. Jätta Osaühingu K-L P menetluskulud I K kanda. Välja mõista I K 2805 eurot Osaühingu K-L P kasuks kostja menetluskulude katteks. Kohtuotsuse p-s 4 märgitud menetluskulud tuleb I K tasuda Osaühingule K-L P viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist.
6.Tasumisega viivitamise korral tuleb I K tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.I K töötas OÜ-s K-L P arstina perioodil 30.12.2001.a. kuni 31.03.2017.a.
2.Hageja põhipalga suuruseks oli alates 18.02.2016.a. 1600.- eurot kuus, millele lisandus lisatasu, mida hagejal oli õigus saada 150.- eurot iga 100 patsiendi kohta, mis ületas 1200 kindlustatut patsienti.
3.Kostja on hagejale välja arvestanud ja välja maksnud töötasu vaidlusalusel perioodil kuude lõikes järgmistes summades: 2016. aastal - jaanuaris brutos (b) 3636,36 eurot, netos (n) 2912,29 eurot - veebruaris b 1600 eurot, n 1293,52 eurot - märtsis b 2106,79 eurot, n 1692,47 eurot - aprillis b 2199,43 eurot, n 1765,39 eurot - mais b 2199,43 eurot, n 1765,39 eurot - juunis b 2199,43 eurot, n 1765,39 eurot - juulis b 3275 eurot, n 2612,08 eurot - augustis b 2905,26 eurot, n 2321,02 eurot - septembris b 2705,26 eurot, n 2163,58 eurot - oktoobris b 2667,86 eurot, n 2134,14 eurot - novembris b 2667,86 eurot, n 2134,14 eurot - detsembris b 2667,86 eurot, n 2134,14 eurot 2017. aastal - jaanuaris b 2731,52 eurot, n 2186,25 eurot - veebruaris b 2593,72 eurot, n 2077,78 eurot - märtsis 18 päeva eest b 2135,19 eurot, n 1716,75 eurot.
4.Hageja teenindada olnud kindlustatud patsientide arv vaidlusalusel perioodil oli järgmine: 2016 jaan 2089 isikut (2 nimistut) 2016 veeb –märts 1092 isikut 2016 aprill, mai, juuni 1390 isikut 2016 juuli, aug, sept 1488 isikut 2016 okt, nov, dets 1520 isikut 2017 jaan, veeb märts 1549 isikut.
Lk (6)
5.28.07.2017.a. esitas I K töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus OÜ-lt K-L P välja mõista talle välja maksmata jäänud töötasu.
6.07.12.2017.a. tegi Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon otsuse, millega jättis I K avalduse rahuldamata. Hageja nõuded ja nende põhjendused. 7.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud I K, kes esitas kohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista perioodi 01.01.2016.a. kuni 31.12.2016.a. saamata jäänud töötasu 5303,14 eurot ja perioodi 01.01.2017.a – 31.03.2017.a. eest saamata jäänud töötasu 1509,03 eurot, mis teeb kokku 6812,17 eurot. Nõutav töötasu on välja arvestatud hageja sõnul netos.
8.Hageja hinnangul suurenes tema põhipalk vaidlusalusel perioodil 1600 eurolt kuni 2200 euroni kuus, mis nähtub kostja poolt esitatud hageja töötasu väljaarvestamise tabelitest (t/l 2930) ning lisaks sellele oli hagejal õigus saada ka lisatasu iga 1200 nimistusse kantud patsienti ületava 100 patsiendi kohta 150 eurot. Hageja hinnangul oli tal õigus saada ka lisatasu tehtud ületundide eest, kuid seda ta käesoleva hagi esitamisega ei nõua, kuigi väidab, et ületunde ta tegi ja vähemalt osaliselt sai ta selle eest ka tasutud.
9.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena järgmised tõendid: R P ja hageja e-kirjavahetuse hageja palka puudutavas küsimuses, kostja esindaja vastuse hageja esindajale 17. jaanuarist 2017.a., hageja arvestuse saamata jäänud töötasu kohta ja hageja pangakonto filtreeritud väljavõtte kostja poolt üle kantud töötasude kohta. Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata ka tunnistajana O Z. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
10.Kostja möönab, et tema poolt väljastatud hageja palgaarvestuse tabelis võib olla terminoloogiline viga selles, et hageja palka on nimetatud seal põhipalgaks, sh ka seda palka, mida on hagejale makstud patsientide arvu pealt, kuid nimetatust ei tulene hageja õigust saada lisaks makstule täiendavat töötasu. Hageja garanteeritud töötasu suuruseks oli vaidlusalusel perioodil 1600 eurot kuus brutos, millele lisandus patsientide arvu pealt makstav tasu 150 eurot kuus iga 100 patsiendi kohta, mis ületas 1200 patsienti. Kui patsientide arv ei ületanud 1200 isikut, oligi hageja palk 1600 eurot. Nii selgitas hagejale oma e-kirjades ka kostja juhatuse liige R P (t/l 33 ja 18), kui hageja oma palga täpsustamiseks tema poole pöördus. Ühtegi sellist kokkulepet, et baaspalka ehk siis 1600 eurot kuus oleks I K tõstetud, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hagejale kogu töötasu välja makstud ja rohkemgi kui tal õigus saada oli, sest vaidluse käigus täpsustus tegelik hageja teenindada olnud patsientide arv.
11.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: Eesti Haigekassa poolt väljastatud tõendid I K poolt teenindatud nimistute suuruse ja arvestatud tasude kohta perioodil 01.01.2016 kuni 31.03.2017, OÜ K-L P juhatuse liikme R T selgituse perearstide töötasude, sh. hageja töötasu määramisest perearstikeskuses. Kohtuotsuse põhjendused.
12.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 sätestatust, mille kohaselt on tööandja kohustus maksta töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja viisil.
Lk (6)
13.Kohtu hinnangul tõendavad kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid järgmisi asjaolusid: - I K asus OÜ-sse K L P tööle 1. jaanuaril 2002. aastal määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel perearsti ametikohale (tõendab tööleping TVK toimiku lk 12 -13); - töölepingus leppisid pooled kokku, et hageja tööaja kestus nädalas on 40 tundi ning töötaja palga suuruseks on 9500 krooni (tõendab tööleping TVK toimiku lk 12 -13); - alates 2015.a. veebruarist oli hageja palga suuruseks kostja juures töötamise ajal 1600.eurot (tõendavad hagejale palga väljaarvestamise tabelid (t/l 30) ja kostja juhatuse liikme R P vastus hagejale 18. veebruarist 2016.a (t/l 33) ning kostja juhatuse liikme R T selgitus I K sõlmitud töölepingu kohta (t/l 172); - I K maksti lisaks 1600-le eurole ka lisatasu 150 eurot iga 100 patsiendi kohta, mis ületas 1200 kindlustatut patsienti (vaidlus puudub, kuid nimetatut tõendavad ka kostja juhatuse liikme R P vastus hagejale 18. veebruarist 2016.a /t/l 33/ ning kostja juhatuse liikme R T selgitus I K sõlmitud töölepingu kohta /t/l 172/).
14.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pooled ei ole omavahel kokku leppinud, et hageja baastöötasu või põhitöötasu oleks tõusnud vaidlusalusel perioodil, vaid kostja juhatuse liikmete e-kirjadest ja kohtule antud selgitusest nähtub, et hageja töötasu kasvas vaid tulenevalt sellest, et hagejale hakati maksma palka (lisatasu) selle eest, et hageja nimekirjades oli patsiente üle 1200 kindlustatud isiku ning hageja poolt teenindavate patsientide nimekirja kuulus vaidlusalusel perioodil 2016 jaan 2089 isikut (2 nimistut) 2016 veeb –märts 1092 isikut 2016 aprill, mai, juuni 1390 isikut 2016 juuli, aug, sept 1488 isikut 2016 okt, nov, dets 1520 isikut 2017 jaan, veeb märts 1549 isikut, mida tõendavad Eesti Haigekassa tõendid Irina Kovrigina poolt teenindatud patsientide arvu kohta vaidlusalusel perioodil (t/l 46-48), pidi hageja saama kostjalt töötasu vaidlustatud perioodil järgmistes summades: 2016.a. - jaanuaris 1600 (baastasu) + (889/arv, mis ületab 1200 patsienti/ : 100 x 150 =1333,50) = 2933,50 eurot brutos ehk 2345,25 eurot netos (https://www.raamatupidaja.ee/palgakalkulaator); - veebruaris ja märtsis - 1600 eurot brutos ja 1293,52 eurot netos, sest patsiente ei olnud nimistus üle 1200; - aprillis, mais, juunis – 1600 + (190 : 100 x 150 = 285) = 1885 eurot brutos ehk 1517,87 eurot netos; - juulis, augustis, septembris 1600 + (288 : 100 x 150= 432) = 2032 eurot brutos ehk 1644,59 netos; - oktoobris, novembris ja detsembris 1600 + (320 : 100 x 150=480) = 2080 eurot brutos ehk 1671 eurot netos; 2017.a. - jaanuaris ja veebruaris 1600 + (349 : 100 x 150 = 523,50) = 2123,50 eurot brutos ehk 1707 eurot netos ja - märtsis töötatud 18 päeva eest [1600 + (349 : 100 x 150)] : 23 (tööpäevade arv kuus) x 18 (töötatud päevade arv) = 1661,86 eurot brutos ehk 1344,22 eurot netos. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejale maksnud palka
Lk (6)
jaanuaris brutos (b) 3636,36 eurot ehk netos (n) 2912,29 eurot; veebruaris b 1600 eurot ehk n 1293,52 eurot; märtsis b 2106,79 eurot ehk n 1692,47 eurot; aprillis b 2199,43 eurot ehk n 1765,39 eurot; mais b 2199,43 eurot ehk n 1765,39 eurot; juunis b 2199,43 eurot ehk n 1765,39 eurot; juulis b 3275 eurot ehk n 2612,08 eurot; augustis b 2905,26 ehk n 2321,02 eurot; septembris 2705,26 eurot ehk n 2163,58 eurot; oktoobris b 2667,86 eurot ehk n 2134,14 eurot; novembris b 2667,86 eurot ehk n 2134,14 eurot ; detsembris b 2667,86 eurot ehk n 2134,14 eurot ja
jaanuaris b 2731,52 eurot ehk 2186,25 eurot; veebruaris b 2593,72 eurot ehk n 2077,78 eurot ning märtsis töötatud 18 päeva eest 2135,19 eurot brutos ehk 1716,75 eurot netos, on kostja maksnud hagejale palka isegi rohkem kui hageja välja teeninud oli või siis maksnud hagejale palka ka väidetava ületunnitöö eest, mille üle vaidlust käesolevas menetluses ei ole ning millest tulenevalt ka tunnistaja O Z ütlused vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma. Kõige eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
15.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud hagimenetluses pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hageja nõude rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
16.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuluna 2805.- eurot kostja õigusabikulude katteks. Kostja sõnul esindas teda advokaat menetluses 18,7 tundi tunnihinnaga 150.- eurot tund (sisaldab käibemaksu). Menetluskulude väljamõistmisel palub kostja määrata, et kohustatud isik peab tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele ei esitanud. Kohus leiab, et kostja menetluskulud, mis on tekkinud seoses hageja poolt esitatud hagiavalduse menetlemisega kohtus, on põhjendatud täies ulatuses ning need vastavad kostja esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele, nende tegemiseks kulunud ajale ning kohtusse esitatud menetlusdokumentidele. Kohus on seisukohal, et kostja esindamine käesolevas tsiviilasjas 18,7 tunni ulatuses, on kooskõlas esitatud menetlusdokumentide mahuga, asja
Lk (6)
keerukuse, kohtu korraldava istungi ja kohtuistungi toimumise ajaga. Kohtu hinnangul on vandeadvokaadi tunnitasu 150 €/h tunnis, mis sisaldab käibemaksu, põhjendatud kulu ning kooskõlas kohtupraktikaga. Kõige eeltoodu alusel kuulub hagejalt kostja menetluskulude katteks väljamõistmisele 2805 eurot. Kuna kostja on taotlenud kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldab kohus ka kostja sellekohase taotluse. Tsiviilasja hinna määramine.
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS §-st 133, mille lõike 1 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi, Kuna hageja esitas kohtusse hagi kostjalt 6812,17 euro väljamõistmiseks, ongi nimetatud summa käesoleva tsiviilasja hind. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik Kohtuotsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 lahendiga.
Lk (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.