2-24-136742 Elisa Eesti AS hagi Q.L-i väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
605 eurot 79 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: Q.L (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
vastu võlgnevuse
10069659);
RESOLUTSIOON
Rahuldada Elisa Eesti AS hagi Q.L-i vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista Q.L-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja 505 eurot 35 senti (sh põhinõue 423 eurot 35 senti ja 10. jaanuari 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 82 eurot).
3.Mõista Q.L-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis 0,065% päevas tasumata põhinõudelt (423 eurot 35 senti) alates 11. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Jätta menetluskulud Q.L-i kanda.
Mõista Q.L-ilt
Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud 435 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt (435 eurot) tuleb Q.L-il tasuda Elisa Eesti AS-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas 11. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.L-ilt (kostja) 521 euro 74 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tartu Maakohus jättis hagi 19. detsembri 2024. a määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja esitas 10. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 423 eurot 35 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 10. jaanuari 2025. a seisuga 82 eurot ning viivise alates 11. jaanuarist 2025 tasumata põhivõlalt 0,065% päevas kuni põhinõude 423 eurot 35 senti täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17. novembril 2023 ja 24. novembril 2023 liitumislepingud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Liitumislepingu alusel sõlmiti
17.novembril 2023 osamaksetega vara müügileping seadme 4G ruuteri ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 107 eurot 64 senti. Tasumise periood on 36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 2 eurot 99 senti. Samuti sõlmiti liitumislepingu alusel 17. novembril 2023 osamaksetega vara müügileping seadme digiboks ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 125 eurot 64 senti. Tasumise periood on 36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 3 eurot 49 senti. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS-i teenuseid nende eest tasumata. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 16. veebruaril 2024.
2
3.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 22. jaanuaril 2025. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (5. veebruariks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
7.1.Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja täiendavalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 110 eurot), maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot, s.o kokku 533 eurot (dtl 72).
7.2.Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud
22.jaanuaril 2025. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
7.3.TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot.
7.4.TsMS § 144 p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista ka hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot.
7.5.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses tunnitasuga 169 eurot ning teinud järgmised toimingud: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. 3
Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot on põhjendamatult kõrge, kuna see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on leitud, et juristide osutatud õigusteenuse põhjendatud tunnitasu on üldjuhul 70–120 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust, on kohtu arvates hageja esindaja põhjendatud tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Tsiviilasja mahtu ja sisu ning hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide (hagiavalduse) sisu ja mahtu arvestades peab kohus käesolevas asjas hageja esindaja poolt õigusteenuse osutamisele kulunud aega 2 tundi põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna hageja on käibemaksukohustlane, siis kuuluvad vastavalt hageja taotlusele õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 435 eurot (175 eurot + 20 eurot + 240), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
8.Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.