Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
19. september 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-6210
Tsiviilasi
Swedbank AS-i kaebus kohtutäituri Elin Vilippuse
9.aprilli 2019. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2015/7378
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 11. juuli 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
kohtutäituri Elin Vilippuse määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld Puudutud isik (võlgnik) XX (endine X, isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudtatud isik (sissenõudja) Korteriühistu Sadama 15 (registrikood 80181607), seaduslik esindaja AM Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. juuli 2019. a määrus ning teha uus määrus, millega jätta Swedbank AS-i kaebus kohtutäituri Elin Vilippuse 9. aprilli 2019. a otsusele täiteasjas nr 022/2015/7378 rahuldamata.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud Swedbank AS-i kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
1.Swedbank AS (avaldaja) esitas 22. aprillil 2019 (täiendatud 2. mail 2019) Harju Maakohtule avalduse, milles palus tühistada Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (kohtutäitur) abi Viljo Konsapi 9. aprillil 2019. a otsuse täiteasjas nr 022/2015/7378, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 19. märtsi 2019. a kaebuse ning keelata kohtutäituril eduka enampakkumise järel avaldaja kasuks Harjumaal Lääne-Harju vallas Paldiski linnas XXX (registriosa nr XXXXXXX) asuvale korteriomandile seatud hüpoteegi kustutamine. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Korteriühistu Sadama 15 (korteriühistu, sissenõudja) avalduse alusel XX (võlgnik) suhtes täitemenetluse 022/2015/7378 (täiteasi). Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 1. aprilli 2015. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-62380 (kohtuotsus), millega kohustati võlgnikku võõrandama talle kuuluv korteriomand ja määrati, et juhul kui võlgnik korteriomandit ei võõranda, tuleb korteriomand võõrandada täitemenetluse korras enampakkumise teel. Kohtutäituri 28. veebruaril 2019 avaldatud enampakkumise teate kohaselt toimub täiteasjas enampakkumine keelumärkega tagatud nõude rahuldamiseks ning keelumärge ja kõik hüpoteegid kustutatakse pärast edukat enampakkumist. Avaldaja esitas 19. märtsil 2019 kohtutäiturile kaebuse avaldaja kasuks võlgniku korteriomandile seatud hüpoteegi kustutamise vaidlustamiseks. Kohtutäitur jättis
9.aprilli 2019. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et kohtutäitur eksib selles, et avaldaja kasuks võlgniku korteriomandile esimesele järjekohale seatud hüpoteek tuleb pärast edukat enampakkumist kustutada. Täitmisavalduse aluseks oleva kohtuotsuse täitmine ei anna seaduslikku alust avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks, sest sellest ei nähtu, et võlgnik oleks pikaajaliselt korteriühistu arved tasumata jätnud. Korteriühistu väljastatud arved võivad küll olla tõendiks kommunaalkulude tasumata jätmise kohta, kuid need ei saa olla täitmisavalduse aluseks olevaks täitedokumendiks. Lisaks ei ole korteriühistu poolt täitmiseks esitatud 10 161,94 euro suurune võla arvutuskäik jälgitav ja võlg on osaliselt aegunud. Eelnevat arvestades ei võimalda kumbki täitedokument koos ega eraldi avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamist.
2.Maakohus võttis avalduse menetlusse ja küsis puudutatud isikutelt seisukohad.
3.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur jäi 9. aprilli 2019. a otsuses toodud seisukohtade juurde. Avaldaja kasuks seatud hüpoteek tuleb korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 44 lg 2, § 72 lg 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 158 lg 3 alusel pärast täiteasjas korteriomandi sundmüügiks läbiviidud edukat enampakkumist kustutada. Seda seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10007.
4.Korteriühistu ja võlgnik oma seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
5.Maakohus rahuldas 11. juuli 2019. a määrusega avalduse ja keelas eduka enampakkumise järel avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamise täiteasjas nr 022/2015/7378. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isikute kanda ja mõistis neilt avaldaja kasuks välja 15 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole täitemenetluse aluseks olevate täitedokumentide alusel võimalik avaldaja kasuks seatud hüpoteeki TMS § 158 lg 3 kohaselt kustutada. Täitemenetluse aluseks olevast kohtuotsusest ei nähtu, et hagi esitati majandamiskulude saamiseks ning formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur seda asjaolu ka kohtuotsusest tuletada. Kohtute Infosüsteemist (KIS) ei nähtu, et selliseid hagisid oleks võlgniku vastu esitatud. Seega viiakse täitemenetlust läbi korteriomandi võõrandamise nõude täitmiseks, mitte majandamiskulude saamiseks. Korteriühistu tõendi alusel rahuldatakse üksnes täitemenetluse ajal ja vahetult enne seda tekkinud korteriühistu nõue ilma eraldi kohtulahendita. 2 (5)
Varem tekkinud majandamiskulude sissenõudmiseks on vaja tavapärast täitedokumenti, mida praegusel juhul kohtu- ega täitemenetluses esitatud ei ole. Maakohus selgitas, et KrtS-i seletuskirja kohaselt lisati korteriühistu tõend korteriomandist tuleneva nõude kohta täitedokumentide loetellu selleks, et korteriühistu nõuded ei jääks täitemenetluses korteriomandi omaniku vahetuse tõttu korteriomandi arvel rahuldamata (TMS § 2 lg 1 p 27). See säte ei anna korteriühistu arvele või mistahes võlateatele siiski täitedokumendi tähendust, sest ainult korteriühistu tõendi alusel täitemenetlust alustada ei saa (TMS § 2 lg 4). Korteriühistu saab täitedokumendiks oleva tõendi esitada koos täitmisavaldusega, millele on lisatud tavapärane täitedokument või kui korteriomandile on pööratud sissenõue mõne muu sissenõudja avalduse alusel (TMS § 23 lg 44 ja § 1491 lg 3). Seega vajab korteriühistu täitemenetluse alustamiseks endiselt kohtulahendit, sest ainult tõendi alusel täitemenetlust alustada ei saa. Lisaks tuleb korteriühistul oma nõude põhjendatust tõendada. Selleks tuleb esitada kehtiv majanduskava ja nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed (TMS § 23 lg 44 p 1). Täitemenetluses rahuldatakse selle ajal ja vahetult enne seda tekkinud korteriühistu nõue ilma eraldi kohtulahendita, kuid varasema võla sissenõudmiseks peab korteriühistul olema täitedokument. Veel selgitas maakohus, et asjas ei oma tähtsust see, kas sundvõõrandamise otsus tehti võlgniku suhtes seetõttu, et ta jättis korteriühistu majandamiskulud pikema perioodi vältel tasumata, sest varem tekkinud majandamiskulude võla sissenõudmiseks täitedokumenti ei ole. Kohtutäituri viide Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2017. a määrusele tsiviilasjas nr 2-18-10007 ei ole asjakohane, sest asjaolud on erinevad. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldamata või saata asi samale maakohtule uuesti läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kohtutäitur jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus põhjendamatult, et sissenõudjal ei ole täitemenetluses täitedokumenti, mis võimaldaks TMS § 158 lg 3 alusel avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamist. Täitedokumendiks on korteriühistu kasuks tehtud kohtuotsus korteriomandi sundvõõrandamise nõude täitmiseks. TMS § 23 lg 44 alusel rahuldatakse täitemenetluse ajal ja vahetult enne seda tekkinud korteriühistu nõue ilma eraldi kohtulahendita. See toimub tõendi kui täitedokumendi alusel TMS § 2 lg 1 p 27 mõttes. Praegusel juhul tõendas korteriühistu, et tal on lisaks korteriühistu võõrandamise nõudele ka sissenõutavaks muutunud majandamiskulude nõue ja ühines selle nõude täitmiseks TMS § 149 ja § 1491 alusel täitemenetlusega. Asjaolu, et korteriühistul ei ole esitada täitedokumenti varem tekkinud majandamiskulude võla saamiseks, ei anna alust avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamata jätmiseks. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata Tallinna Ringkonnakohtu
11.septembri 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10007. See lahend on asjakohane, kuna käsitleb korteriühistu pandiõiguse tähendust.
7.Korteriühistu toetas määruskaebust.
8.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada TMS-i väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega jätab kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada. 3 (5)
11.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldaja kasuks võlgniku korteriomandile esimesele järjekohale seatud hüpoteek tuleb pärast edukat enampakkumist TMS § 158 lg 3 alusel kustutada. Maakohus leidis, et sissenõudjal puudub täitemenetluses täitedokument, mis võimaldaks TMS § 158 lg 3 alusel avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamist. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
12.Praegusel juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 1. aprilli 2015. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-62380, millest tulenevalt nõuab korteriühistu võlgniku korteriomandi võõrandamist täitemenetluse korras enampakkumise teel (tl-d 15–16). Kohtuotsus on TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes täitedokument. Kuigi iseenesest märkis maakohus õigesti, et selle täitedokumendi alusel ei saa korteriühistu pandiõigust KrtS § 44 lg 1 mõttes tekkida, jättis maakohus tähelepanuta, et korteriühistu saab täitemenetluses esitada korteriomandile sissenõude pööramisel TMS § 2 lg 1 p 27 alusel täitedokumendi korteriomandist tuleneva nõude täitmiseks. Selleks esitas korteriühistu kohtutäiturile TMS § 1491 lg-s 4 sätestatud andmed (võlgnevuse aruanne ja 2019. a majanduskava, tl-d 33–35). Täitemenetluses piisab korteriühistu pandiõiguse tekkimiseks sellest, et korteriühistu esitab TMS § 2 lg 1 p-s 27 nimetatud tõendi koos TMS-is sätestatud andmetega. Majandamiskulude nõue on KrtS § 44 lg 1 alusel pandiga tagatud ja sellele kohaldatakse sama sätte lg 2 järgi esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut, mistõttu sellest nõudest tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega (TMS § 158 lg-d 2 ja 3). Seda arvestades on kohtutäituril õigus kustutada avaldaja kasuks võlgniku korteriomandile esimesele järjekohale seatud hüpoteek pärast täiteasjas nr 022/2015/7378 läbiviidud edukat enampakkumist.
13.TMS § 1491 lg 1 järgi kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks ei ole korteriühistu, saadab ta viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta korteriühistule. Kümne päeva jooksul teate saamisest arvates peab korteriühistu esitama kohtutäiturile korteriühistu kehtiva majanduskava ja tõendi järgmiste andmetega: 1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist, ja selle nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed; 2) majandamiskulude edasise arvestuse alus (TMS § 1491 lg 4 p-d 1 ja 2). Kolleegium leiab, et korteriühistu pandiõiguse rakendamine ei sõltu sellest, kas täitemenetlus on algatatud korteriühistu avalduse alusel või korteriühistu ühineb täitemenetlusega, milles on sissenõue pööratud korteriomandile. Sellist tõlgendust toetab KrtSi seletuskiri ja Justiitsministeeriumi seisukoht (tl-d 54–54 pöördel). Praeguses asjas on korteriühistu esitanud täitmiseks korteriomandi võõrandamise nõude ning korteriühistu saab samas täitemenetluses nõuda ka korteriomandist tuleneva (rahalise) nõude täitmist TMS § 2 lg 1 p-s 27 sätestatud tõendi alusel. Kuna TMS § 2 lg 1 p-s 27 märgitud tõendi alusel ei saa täitemenetlust alustada, siis ei ole TMS § 23, sh lg 44, asjas kohaldatav. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et korteriühistu vajab majandamiskulude sissenõudmiseks jõustunud kohtulahendit. Korteriühistu on sissenõudmiseks esitanud korteriomandi võõrandamise kohustamise nõude (mitte rahalise nõude) ning kuna selle nõude täitmisel pööratakse sissenõue korteriomandile, siis rakendub ka KrtS § 44 lg-st 1 tulenev korteriühistu pandiõigus majandamiskulude võlgnevuse osas.
14.Kolleegium märgib, et see, kui suur on korteriühistu majandamiskulude võlgnevus, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust, sest kohus lahendab üksnes küsimust, kas korteriühistul on pandiõigus, mille tagajärjel on avaldaja hüpoteek järjekohas tagapool ja lõpeb pakkumise parimaks tunnistamisega. Korteriühistu tõendist nähtuvalt on korteriühistul pandiõigusega tagatud korteriomandist tulenev nõue (tl 34).
15.Määruskaebuse rahuldamine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3 alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta avaldaja kanda. 4 (5)
TsMS § 175 lg 31 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Praeguses asjas kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.