Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Tsiviilasi nr 2-18-18132

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kudeaketa Zerbitzu Bateratua S.L (hageja) esitas 30. novembril 2018 Viru Maakohtule hagi OÜ International Baltic Recycling IRH (kostja) vastu OÜ International Baltic Recycling IRH osanike

Tsiviilasi nr 2-18-18132

arvates kasutavad kostja kasusaajad oma võimu kostja üle selleks, et halvendada või mõjutada hagejaga seotud ettevõtja positsioone Venemaal toimuvas vaidluses.

Tsiviilasi nr 2-18-18132

samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. ÄS § 1771 lg 2 järgi võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui vastuväite esitamisega. Hageja on seisukohal, et 29.10.2018. a vastuvõetud otsused on tühised, kuna need ei vasta headele kommetele. Hageja põhjendab nimetatud seisukohta alljärgnevaga. Kostja osanike koosoleku otsused on suunatud hageja osanikuõiguste mahu vähendamisele. Selleks, et osade nimiväärtuste suurendamise korral säilitada enda osaluse turuväärtus ning vältida oma osaluse mitmekümnekordset väärtuse langust, ei ole hagejal muud võimalust, kui osaleda igakordselt osakapitali suurendamises, kusjuures arvestades osalussuhet ja osanike suhteid, on enamusosaniku võimalused sellisteks edaspidisteks osakapitali suurendamisteks sisuliselt piiramatud ning ka tõenäolised. Selleks, et osanik saaks vabalt kaaluda, vastavalt äriseadustiku osakapitali suuruse muutmise sätete mõttele, osalemist osa märkimisel, peab osakapitali suuruse muutmine rajanema majanduslikul kaalutlusel ning osalussuhte muutumine proportsionaalne äriühingu tegeliku väärtuse muutumisega osakapitali suurendamise tagajärjel. Antud juhul väheneks hageja osalus osakapitali suurendamises osalemata jätmise korral seniselt 24%-lt 0,375%-le, mis arvestades kostja tegelikku turuväärtust, oleks selgelt ebaproportsionaalne. Selleks, et tagada osaluste väärtuse õiglane suhe ka pärast osakapitali suuruse muutmist, oleks kostja pidanud suurendama osakapitali vastavalt äriseadustiku § 155 lg 2 ülekursiga, mis taganuks hagejale kuuluva osa turuväärtuse muutumatuna püsimise ka kostja osakapitali suurendamise läbiviimise järgselt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-7-10 p-s 37 asunud seisukohale, et heade kommetega on vastuolus ja lubamatu osaniku käitumine äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste osanike arvel. Riigikohus lisas, et isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid (nt kapitali suuruse muutmine), võib tegutsemine sellise eesmärgi nimel olla õigusvastane. Riigikohtu hinnangul kinnitab seda asjaolu muuhulgas TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Viidatud lahendis asus Riigikohus seisukohale, et kahe võrdse osalusega osanikuga või aktsionäriga äriühingu puhul võib lugeda tahtlikuks heade kommetega vastuolus olevaks käitumiseks mh osaniku või aktsionäri tegutsemist teise aktsionäri või osaniku tahteta või vähemalt teadmiseta aktsiaseltsis enamuse omandamiseks, aktsiaseltsi vara üleandmist ühe aktsionäri majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine aktsionär kaotab sisulise kontrolli aktsiaseltsi vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt väärtusetuks. Tähtsust ei ole sellel, mida konkreetselt otsustas aktsionär kontrolli ebaõiglaseks omandamiseks ise aktsionärina või juhtorgani liikmena või mõjutas selleks äriühingu juhtorganite liikmeid või kasutas selleks kolmandaid äriühinguid või muid isikuid. Kostja osanike koosoleku otsuste tühisus tuleneb ka TsÜS § 38 lg 2 on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kostja 29.10.2018. a osanike koosoleku otsus päevakorrapunktis 1 on tingitud otseselt otsusest päevakorrapunktis 2, mistõttu on ka päevakorrapunktis 1 vastuvõetud otsus tühine samadel alustel. TsMS § 370 lg 2 alusel palub hageja alternatiivnõudena kohtul tunnistada otsused kehtetuks ÄS § 178 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Vastavalt ÄS § 178 lg-le 3 osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja on lasknud protokollida oma 4(18)

Tsiviilasi nr 2-18-18132

vastuväited osanike otsustele. TsÜS § 38 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Hageja hinnangul on TsÜS § 38 lg 1 ja ÄS § 178 lg 1 alusel otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks hea usu põhimõtte, hageja õigustatud huvidega arvestamise kohustuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, mille järgimise kohustus on sätestatud TsÜS §-s 32. Hageja on veendunud, et kostja enamusosanik ei tegutsenud hääleõiguse teostamisel kostja huvides, vaid enese isiklikes huvides. Juriidilise isiku liikmetel on kohustus arvestada üksteise õigustatud huvidega, mis on korrelatsioonis liikmete mõjuga juriidilisele isikule. Mida suurem ja tugevam on liikme võimalik mõju juriidilisele isikule, seda rohkem on liige kohustatud arvestama teiste liikmete õigustatud huvidega. Taoline tahtlik hageja õiguste rikkumine, kostja huvides mitte tegutsemine ja enda isikliku huvidest lähtuv tegevus, on TsÜS § 32 vastane. Samuti on otsused kehtetuks tunnistatavad TsÜS § 38 lg 1 lause 2 alusel, kuna kostja enamusosanik kasutas otsuste poolt hääletamisel oma hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks eeliseid hageja kahjuks ja otsused võimaldavad seda eesmärki saavutada. ÄS § 178 lg 1 teise lause kohaselt on osanike otsuse vaidlustamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. Vastavalt ÄS § 175 Ig-le 1 on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt antud vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. ÄS § 175 Ig-st 2 tulenevalt jõustub põhikirja muutmise otsus vastava kande tegemisel äriregistrisse. Hagejale teadaolevalt ei ole äriregister põhikirja muutmise kannet teinud. Eeltoodust tulenevalt on tähtaegselt esitatud käesolevas hagiavalduses alternatiivnõue tunnistada otsus nr 2 kehtetuks. Kuna 29.10.2011. a vastuvõetud otsuse nr 1 vastuvõtmine oli tingitud otsusest nr 2, siis on ka otsus nr 1 kehtetuks tunnistatav samadel alustel. Viru Maakohus 03. novembri 2018 määrusega võttis hagi menetlusse. Hagiavalduses esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palus keelata äriregistril kande tegemine äriregistrisse OÜ International Baltic Recycling IRH osakapitali suurendamiseks 29.10.2018. a osanike otsuse nr 1 ja 2 alusel ning OÜ-l International Baltic Recycling IRH kõigi sellega seotud toimingute tegemine (sh avalduse esitamine äriregistrile sellekohase kande tegemiseks). Kohus 4. novembri 2018 määrusega rahuldas hagi tagamise avaldus ning hagi tagamiseks keelas OÜ-l International Baltic Recycling IRH 29.10.2018. a osanike otsuse nr 1 ja 2 alusel OÜ International Baltic Recycling IRH osakapitali suurendamise kande tegemise avalduse esitamine äriregistrile kuni käesolevas tsiviilasjas menetluse lõppemiseni. Avalduse äriregistrile esitamise korral peatas kohus OÜ International Baltic Recycling IRH osakapitali suurendamise avalduse menetlemine ja keelas Tartu Maakohtu registriosakonnal OÜ International Baltic Recycling IRH 29.10.2018. a osanike otsuse nr 1 ja 2 alusel osakapitali suurendamise kanne tegemine kuni käesolevas tsiviilasjas menetluse lõppemiseni.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

5(18)

Tsiviilasi nr 2-18-18132

TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg 11 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. Sama paragrahvi lg 4 p 8 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue. TsMS § 134 lg 1 järgi hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Kuna hagiavalduses esitatud nõuded on alternatiivsed ja mõlema nõude hagihinnaks on 3500 eurot, leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja hind on 3500 eurot TsMS § 132 lg-st 11 ja lg-st 4 ning § 134 lg 1 teisest lausest lähtudes.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista, palub jätta hagiavaldus täies mahus rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata ning hagis esitatud asjaolud ja väited on paljasõnalised ning põhjendamata. Hageja on küll lisanud vaidlustatud International Baltic Recycling IRH 29.10.2018 osanike otsuse ja sellega seotud dokumendid, kuid hageja nõue ei ole seotud asjaoludega, nagu oleks rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, koosolek ei oleks olnud otsustusvõimeline ega muu taoline, mida tõepoolest saaks tõendada osaühingute puhul vastava dokumentatsiooniga. Hageja on taotlenud vaidlustatud otsuse päevakorrapunktide 1 ja 2 tühisuse tuvastamist põhjusel, et hageja arvates on kostja 29.10.2018 osanike koosoleku otsus vastuolus heade kommetega ning hageja tugineb oma hagis ÄS § 1771 lg-le 1 ja TsÜS § 38 lg 2. Hageja viitab ka hagis välja toodud riigikohtu lahendile. Samas ei ole hagiavaldusest nähtuv, millega hageja tõendab, et kostja käitumine on vastuolus heade kommetega ja et kostja osanike koosoleku otsused on suunatud teadlikult hageja osanikuõiguste mahu vähendamisele. Hagiavaldusest ilmneb vaid hageja enda subjektiivne hinnang kostja tegevusele, mida ei kinnita üksi konkreetne asjaolu ega tõend. Hageja on viidanud, et antud juhul, otsuse järgselt väheneks hageja osalus osakapitali suurendamises osalemata jätmise korral seniselt 24%-lt 0,375%-le, mis arvestades kostja tegelikku turuväärtust, oleks ebaproportsionaalne ja selleks, et tagada osaluste väärtuse õiglane suhe ka pärast osakapitali suuruse muutmist, oleks kostja pidanud suurendama osakapitali vastavalt äriseadustiku § 155 lg 2 ülekursiga, mis taganuks hagejale kuuluva osa turuväärtuse muutumatuna püsimise ka kostja osakapitali suurendamise läbiviimise järgselt. Samuti on hageja viidanud, et kostja poolt toodud osakapitali suurendamise põhjused on üldsõnalised ja otsitud. Hageja väidab hagis, et läbi on kaalumata ja analüüsimata kostja võimaliku äritegevuse elavdamise soovi korral muud finantseerimise abinõud ja kostja osakapitali suurendamise otsuse põhjendustes puuduvad adekvaatsed põhjendused, miks on kostja äritegevuse elavdamise finantseerimine vajalik üksnes omafinantseerimise teel. Kostja rõhutab, et hageja on vastava seisukohaga välja tulnud alles kohtusse esitatud hagiavalduses. Eelnevalt ei ole hageja teinud mitte mingisugust ettepanekut, et osakapitali võiks suurendada ülekursiga, vastavat märget ei ole ka protokollitud vastuväidetes. Samuti ei ole hageja pöördunud kostja poole, et talle jääb selgusetuks osakapitali suurendamise vajadus ega palunud ka vastavat otsust täiendavalt põhjendada. Seega on ilmselge, et vastav argument on 6(18)

Tsiviilasi nr 2-18-18132

otsitud, kuna hageja ise käitub kostja suhtes pahatahtlikult, suurendamist ja seeläbi äriühingu majandustegevuse edendamist.

takistades

osakapitali

Lisaks on täiesti ebaõige hageja väide hagiavalduses, et ta on korduvalt taotlenud kostjalt viimase majandustegevuse tulemuste kohta andmeid, kuid seni on kõik pöördumised jäänud kostja poolt tähelepanuta. Vastupidiselt, hageja ei ole näidanud kostja majandustegevuse kohta üles mittemingisugust huvi, ega tundnud muret või vastutust firma käekäigu suhtes. Just kostja on olnud see, kes on pöördunud hageja poole erinevate ettepanekutega ja ideedega kuidas äriühingu majandustegevust elavdada, hageja on lubanud ka enda poolt panustada äriühingu tegevusse, kuid lubadused on jäänud paljasõnalisteks. Kostja rõhutab ka seda, et majandusaasta aruanded on avalikud ning äriregistrist kättesaadavad, seega on täiesti arusaamatud hageja vastavad viited, et temale ei ole võimaldatud äriühingu majandustegevuse kohta informatsiooni saada. Näib, et hageja püüab kohust eksitada, esitades ebaõiget informatsiooni. Lisaks eeltoodule on hageja hagiavalduse punktis 1.2 faktiliste asjaolude all toonud välja, nagu oleks kostja osanikega seotud ettevõtete vahel toimumas Venemaal vanaraua müügiga seotud õigusvaidlus ning hageja viitab, et tema arvates kasutavad kostja kasusaajad oma võimu kostja üle selleks, et halvendada või mõjutada hagejaga seotud ettevõtja positsioone Venemaal toimuvas vaidluses. Kostja rõhutab, et Venemaal ei toimu ühtegi kohtuvaidlust kostja osanikega seotud ettevõtete vahel ning täiesti arusaamatu on, kuidas võiks ka omada võimalik õigusvaidlus Venemaal, puutumust antud vaidlusesse või kuidas saaks kostja osakapitali suurendamine mõjutada hageja mistahes positsioone kuskil mujal vaidluses. Kostja palub vastav paljasõnaline hageja viide jätta tähelepanuta, kuna on ebaõige ja ei oma ka antud vaidlusega mistahes puutumust. Mis puudutab hagis viidatud Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-7-10 p-s 37, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et heade kommetega on vastuolus ja lubamatu osaniku käitumine äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste osanike arvel, siis antud juhul jääb kostjale arusaamatuks, kuidas kohaldub vastav Riigikohtu lahend antud asjas. Kostja rõhutab veelkordselt, et hageja ei ole tõendanud ei kuidagi, et enamusosanik IRH International Recycling Holding GmbH oleks käitunud kuidagi ebaausalt, hageja arvel või selleks et haarata kontroll äriühingus. Kostja viitab, et International Recycling Holding GmbH on nagunii enamusosanik ning seega ei ole tal nii või teisiti vaja tegutseda, ei õiguspäraselt ega muul viisil selle nimel, et äriühingus kontrolli saavutada. Hagiavaldusest jääb täiesti ebaselgeks, milles ilmneb kostja ebaausus ja tegutsemine hageja arvelt. Kostja ja tema enamusosaniku tegevus on olnud nii osanike koosoleku ettevalmistamisel kui koosoleku toimumise ajal väga selge, seadusega kooskõlas ning läbipaistev, midagi ei ole toimunud varjatult. Hagejale on esitatud teade koosoleku toimumisest, otsuse projekt. Teatavasti ongi Äriseadustikus vastavad protseduuri reeglid nähtud ette selleks, et osanikele ei tuleks midagi ootamatult, et nad saavad otsuse projektiga tutvuda ning esitada enda poolseid ettepanekuid, küsimusi. Osanikel on õigus nõuda ka päevakorda nende poolt uute teemade võtmist. Nagu eelpool mainitud, pole hageja pärast otsuse eelnõu saamist kordagi pöördunud kostja poole, pole teinud ettepanekuid, pole esitanud küsimusi. Seega on täiesti asjakohatu hageja poolt viidata, et kostja on käitunud otsuse vastuvõtmisel pahauskselt või heade kommetega vastuolus või kuidagi muud moodi ebaausalt või oleks pidanud osakapitali suurendama ülekursi teel. 7(18)

Tsiviilasi nr 2-18-18132

Hagejale olid antud kõik võrdsed võimalused kostja enamusosanikuga. Hageja pole viidanud ka sellele, et tal oleks olnud võimatu nõutavat osakapitali suurendamist tasuda, hageja viitab hagis otseselt, et ta ei tasunud sissemakset selle tõttu, et hageja arvates oli kostja osanike koosoleku otsus vastuolus seaduse ja heade kommetega. Kostja kordab, et vastav seisukoht on hageja subjektiivne arvamus ning ei põhine ühelgi tõendil. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana kostja 24.07.2018 kirja hagejale, kuid vastav kiri, nagu ka hageja ise on möönnud, ei oma antud vaidlusega otsest puutumust. Lisaks märgib kostja, et vastav kiri, vastupidiselt hageja seisukohale, illustreerib ja kinnitab just asjaolu, et osakapitali suurendamine ei olnud kuidagi seotud eesmärgiga väikeosaniku õigusi vähendada või rikkuda. Kui kostja enamusosanik või juhatus oleks soovinud hagejat kostja osanike hulgast eemaldada, nagu väidab hageja, siis miks oleks pidanud kostja seda tegema osakapitali suurendamise otsuse kaudu (millisel juhul kostja ei omaks mitte mingisugust kindlust, kas hageja tasub enda sissemakse osakapitali suurendamiseks või mitte). Vastav tegevus ei oleks loogiline. Kostja on oma 24.07.2018 kirjas muuhulgas viidanud, et kuna hageja ei ole omalt poolt äriühingu tegevusse panustanud, siis pakub kostja, et ostab hageja osa välja või et hageja täidaks oma lubadusi äriühingu ees ja juhul kui pooled kokkulepet ei saavuta, kaalub kostja hageja vastu hagi esitamist Äriseadustiku § 167 alusel. Seega on kostja käitunud igati õiguspäraselt ja läbinähtavalt kogu hagejaga suhtlemise aja ning kui kostja oleks soovinud/sooviks, hagejat äriühingu osanike hulgast välja, oleks ta esitanud hagi Äriseadustiku § 167 alusel kohtusse, mitte otsustanud osakapitali suurendada. Antud juhul on siiani kostja tulnud igati hagejale vastu, kuigi hageja on käitunud kostja suhtes pahatahtlikult. Kõik osanikud peavad lähtuma justnimelt äriühingu huvidest. Vastava seisukoha on oma hagis välja toonud ka hageja, kuigi eesmärgil keerata vastav nõue enda kasuks ning kostja kahjuks. Väikeosanikud ei tohi enda huvides kasutada ära nende suhtes rakenduvat nn. nõrgema kaitset nagu on praegusel juhul üritanud teha hageja ning sellist käitumist loetakse pahauskseks käitumiseks äriühingu suhtes. Vastava käitumisega, s.o. sissemakse mittetegemisega ja hagi kohtusse esitamisega, on ilmselge, et hageja ei pea primaarseks mitte äriühingu huvisid, vaid iseenda. Kostja seevastu tegutseb äriühingu huvidest lähtuvalt, seejuures koheldes oma osanike võrdselt. Kuigi hageja ei ole ei otsuse eelnõu saamise järgselt ega ka osanike koosoleku toimumise ajal palunud kostjal täiendavalt põhjendada osakapitali suurendamise vajadust, siis esitab kostja kohtule selleks, et kohtul oleks asjaoludest selgem ülevaade, lühidalt osakapitali suurendamise vajaduse ülevaate. Osakapitali suurendamise otsuse eelselt oli äriühing kahjumis ning on ka käesoleval hetkel. Eesmärgiga katta praegune kahjum ja viia äriühing 2019 kasumisse on vajalik jätkata tootlikkuse tõstmise suunal ja selleks on vajalik täiendavad investeeringud. Äriühingu juhatus on veendunud selles, et kahjumi korvamiseks on vaja tõsta nii rentaablust kui efektiivsust välislepingute täitmisel ja tööviljakuse tõstmiseks on vajalik täiendava tehnika ja kõrgtehnoloogiliste seadmete omamine ja hankimine selles ärivaldkonnas. Kõik see reaalselt lühendab tootmisprotsessi milline on seotud kauba ettevalmistamisega ja konteinerite laadimisega. Nende eesmärkide täitmiseks on äriühingu poolt nii hangitud kui renditud äriühingute asutajate vahendite eest tehnikat, mis võimaldasid tunduvalt tõsta kompanii tööviljakust. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole enda väiteid hagiavalduses tõendanud ja pole eelnevalt taotlenud kostjalt osakapitali suurendamise täiendavat põhjendust, ei hakka siinkohal 8(18)

Tsiviilasi nr 2-18-18132

kostja kohut vastavate mahukate tõenditega koormama, kuid kostja kaalub, vastavalt hageja poolt esitatavale võimalikule seisukohale, ka täiendavate tõendite esitamist. Kokkuvõtlikult, ilmselgelt näitavad kõik kostja poolt väljatoodud asjaolud kogumis, et hageja kasutab ära oma väikeosaniku positsiooni ning kostjale arusaamatul põhjusel (kas selleks on võimatus hageja poolt äriühingu tegevusse panustada või selleks on lihtsalt tahtmatus või ka oskamatus), on hageja asunud tegutsema kostja, kui äriühingu vastu, vastuolus äriühingu huvidega, tekitades oma käitumisega äriühingule kahju.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta kostja vastuses hagile ei ole esitatud seisukohti ega tõendeid, mis lükkaksid ümber hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagi esitamisega ja hagi tagamisega ei ole kahjustatud kostja majandustegevuse edendamist, sest hageja ei ole taotlenud kostja majandustegevust piiravate meetmete rakendamist, ning hagi esitamise ja tagamisega ei ole takistatud äritegevuse rahastamiseks ettenähtud tehingute tegemine. Hageja ei vaidlusta osanike pädevust muuta osaühingu osakapitali suurust, vaid vaidlustab selle tegemise viisil, mis tekitab kahju teistele isikutele. Hea usu põhimõtte vastane on osakapitali suurendamine selliselt, et suurendamise otsusele vastu hääletanud osaniku osaluse tegelik väärtus muutub osakapitali suurendamise otsuse tagajärjel sisuliselt väärtusetuks. Osanike koosoleku kokkukutsumise teates nimetatud eesmärgi oleks saanud saavutada ka vähemusosaniku õigusi kahjustamata, kui osakapitali oleks suurendatud ülekursiga vastavalt kostja turuväärtusele. Osanike koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel äriseadustiku vastavate nõuete täitmine ei välista osanike otsuse õigusvastasust, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste osanike arvel, millele ongi tähelepanu juhtinud Riigikohus oma lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-7-10. Kostja oli teadlik, et hageja ei soovi osakapitali suurendada, samuti on kostja teadlik, et nõue hageja vastu äriseadustiku § 167 alusel hageja väljaarvamiseks osaühingust on ilmselt perspektiivitu. Osakapitali suurendamisega vaidlustatud viisil oleks saavutatud praktiliselt osaniku väljaarvamisele sarnane eesmärk. Hageja on veendunud, et juhul kui hageja osaleks osakapitali suurendamises, siis sellele järgneksid järgmised sarnased otsused.

KOHTUISTUNG

Kohus arutas asja 22. augusti 2019 kohtuistungil. Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, väidete ja vastuväidete ning nende põhjenduste juurde. Pooled seletasid, et hagejale oli pakutud võõrandada oma osa, kuid hageja keeldus sellest kuna pakutud hind oli madal. Hageja seletas, et kõikidest võimalikest meetodist valiti see, mis toimus vähemusosaniku arvelt ehk osakapitali või osade nimeväärtuse suurendamise teel. Selline tegevus on heade kommetega vastuolus. Kostja oleks võinud kaasata kapitali ka muudel viisidel ilma, et sellest oleks saanud väikeosanik kahjustada. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et osanike otsus oli heade kommete või seadusega vastuolus. Heade kommete vastuolu ei ole lihtsalt termin, seda tuleb tõendada. Hagejale oli edastatud osanike otsuse eelnõu, kuid hagejalt ei tulnud ettepanekuid, ta ei ole ülekursist öelnud ei enne koosolekut ega koosolekul esitatud vastuväites. Hageja oleks võinud osanike koosoleku toimumise ajal küsida täiendavaid selgitusi või otsuse eelnõu saamise järgselt midagi küsida, aga 9(18)

Tsiviilasi nr 2-18-18132

hageja ei ole midagi teinud. Põhivõlausaldajate laenude eest oli soetatud vajalik tehnika, et firma üldse töötada saaks, summas 157 500 euro eest. See tehnika on Sillamäe Sadamas olemas. Suurendatud osakapitali kaasatud osa raha läks laenude kustutamisele, mille eest sai osta tehnikat. Ettevõtte kohustused ületasid käibevara.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg-st 1 tulenevalt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. ÄS § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib osanik, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejale kuulub kostja osa nimiväärtusega 600 eurot, mis moodustab 24% kostja osakapitalist (tl 17). Kostja osa, nimiväärtusega 1900 eurot, mis moodustab 76% kostja osakapitalist, kuulub Austrias registreeritud ettevõttele IRH International Recycling Holding GmbH. OÜ International Baltic Recycling IRH osanike koosoleku kokkukutsumise 9. oktoobri 2018. a teate kohaselt (tl 9, tõlge tl-l 31) kutsub kostja juhatus osaühingu huvides kokku osanike koosoleku 29. oktoobril 2018 kell 11.00 järgmise päevakorraga: 1. Põhikirja muudatused ja 2. Osakapitali suurendamine. Koosoleku toimumiskoht on xxx. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 29. oktoobri 2018 koosolek sai kokku kutsutud seaduse ja põhikirjaga kooskõlas ning et koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud (tl 10, tõlge tl-l 32; tl 11, tõlge tl-l 33). Samuti puudub vaidlus, et hageja sai õigeaegselt koosoleku kokkukutsumisest teada ja võttis koosolekust osa. Otsuste eelnõu ja koosoleku kokkukutsumise teates sisalduvate selgitustega kooskõlas kavatseti suurendada osakapitali 2500 eurolt 160 000 eurole osade nimiväärtuse suurendamise teel. 10(18)

Tsiviilasi nr 2-18-18132

Osakapitali suurendamise põhjuseks on kostja soov elavdada tema majandustegevust. Põhikirja muutmise vajaduse tingis kehtivas põhikirjas toodud osakapitali maksimaalse suuruse piirangu (10 000 eurot) muutmise vajadus. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 29. oktoobril 2018 toimus kostja osanike koosolek, millel osalesid hageja esindaja ja IRH International Recycling Holding GmbH esindaja registreerimislehe järgi (tl 12, tõlge tl-l 34). Kostja 29. oktoobril 2018 toimunud osanike koosoleku protokolli (tl 12 pöördel-16, tõlge tl-del 34 pöördel-36) kohaselt otsustati koosolekul kostja põhikirja muutmine ja kostja osakapitali suurendamine. Osanike koosoleku otsuse kohaselt suurendatakse kostja osakapitali 157 500 euro võrra 160 000 eurole, IRH International Recycling Holding GmbH osa nimiväärtust suurendatakse 119 700 euro võrra ning hageja osa nimiväärtust 37 800 euro võrra. Otsuse kohaselt pidid osanikud tegema rahalised sissemaksed osakapitali 30 päeva jooksul arvates osanike koosoleku toimumisest. Kui osanik ei tee rahalist sissemakset osakapitali, siis jääb ta ilma õigusest märkida osa ning osaühingul on õigus võõrandada see teisele osanikule või kolmandatele isikutele. Otsuste poolt hääletas kostja enamusosanik IRH International Recycling Holding GmbH (1900 häält, e 76% häältest) ja vastu hageja (600 häält, e 24% häältest), kes lasi protokollida ka oma vastuväite ÄS § 178 lg 3 alusel. Vastuväite kohaselt (tl 35 pöördel) on otsused seadusega vastuolus ja tahtlikult vastu võetud piiramaks ja kahjustamaks vähemusosaniku huve äriühingus. Hageja esitatud hagis leiab, et vastu võetud otsused on tühised heade kommetega vastuolu tõttu või alternatiivselt kehtetud seadusega vastuolu tõttu. Esmane nõue Hageja palub tuvastada, et kostja osanike 29. oktoobri 2018 koosoleku otsused on tühised, kuna hageja arvates on kostja 29. oktoobri 2018 osanike koosoleku otsus vastuolus heade kommetega ja suunatud teadlikult hageja osanikuõiguste mahu vähendamisele. Vaidlustatud otsuse järgselt väheneks hageja osalus osakapitali suurendamises osalemata jätmise korral seniselt 24%-lt 0,375%-le, mis arvestades kostja tegelikku turuväärtust, oleks ebaproportsionaalne ja selleks, et tagada osaluste väärtuse õiglane suhe ka pärast osakapitali suuruse muutmist, oleks kostja pidanud suurendama osakapitali vastavalt äriseadustiku § 155 lg 2 ülekursiga, mis taganuks hagejale kuuluva osa turuväärtuse muutumatuna püsimise ka kostja osakapitali suurendamise läbiviimise järgselt. Samuti on hageja viidanud, et kostja poolt toodud osakapitali suurendamise põhjused on üldsõnalised ja otsitud. Hageja väidab hagis, et läbi on kaalumata ja analüüsimata kostja võimaliku äritegevuse elavdamise soovi korral muud finantseerimise abinõud ja kostja osakapitali suurendamise otsuse põhjendustes puuduvad adekvaatsed põhjendused, miks on kostja äritegevuse elavdamise finantseerimine vajalik üksnes omafinantseerimise teel. Hageja väidab ka, et ta on korduvalt taotlenud kostjalt viimase majandustegevuse tulemuste kohta andmeid, kuid seni on kõik pöördumised jäänud kostja poolt tähelepanuta. Hageja on viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-7-10 p-s 37 väljendatud seisukohale, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus ja lubamatu osaniku käitumine äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste osanike arvel. Riigikohus lisas, et isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid (nt kapitali suuruse muutmine), võib tegutsemine sellise eesmärgi nimel olla õigusvastane. Riigikohtu hinnangul kinnitab seda asjaolu muuhulgas TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Viidatud lahendis asus Riigikohus seisukohale, et kahe võrdse osalusega osanikuga või aktsionäriga äriühingu puhul võib lugeda tahtlikuks heade 11(18)

Tsiviilasi nr 2-18-18132

kommetega vastuolus olevaks käitumiseks mh osaniku või aktsionäri tegutsemist teise aktsionäri või osaniku tahteta või vähemalt teadmiseta aktsiaseltsis enamuse omandamiseks, aktsiaseltsi vara üleandmist ühe aktsionäri majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine aktsionär kaotab sisulise kontrolli aktsiaseltsi vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt väärtusetuks. Tähtsust ei ole sellel, mida konkreetselt otsustas aktsionär kontrolli ebaõiglaseks omandamiseks ise aktsionärina või juhtorgani liikmena või mõjutas selleks äriühingu juhtorganite liikmeid või kasutas selleks kolmandaid äriühinguid või muid isikuid. Käesolevas asjas ei tuvastanud kohus, et osanike poolt 29. oktoobri 2018 koosoleku otsused oleks vastuolus seaduse või heade kommetega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Hageja on esitanud 24. juuli 2018. a kirja (tl 8, tõlge tl-l 30), mille kohaselt teavitas kostja muuhulgas hagejat, et omandades äriühingu OÜ INTERNATIONAL BALTIC RECYCLING IRH osad, esindatuna äriühingu Kudeaketa Zerbitzn Bateratua S.L. omaniku Gaizka Bolinaga Iturricastillo ja teiste juhtivtöötajate poolt, kinnitas hageja, et osa omamine on abiks lisanduva krediidirahastamise ligitõmbamisel, et suurendada äriühingu müügimahtu ja kaubakäivet ning tõsta äriühingu operatsioonide kasumlikkust. Siiski ei ole viimase kahe-kolme aasta jooksul äriühingu tegevust kuidagi rahastatud. Kõik OÜ INTERNATIONAL BALTIC RECYCLING IRH-i varad äriühingu registreerimisest arvates on omandatud hageja osaluseta. Lisaks on hageja rahvusvahelistest majanduslepingutest tuleneva otsese rahalise kohustuse mittetäitmise (tasumata last 16.04.2018 lepingu 2018-2B alusel) tulemusel äriühing OÜ INTERNATIONAL BALTIC RECYCLING IRH kandnud olulist majanduslikku kahju, mida hageja keeldub katmast. 13.02.2017 toimunud koosoleku protokolli kohaselt ei saa Hispaania äriühing Hierros Naparra, S.A. osaleda OÜ INTERNATIONAL BALTIC RECYCLING IRH Sillamäe sadama kaudu teostatavas äritegevuses, kui Hispaania poolt ei pakuta rahalist tagatist äriühingu tehingutele ja varale. Ülaltoodu alusel soovitati hagejal OÜ INTERNATIONAL BALTIC RECYCLING IRH asutajate loetelust vabatahtlikult välja astuda 30 päeva jooksul kirja kättesaamisest arvates. Hagejat hoiatati, et kui ta ei nõustu OÜ INTERNATIONAL BALTIC RECYCLING IRH asutajate loetelust vabatahtlikult välja astuma, siis Eesti Äriseadustiku § 167 lõike 1 kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele. Kostja hoiatas hagejat, et Eesti seaduste kohaselt on neil õigus hagejat OÜ INTERNATIONAL BALTIC RECYCLING IRH osanike loetelust välja arvata. Pooled ei vaidle vastu, et hageja ei täitnud oma äriühingu tegevuse rahastamise kohustust ei kostja poolt 24. juuli 2018 kirjas määratud tähtaja jooksul ega käesoleva ajani. Hageja ei vaielnud vastu, et tähtaegselt sai koosoleku kokkukutsumisest, päevakorrast ja koosoleku kokkukutsumise põhjendustest teada. 12(18)

Tsiviilasi nr 2-18-18132

Riigikohtu 12. aprilli 2017. a otsuse 3-2-1-10-17 p-s 13 väljendatud seisukoha kohaselt on seaduses sätestatud koosoleku kokkukutsumise reeglid selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada. Hageja võttis 29. oktoobri 2018 koosolekust osa ja lasi protokollida oma vastuväite ÄS § 178 lg 3 alusel. Vastuväite kohaselt (tl 35 pöördel) on otsused seadusega vastuolus ning vastu võetud tahtlikult, et vähemusosaniku huve äriühingus piirata ja kahjustada. Kohus, tutvudes toimikus olevate tõenditega, on nõus kostja käsitlusega, et kostja ja tema enamusosaniku tegevus on olnud nii osanike koosoleku ettevalmistamisel kui koosoleku toimumise ajal väga selge, seadusega kooskõlas ja läbipaistev. Äriseadustikus olevad protseduurireeglid nähakse ette selleks, et osanikele ei tuleks midagi ootamatult, et nad saavad otsuse projektiga tutvuda ning enda poolsed ettepanekud, küsimused esitada. Osanikel on õigus nõuda ka päevakorda nende poolt uute teemade võtmist. Kohtule ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid, et pärast otsuse eelnõu saamist oleks hageja pöördunud kostja poole ja teinud ettepanekuid, esitanud küsimusi. Lähtudes esitatud tõenditest, ei ole kohtul alust jaatada hageja väiteid, et kostja on otsuse vastuvõtmisel käitunud pahauskselt või heade kommete ja seadusega vastuolus. Hagejale sai antud võrdsed võimalused kostja enamusosanikuga võrreldes. Hageja ei viidanud ei enne koosolekut ega koosoleku ajal, et kostja oleks pidanud osakapitali suurendama ülekursi teel vastavalt ÄS § 155 lg-le 2. Samuti ei tulene kohtule esitatud tõenditest, et hageja oleks teinud kostjale teised ettepanekud kostja äritegevuse elavdamiseks muude võimalike finantseerimise abinõude kohta. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja osanike 29. oktoobri 2018 koosoleku päevakorra punktide 1 ja 2 kohta tehtud otsuste tühisuse alused puuduvad ning sellekohased otsused pole tühised. Alternatiivne nõue Alternatiivselt, kui kohus jätab hageja nõude tunnistada kostja osanike 29. oktoobri 2018 koosoleku otsuse punktid 1 ja 2 tühiseks rahuldamata, palub hageja tunnistada 29. oktoobri 2018 koosoleku otsuse punktid 1 ja 2 kehtetuks. ÄS § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. Vaidlust ei ole, et hagi esitati tähtaegselt. Lähtuvalt ÄS § 178 lg 3 teisest lausest, võib osanik, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Vaidlust ei ole, et hageja kui osanik osales kostja osanike 29. oktoobri 2018 koosolekul ja on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja hinnangul on otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks TsÜS § 38 lg 1 ja ÄS § 178 lg-st 1 tulenev hea usu põhimõtte, hageja õigustatud huvidega arvestamise kohustuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, mille järgimise kohustus on sätestatud TsÜS §-s 32. Hageja on veendunud, et kostja enamusosanik ei tegutsenud hääleõiguse teostamisel kostja huvides, vaid enese isiklikes huvides. Juriidilise isiku liikmetel on kohustus arvestada üksteise õigustatud huvidega, mis on korrelatsioonis liikmete mõjuga juriidilisele isikule. Mida suurem ja tugevam on liikme võimalik mõju juriidilisele isikule, seda rohkem on liige kohustatud 13(18)

Tsiviilasi nr 2-18-18132

arvestama teiste liikmete õigustatud huvidega. Taoline tahtlik hageja õiguste rikkumine, kostja huvides tegutsemata jätmine ja enda isikliku huvidest lähtuv tegevus, on TsÜS § 32 vastane. Samuti on otsused kehtetuks tunnistatavad TsÜS § 38 lg 1 lause 2 alusel, kuna kostja enamusosanik kasutas otsuste poolt hääletamisel oma hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks eeliseid hageja kahjuks ja otsused võimaldavad seda eesmärki saavutada. TsÜS § 38 lg 1 sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Vastavalt TsÜS §-le 32 peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hageja vastuväite kohaselt (tl 35 pöördel) on otsused seadusega vastuolus ning vastu võetud tahtlikult, et vähemusosaniku huve äriühingus piirata ja kahjustada. Riigikohus on 10. jaanuari 2012. a määruse nr 3-2-1-144-11 punktis 13 leidnud, et äriühinguõiguse üks põhimõte on see, et osanikud peavad lähtuma osaühingut puudutavate otsuste tegemisel eelkõige osaühingu huvidest, mitte enda isiklikest huvidest või mõne enda kontrollitava äriühingu huvidest. Kohus leiab, et osakapitali suurendamise otsuse heade kommete vastasus saab tuleneda üksnes otsuse sisust. Kostja äriregistri teabesüsteemi (tl 17) andmetel on kostja osamakse 1900 eurot ja hageja 600 eurot, seega hageja osalus on 24%. Vaidlusaluse otsuse (tl 34-35) kohaselt suurendatakse osakapital 157 500 euro võrra ja kostja uus osakapital on 160 000 eurot. Osade nimiväärtuseid suurendatakse ning olemasolevate osade põhjal peab osakapitali suurendamiseks maksma hageja 37 800 eurot ja kostja 119 700 eurot. Olemasolevate osade uueks nimiväärtuseks on 38 400 eurot ja 121 600 eurot. Seega enne osakapitali suurendamise otsustamist hageja osalus oli 24%, pärast osakapitali suurendamist hageja osalus endiselt 24%. Sellest tulenevalt osakapitali suurendamine ei toonud kaasa hageja osaluse proportsiooni muutumist. Vaidlusaluse otsuse kohaselt tuleb osade nimiväärtuse suurendamise eest maksta 30 päeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest. Hageja väiteks on, et hageja osalus osakapitali suurendamises osalemata jätmise korral senisest 24%-st väheneks 0,375%-le. Hageja leiab, et kostja pidanud suurendama osakapitali vastavalt äriseadustiku § 155 lg-le 2 ülekursiga, mis taganuks hagejale kuuluva osa turuväärtuse muutmata püsimise ka kostja osakapitali suurendamise läbiviimise järgselt. Samuti hageja väidab, et ta on korduvalt taotlenud kostjalt viimase majandustegevuse tulemuste kohta andmeid, kuid kõik pöördumised jäänud kostja poolt tähelepanuta. Kohus pooldab kostja vastuväidet, et majandusaasta aruanded on avalikud ja äriregistrist kättesaadavad. Samuti näeb ÄS § 166 lg 1 ette osaniku õigust saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt võib osanik juhul, kui 14(18)

Tsiviilasi nr 2-18-18132

juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kohtule jäid esitamata tõendid, et hageja pöörduks kostja poole viimase majandustegevuse tulemuste kohta andmete saamiseks. Samuti ei viidatud ega esitatud tõendeid selle kohta, et hageja kasutaks ÄS §-s 166 ette nähtud võimalust. Kohus on otsuste tühisust lahendades ikkagi tuvastanud, et kohtule ei esitatud sellekohaseid tõendeid, et otsuse eelnõu saamise järel oleks hageja pöördunud kostja poole ja teinud ettepanekuid, esitanud küsimusi. Hageja ei viidanud ei enne koosolekut ega koosoleku ajal, et kostja pidanuks osakapitali suurendama ülekursi teel ÄS § 155 lg-ga 2 kooskõlas. Samuti ei tulene kohtule esitatud tõenditest, et hageja teeks kostjale teised ettepanekud kostja äritegevuse elavdamiseks muude võimalike finantseerimise abinõude kohta. Kohtule on ka esitamata tõendid, mille alusel saaks kohus otsustada kostja süüks pandud väidete vastavust tegelikkusele. Kogunisti tuleb hageja poolt esitatud kostja 24. juuli 2018. a kirjast (tl 8, tõlge tl-l 30) pigem pahatahtlik käitumine kostja suhtes. Hageja ei vaielnud kirjas kajastatud väitele vastu, et ta ei ole viimase kahe-kolme aasta jooksul äriühingu tegevust kuidagi rahastatud, et kõik OÜ INTERNATIONAL BALTIC RECYCLING IRH-i varad äriühingu registreerimisest arvates on omandatud hageja osaluseta. Kostja esitatud 2017. majandusaasta aruande (tl 47-52) kohaselt äriühingu omakapital on miinus 101 836 eurot, kahjum 152 148 eurot (tl 48 pöördel). Kasumiaruande (tl 53) kohaselt on ajavahemiku eest 01.01.18 – 30.09.18 majandustegevuse kahjum juba 274 168,30 eurot. Kostja majandustegevuse tulemuste kajastavatest tõenditest lähtuvalt tuleb äriühingu tegutsemiseks võtta kasutusele seaduses ette nähtud abinõud. Väiksema osalusega isik ei tohi pahatahtlikult takistada äriühingu korrapärasel majandustegevusel. Kõnealusel juhul võib väita, et hageja kasutab ära oma väikeosaniku positsiooni ning tegutseb äriühingu huvidega vastuolus. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue tunnistada kehtetuks 29. oktoobri 2018 koosoleku otsuse punktid 1 ja 2 tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei ole tuvastanud vaidlusaluse 29. oktoobri 2018 koosoleku päevakorra punktide 1 ja 2 kohta tehtud otsuse tühisuse ega kehtetuks tunnistamise aluseid ning jätab hagi sellest tulenevalt rahuldamata täies ulatuses. Hagi tagamine Kohus 4. novembri 2018. a määrusega rahuldas hagi tagamise avaldus ning hagi tagamiseks keelas OÜ-l International Baltic Recycling IRH 29.10.2018. a osanike otsuse nr 1 ja 2 alusel OÜ International Baltic Recycling IRH osakapitali suurendamise kande tegemise avalduse esitamine äriregistrile kuni käesolevas tsiviilasjas menetluse lõppemiseni. Avalduse äriregistrile esitamise korral peatas kohus OÜ International Baltic Recycling IRH osakapitali suurendamise avalduse menetlemine ja keelas Tartu Maakohtu registriosakonnal OÜ International Baltic Recycling IRH 29.10.2018. a osanike otsuse nr 1 ja 2 alusel osakapitali suurendamise kanne tegemine kuni käesolevas tsiviilasjas menetluse lõppemiseni. 15(18)

Tsiviilasi nr 2-18-18132

TsMS § 386 lg 4 esimesest lausest tulenevalt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada 4. novembri 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 ja p 2 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 21. augustil 2019 kuni istungi ajani kantud menetluskulude kohta (tl 75) ja 26. augustil 2019 täiendava menetluskulude nimekirja, mis sisaldab 22. augusti 2019 istungiga seotud kulud. Kostja kantud menetluskulude kindlaksmääramise 21. augusti 2019 avalduse kohaselt on kostja menetluskulude suuruseks 1620 eurot (käibemaks ei lisandu), õigusteenust on osutatud 13,5 h ulatuses ning tunnihind on 120 eurot (käibemaks ei lisandu). Avalduse kohaselt 2,5 h on kulunud kohtudokumentidega tutvumisele ja analüüsile, 1 h kliendikohtumisele hagiavalduse esitamisega seoses ning 1,5 h kliendiga e-kirja ja telefoni vahendusel suhtluseks, 8,5 h on kulunud hagiavalduse vastuse koostamiseks.

Tsiviilasi nr 2-18-18132

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16). Kohus, olles analüüsinud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, leiab, et kostja avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus analüüsib kõigepealt hageja esindaja tunnitasu suurust. Kohus on seisukohal, et õigusteenuse tunnitasu määr 120 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt nt 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 ja 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Järgnevalt analüüsib kohus lepingulise esindaja toimingud ja neile kuulutatud aja põhjendatus. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt peaks asja materjalidega ning menetluse käigus tehtud kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, aga ka kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja tsiviilasja menetluses esitanud järgmised kirjalikud dokumendid: vastus hagiavaldusele (tl 43-45, sisuliselt 5,5 lehekülge), teatis sobivate istungiaegade kohta (tl 62, sisuliselt 0,5 lehekülge). Kostja esindaja võttis osa 22. augusti 2019 kohtuistungist ning on käinud istungil Pärnust Narva ja tagasi. Esindaja palub hüvitada sõiduks kulunud aeg. Kohus on seisukohal, et on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud kostja lepingulise esindaja toimingud ja nendele kuulunud aeg: - 28.01.2019. a hagile vastuse esitamine 8,5 tundi; - 11.06.2019. a teatise koostamine kohtuistungiks sobivate aegade kohta 0,5 tundi; - 22.08.2019 istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine kokku 3 tundi (istungi protokolli kohaselt algas istung kell 13.37 ja lõppes kell 15.22); - sõidukulu 636 km arvestusega 0,3 eur x km, kokku 190,80 eurot. Kohus jätab põhjendatud ja vajalikuna arvestamata aja, mis hageja esindajal on kulunud järgmistele tegevustele: kohtudokumentidega tutvumisele ja analüüsile ning e-kirja ja telefoni vahendusel 1,5 h suhtluseks kliendiga. Kohus on eelnevalt märkinud, et asja materjalidega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, aga ka kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele vms kuluv aeg peab olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument; hagiavalduse esitamisega seonduvale kliendikohtumisele. Käesolevas asjas on kostja poolt hagiavaldus esitamata; 17(18)

Tsiviilasi nr 2-18-18132

kohtuistungile sõiduaeg. Kostja lepingulise esindaja sõiduaja kulud hüvitamisele ei kuulu. TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, seega ei ole ka menetluskuluks esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Seega leiab maakohtus, et kostja põhjendatud ja vajaminevaks kuluks on maakohtu menetluses kostja lepingulise esindaja õigusabi toimingud 12 tunni ulatuses, seda summas 1440 eurot pluss sõidukulud summas 190,80 eurot, kokku 1630,80 eurot ilma käibemaksuta. Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks 1630,80 eurot ilma käibemaksuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.