Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

1(3)

Menetluse käik ja kohtumääruse selgitused Viru Maakohtu menetluses on Kohtla-Järve linn Vikerkaare tn 15 korteriühistu avaldus A. D. vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. Tsiviilasjas toimunud kohtuistungil 12.09.2019 sõlmisid menetlusosalised kompromissi, mille allkirjasatsid ja esitasid kohtule kinnitamiseks. Avaldaja esitas taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Kokkuleppes leppisid menetlusosalised kokku kompromisstingimustes ning kinnitasid, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja 6 teise lause kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 615 lg 1 ja 2 kohaselt üldjuhul arutab kohus menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab. Kohus asub seisukohale, et istungil sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust ka käsutada. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-113453 lõpetamisele. TsMS § 618 kohaselt asjaolude olulisel muutumisel võib kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Kui puudutatud isik vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlusosalised on kompromissis kokku leppinud, et puudutatud isik kannab osaliselt avaldaja menetluskulud. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Avaldaja esitas taotluse tagastada menetluses tasutud riigilõivust pool, so 25 eurot avaldaja arveldusarvele. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja tagastab avaldajale tasutud riigilõivust pool, s o 25 eurot avaldaja arveldusarvele. Kohus juhib tähelepanu, et avaldaja avalduses taotletud enamtasutud riigilõivu summas 29, 09 eurot on kohus asja menetlusse võtmise määruses (p 3) juba tagastanud, seega nimetatud ulatuses riigilõivu tagastamiseks enam alust ei ole. (Vt Viru Maakohtu 25.06.2019 kohtumääruse p 3. Tagastada avaldajale 15.05.2019 tsiviilasjas nr 2-19-113453 enam tasutud riigilõiv 29,09 eurot Kohtla-Järve linn Vikerkaare tn 15 korteriühistu arveldusarvele nr EE662200221039396674, märkides selgitusse „tsiviilasja nr 2-19-113453“). 2(3)

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.