3.Määrata Ly Müürsoole ajutise halduri tasuks 11 tunni eest 1200 eurot (sh käibemaks). Ajutise halduri tasu mõista välja pankrotivarast OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskontole nr EE452200221011718199.
4.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
5.OÜ ELL AUTO (likvideerimisel) endisel juhatuse liikmel Margus Liivrannal (Liivrand; isikukood 37208030258) ilmuda võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja (Sauna 5, Rapla), 15. oktoobril 2019 kell 9.55.
8.Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja ajutisele haldurile ja jõustumisel Tartu Maakohtu registriosakonnale.
1 (4)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri seisukohad
1.OÜ ELL AUTO (likvideerimisel, võlgnik) esitas 29. augustil 2019 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.
2.Pärnu Maakohus võttis 3. septembri 2019 määrusega panrotiavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
3.Ajutine pankrotihaldur esitas 13. septembril 2019 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur palub kuulutada välja võlgniku pankrot ning nimetada võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Aruande kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks registri andmetel kaubavedu maanteel. Osaniku 25. juuni 2019 otsusega lõpetati osaühingu majandustegevus ja algatati likvideerimismenetlus.
1.juulil 2019 tehti äriregistris likvideerimismenetluse alustamise kanne ja avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded likvideerimismenetluse teade. Kõikidele teadaolevatele võlausaldajatele on likvideerimisteated saadetud. Swedbank AS arvelduskonto väljavõttest nähtub, et viimased väljamaksed tehti 30. mail 2019 Maksu- ja Tolliametile (MTA). Registriosakonna avalikust teabesüsteemist nähtuvalt tekkis maksuvõlg alates 11. detsembrist 2017. Kuivõrd võlgnik ei ole registrile 2017. a ja 2018. a majandusaasta aruandeid esitanud, siis ei vasta raamatupidamise korraldamine vähemalt osaliselt seadusele ja juhatuse töö oli puudulik. Võlgniku 2016. a käive oli 3 801 608 eurot ja kasum 155 653 eurot; 2017. a käive oli 3 407 044 eurot ja kahjum 794 838 eurot ning perioodil 1. jaanuarist 2018 kuni 30. juunini 2019 oli käive 780 180 eurot ja kahjum 582 954 eurot. Kuna äriühing on osaniku otsuse alusel likvideerimisel, siis on majandustegevus ilmselgelt lõppenud ja suurem majandusnäitajate analüüs ei ole otstarbekas. Võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevalt vara hinnanguliselt 69 520 eurot, mis koosneb sõidukitest ning nõuetest ja ettemaksetest. Võlgniku arvelduskontodel pankrotiavalduse kohaselt rahalised vahendid puuduvad (aruande esitamise ajaks AS-i LHV Pank vastus konto seisu kohta puudub). Ajutine haldur ei arvestanud sõidukitega, millede registrikanne on ajutiselt peatatud või mis on ajutiselt registrist kustutatud, kui varaga oma lõppjärelduses. Pankrotimenetluses tuleb kontrollida, kas viidatud sõidukid reaalselt eksisteerivad ja kas tegemist võib olla kasvõi vanaraua väärtusega sõidukitega. Lisaks on võlgnik märgitud vastutavaks kasutajaks Swedbank Liising AS-i nimele registreeritud sõidukile Mercedes-Benz Actros (reg.märk xxxxxx). Viimase kolme aasta jooksul on võlgnik võõrandanud 24 sõidukit. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastuse kohaselt on kohtutäitur Sirje Taela menetluses võlgniku 2 nõuet kokku 10 679,82 euro väärtuses U P vastu. Võlgnik omas Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskontot, mis suleti 1. juunil 2016. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 1 006 894,25 eurot. Alates 11. detsembrist 2017 on võlgnikul Maksu- ja Tolliameti ees maksuvõlg, mis 9. septembri 2019 seisuga on 276 670,01 eurot (sh intress). Likvideerija esitatud andmete järgi oli 29. augusti 2019 seisuga võlgnevus 101 hankija ees 439 918 eurot ning võlgnevus tagastamata laenudest 267 753 eurot. Lisaks võlgniku raamatupidamises kajastatud andmetele selgitas ajutine haldur välja, et äriühingul on veel mitmeid kohustusi ja võlgnevusi kohtutäiturite ees.
2 (4)
Võlgniku suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 6 täitemenetlust, mille peatamiseks esitas ajutine haldur taotlused. Äriregistri andmete kohaselt ei ole võlgniku vara koormatud kommertspandiga ja muud pandiõigused teadaolevalt puuduvad. Eeltoodust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad varasid 937 374,25 euro võrra ning need suurenevad lisanduvate viiviste ja intresside näol. MTA andmetel ei ole 9. septembri 2019 seisuga võlgnikul töötamise registris kehtivaid kandeid. Seega on võlgniku majandustegevus lõppenud. Kuna on algatatud likvideerimismenetlus, siis ei näe ajutine haldur ka võimalusi tegevuse jätkamiseks. Pealegi puuduvad selleks rahalised vahendid ja võimalused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole ajutise halduri esialgsel hinnangul pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur toob maksejõuetuse põhjusena välja müügikäibe languse, pikaajalise kahjumiga tegutsemise ja ebaõnnestunud saneerimismenetluse. Esialgsete andmete kohaselt ei ole ajutisel halduril andmeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.
4.Ajutine haldur palub pankrotivarast OÜ-le Sentire MK, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, välja mõista ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 1200 eurot. Kulude aruande kohaselt teostas haldur järgmised toimingud tunnihinnaga 85 eurot: järelpärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Maanteeametisse, MTA-le, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta kohtutäituritele - 2 h; tutvumine äriregistrist saadud, järelepärimise tulemusena saadud, kohtu poolt saadetud ja võlgniku likvideerija poolt esitatud dokumentidega - 2,5 h; dokumentide analüüs, suhtlemine võlgniku seadusliku esindajaga ja võlausaldajate esindajatega - 2,5 h; aruande ettevalmistamine; kohtuistungil osalemine - 4 . Kokku moodustab ajutise halduri tasu tehtud toimingute eest 935 eurot (11 h x 85 eurot/h). Ajutise halduri bürookulud (sh telefoni kasutamine, mobiiltelefoni skänneerimismasina kasutamine, arvuti kasutamine, bürooruumide transpordikulud) moodustavad 65 eurot.
kasutamine, kasutamine,
Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud kokku moodustavad 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 1200 eurot.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab 3 (4)
pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
7.Praegusel juhul on võlgniku maksejõuetus püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara (69 520 eurot) arvelt ei ole võimalik rahuldada võlgniku kohutusi, mida oli teadaolevalt vähemalt 1 006 894,25 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kuivõrd olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb viia läbi Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas (Sauna 5, Rapla) 15. oktoobril 2019 kell 10.00. Pankrotihalduril tuleb tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.
8.PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
9.Kohus kohustab võlgniku endist juhatuse liiget Margus Liivranda (isikukood xxxxxxxxxxx) ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja (Sauna 5, Rapla)
15.oktoobril 2019 kell 9.55.
10.Tulenevalt PankrS § 23 lg-test 1 ja 3 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, sh ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.
11.Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise pankrotihalduri tasu kuulub rahuldamisele pankrotivara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.