Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. september 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-16097
Tsiviilasi
Vera Shkuratova hagi OÜ Froling vastu kinnisasja omandiõiguse ja valduse üleandmiseks, kinnistusraamatus kande muutmiseks ning kahju hüvitamiseks või alternatiivselt müügihinna 12000 euro saamiseks 10 194,58 eurot eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. jaanuari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vera Shkuratova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Vera Shkuratova (hageja), ik XXXXXXXXXXX ; esindaja advokaat Andrei Matvejev
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: OÜ Froling (kostja), rk 10542363; esindaja Juri Nesterenko
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 18. jaanuari 2019 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Vera Shkuratova kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Vera Shkuratova (hageja) esitas 27.10.2017 hagi osaühingu Froling (kostja) vastu, milles palus: a) kohustada kostjat üle andma hagejale Narva linnas XXXXXXXXXXX asuva kinnisasja 1⁄2 suurune mõtteline osa (edaspidi kinnisasja mõtteline osa) ja hüvitama hagejale hüpoteegi seadmise tõttu tekkinud kahju 8000 eurot, ja b) kohustama kostjat üle andma kinnisasja mõttelise osa valduse, ja c) tuvastada kostja nõusolek omanikukande muutmiseks ja asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega, või alternatiivselt d) mõista kostjalt välja hageja kasuks tasumata jäänud müügihind 12 000 eurot. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 03.12.2014 müügi- ja asjaõiguslepingu, millega hageja võõrandas kostjale 1⁄2 suuruse kinnisasja mõttelise osa. Müügihind oli 15 000 eurot, millest 3000 eurot maksis kostja hagejale enne lepingute sõlmimist. 12 000 eurot müügihinnast tuli tasuda ühe aasta jooksul igakuiste maksetena. Kostja jättis müügihinnast 12 000 eurot tasumata. 09.12.2016 tehti kostjale ettepanek võlg tasuda ja teatati, et võla tasumata jätmisel jõustub lepingust taganemine ja nõutakse omandiõigus tagasi. 09.12.2016 määratud tähtaja jooksul võlga ei tasutud ja taganemine jõustus. Kostjale kuuluvale mõttelisele osale kinnisasjast on seatud hüpoteek 8000 eurot Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks. Kuna hüpoteek vähendab kinnisasja väärtust, on hüpoteegi seadmisest tekkinud kahju 8000 eurot. Kuna hageja on müügilepingust taganenud, peab kostja andma hagejale üle omandiõiguse kinnisasja mõttelisele osale. Kui see pole võimalik, tuleb kostjal maksta tasumata müügihind 12 000 eurot. Hageja ei ole kostjalt saanud laenu. Esitatud laenuleping on pettus.
2.Kostja vaidles hagile vastu. 15.10.2014 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai hageja kostjalt laenu 10 000 eurot tähtajaga 10.03.2015. Pooled sõlmisid ka 04.03.2015 kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe summas 10 194 eurot, arvestades intresse. Samuti sai hageja kostjalt 06.01.2014
veel 650 eurot laenu maa erastamiseks. Kuna hageja ei täitnud enda kohustust, s.o ei ole laenu kostjale tagastanud, võib kostja keelduda ka enda rahalise kohustuse täitmisest. Hageja ei saa lepingust taganeda. Taganemisavaldus pole ka kostjale kätte toimetatud. Lepingust ei taganetud mõistliku aja jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. Poolte vahel sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingu kohaselt oli müügihinna tasumise tähtaeg 2015. a detsembris, hageja taganemisavaldus tehti alles 09.12.2016.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus rahuldas 18. jaanuari 2019 otsusega hageja alternatiivse nõude 12 000 eurot. Maakohus tuvastas, et kostjal on hageja vastu nõue 10 194,58 eurot. Poolte vastastikused nõuded tasaarvestati ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 1805,42 eurot. 92% menetluskuludest jäeti hageja kanda, 8% kostja kanda. Menetluskulude rahalist suurust ei määratud kindlaks. VÕS § 116 lg 1 ja 2 p 5 alusel võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Hageja pidi tõendama, et kostjale oli täiendav tähtaeg teada ja kostja on aru saanud, et tegemist on viimase võimalusega kohustust täita. Sama põhimõte kehtib ka taganemisavalduse puhul, s.o taganemine on tahteavaldus, mis peab võlgnikuni jõudma, vastasel juhul ei ole taganemine kehtiv. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks selle kohta tõendeid esitanud. Kostja vaidles taganemisavalduse kättesaamisele vastu. Avalduse notariaalselt vormil ei ole tähendust, kuna kostja ei pruugi teada notari juures tehtud taganemisavaldusest. Kuna taganemisavalduse varasemat kättetoimetamist pole tõendatud, toimetati taganemisavaldus kostjale kätte koos hagiga, s.o 2017. a novembris. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Müügihinna tasumise tähtaeg oli 25.12.2015. Taganemisavaldus tehti 09.12.2016. Kuna müügihind tuli tasuda osamaksetena, on nõude täitmata jätmisest möödunud veelgi rohkem aega. VÕS § 118 lg 1 p 1 välistab taganemise võimaluse pärast mõistliku tähtaja möödumist. Juri Nesterenko suhtes toimunud kriminaalmenetlus ei ole mõjuvaks põhjuseks taganemisavalduse õigel ajal esitamata jätmiseks. Lepingu pool oli kostja, mitte J. Nesterenko. Asjasse ei puutu ka kostja raamatupidamine. Peaaegu kahe aasta möödumisel lepingu rikkumisest ei ole lepingust taganemine enam võimalik, taganemiseks mõistlik aeg on möödunud. Seetõttu ei saa hageja lepingust taganeda VÕS § 118 lg 1 p 1 alusel ja nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Hageja nõue omandiõiguse ja valduse üleandmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna omandi üleandmise nõue ei ole põhjendatud, ei saa tekkida ka hüpoteegist kahju.
VÕS § 110 lg 1 alusel võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kostja on seisukohal, et tal on poolte vahel 15.10.2014 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue hageja vastu summas 10 194.58 eurot. Kostja on tasunud ka täitemenetluse algatamise eest 229 eurot ning täitemenetluse lõpetamise eest 778,01 eurot. Kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe notaritasu summas 61,68 eurot oli samuti tasutud. Kostja tasus ka kulutused summas 108,79 eurot, mis olid seotud ostueesõiguse lepingu vormistamisega. Samuti kandis kostja täiendavaid kulutusi, mis olid seotud hagejale kuuluva kinnisvara erastamise ja hooldamisega; kokku 12 032,26 eurot. Arvestades poolte vahelisi suhteid ning lepingute sõlmimise kronoloogiat, võib väita, et poolte nõuded on omavahel piisavalt seotud. Kostja nõue ei pea tulenema samast õigussuhtest (antud juhul tuleneb laenulepingust), kuid võlasuhe peab olema kehtiv. Kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest ainult siis, kui tema nõue hageja vastu ei ole piisavalt tagatud, nõuded ei tohi olla ka samaliigilised, vastasel juhul saab need tasaarvestada. Tegemist on erinevatest lepingutest tulenevate kohustustega, seega mittevastastike kohustustega VÕS § 111 mõttes (tegemist ei ole vastastikuse lepinguga) ning seega ei saa kostja VÕS § 111 alusel täitmisest keelduda. Kuna tegemist on samaliigiliste kohustustega, ei saa kostja ka keelduda täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel, kuid võib nõudeid tasaarvestada. Kostja seisukohast nähtub tema soov nõudeid tasaarvestada. VÕS § 197 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 198 tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kostja on tõendanud hageja vastu laenulepingust tuleneva nõude olemasolu. Kohtule on esitatud tõendina poolte vahel 15.10.2014 sõlmitud laenuleping tähtajaga 01.03.2015 ning 04.03.2015 notariaalne kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe, mille kohaselt tuleneb võlakohustus 15.10.2014 sõlmitud laenulepingust. Kostja on selgitanud, et hageja suhtes oli algatatud täitemenetlus, kuid kostja 17.07.2015 avalduse alusel see lõpetati. Kostja on selgitanud ka, et täitemenetlus oli lõpetatud, kuna pooled on jõudnud kokkuleppele omavahelised nõuded tasaarvestada. Seega on kostja püüdnud hagejalt sisse nõuda laenulepingust tulenevat võlgnevust, täitemenetluse lõpetamine ei tõenda, et laenuleping oli rahatu. Sellisele järeldusele ei saa kohus jõuda ka arvestades hageja vanust ega ka seda, et hageja ei valda eesti keelt. Kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta oli sõlmitud notari juures ja tõestatud. Isegi juhul, kui eeldada, et laenulepingu sisust hageja aru ei saanud,
ei ole eluliselt usutav, et hageja ei saanud aru notari juures allkirjastatava dokumendi sisust. Notari kohustus on selgitada ning veenduda, et isik saab allkirjastavast dokumendist ja selle sisust aru. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit pettuse kohta ega palunud pettuse tõttu laenuleping tühistada. Seega on poolte vahel sõlmitud laenuleping on kehtiv ja kostjal on nõue hageja vastu summas 10 194.58 eurot. Muude kulude (s.o täitemenetluse algatamine, lõpetamine, notaritasu ja ostueesõiguse lepingu vormistamine) osas ei ole kostja tõendanud, et hagejal on kohustus nimetatud kulusid kanda või et pooltel oleks mistahes kokkulepe nimetatud kulude kandmise osas. Tasaarvestamisele kuulub seega 15.10.2014 laenulepingust tulenev laenusumma koos intressiga, s.o 10 194,58 eurot. Tasaarvestamata nõude osa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, s.o 1 805,42 eurot (12 000-10 194,58).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada kostja nõude tasaarvestamine hageja nõudega ja teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada, et kostjal puudub hageja vastu rahaline nõue 10 194,58 eurot. Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ka menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud kostja kanda. Väär on maakohtu seisukoht, et hageja sai kostjalt laenu. Tegu on pettusega. 15.10.2014 laenulepingu punktis 2.1. on küll märgitud, et apellant sai laenulepingu sõlmimise päeval kostja käest sularaha. Samas ei valda apellant eesti keelt. Kostja oleks pidanud tõendama raha üleandmist. Juhul, kui kostja oleks andnud hagejale laenu, poleks lepitud kokku müügihinna tasumises ja oleks kohe tehtud tasaarvestus. Juri Nesterenko on OÜ Froling prokurist, kuid prokuristi volitused ei sisalda õigust olla esindaja kohtumenetluses. Maakohtus tulnuks teha tagaseljaotsus.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellandi kanda.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus tuvastas kostja vastunõude suuruse ja tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused nõuded. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu otsuse õigsust hageja alternatiivse nõude rahuldamise osas, kuna selles osas ei ole kaebust esitatud.
8.Hageja väide, et laenuleping, mis on kostja vastunõude aluseks, oli rahatu ja kostja pidi tõendama hagejale raha üleandmist, ei ole õige. Asjas ei ole vaidlust, et 15.10.2014 laenuleping sisaldas hageja kinnitust, et ta on laenulepingu järgse summa kätte saanud. Seega sisaldas laenulepingu tekst täitmise kviitungit VÕS § 95 lg 1 mõttes. Samuti tõendab 04.03.2015 notariaalne kohesele sundtäitmisele allumise
kokkulepe, et laenuleping oli täidetud, kuna hageja sõlmis kostjaga notariaalakti, millega allutas end laenulepingust tuleneva kohustuse osas kohesele sundtäitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, milles maakohus tuvastas kostjal nõude olemasolu, selle sissenõutavuse ja õiguse esitada tasaarvestusavaldus, ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
9.Õige ei ole hageja väide, et kostja ei saanud menetluses oma nõuet tasaarvestada. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestuse aluseks on ühepoolne tahteavaldus, mis ei eelda vastaspoole nõustumist, kuid mis hakkab kehtima kättesaamisega. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse vastuväite ning selles sisalduv tasaarvestuse avaldus hakkas kehtima hageja poolt menetlusdokumendi kättesaamisega. Hageja tõlgendab ebaõigesti VÕS § 200 lg-t 4, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohus on VÕS § 200 lõike 4 kohta avaldanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse (RKTKo 3-2-1-129-11, p 9). Maakohus on hinnanud hageja vastuväiteid ning õigesti tuvastanud, et kostja tasaarvestus on kehtiv.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui lahendas vaidluse sisulise otsusega. Hageja väide, et maakohus oleks pidanud hagi rahuldama tagaseljaotusega, ei ole õige. Tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus. Kostjat esindas prokurist ja hilisem likvideerija J. Nesterenko, kellel oli iseseisev majandustegevusega seotud õigustoimingute tegemise õigus, mis ringkonnakohtu arvates hõlmas ka kohtus esindamise. Lisaks oli J. Nesterenkole antud 15.06.2018 volitus kohtus esindamiseks 5 aastaks. Asjaolu, et menetluse kestel otsustas kostja oma tegevuse lõpetada, ei lõpetanud likvideerimismenetluse ajaks J. Nesterenko volitusi.
11.Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.