Toivo Mündi ja Külli Mündi hagi Raivo Visnapuu vastu kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks ja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
17 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Toivo Mündi ja Külli Mündi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (hagejad): Toivo Mündi (ik: XXXXXXXXXXX ) ja Külli Mündi (ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Vastustaja (kostja): Raivo Visnapuu (ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Karin Antsov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 12. aprilli 2019 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Toivo Mündi ja Külli Mündi (hagejad) esitasid 18.07.2018 maakohtule Raivo Visnapuu (kostja) vastu hagi, milles palusid: - tuvastada maakatastrisse kantud kinnistu XXXXXXXXXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX ) ja XXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX ) katastriüksuste piiride ebaõigsus; - tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks maakorraldustoiminguna Lisas 1 väljatoodud joonisel märgitud punase joone kohaselt selliselt, et XXXXXXXXXXX ja XXX kinnistute vaheline piir jookseks XXXXXXXXXXX majandushoone ehitisregistri koodiga 110001785 ja sellega külgneva XXX kõrvalhoone vahelt läbi selliselt, et mõlema hooneni oleks piirilt 55 cm maakorraldustoimingu järgse kande tegemiseks maakatastrisse ning asendada kostja sellesisuline nõusolek kohtuotsusega; - tuvastada kostja kohustus taotleda nõusolekut kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks maakorraldustoiminguna Lisas 1 väljatoodud joonisel märgitud punase joone kohaselt selliselt, et XXXXXXXXXXX ja XXX kinnistute vaheline piir jookseks XXXXXXXXXXX majandushoone ehitisregistri koodiga 110001785 ja sellega külgneva XXX kõrvalhoone vahelt läbi selliselt, et mõlema hooneni oleks piirilt 55 cm ja maakorraldustoimingu järgse kande tegemiseks maakatastrisse XXXXXXXXXXX kinnistusraamatusse kantud hüpoteegipidajatelt Swedbank AS ja Bigbank AS ning asendada kostja sellesisuline tahteavaldus kohtuotsusega; - tuvastada kostja kohustus anda nõusolek maakatastri pidajale kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramise maakorraldustoimingu läbiviimisel toimunud muudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks kinnistamisavalduse esitamiseks ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega; - tuvastada kostja kohustus taotleda XXXXXXXXXXX kinnistusraamatusse kantud hüpoteegipidajatelt Swedbank AS ja Bigbank AS nõusolek maakatastri pidajale kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramise maakorraldustoimingu läbiviimisel toimunud muudatuse kinnistusraamatusse kandmiseks kinnistamisavalduse esitamiseks ning asendada kostja sellesisuline tahteavaldus kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejatele Põlvamaal X vallas XXXXXXXXXXX elamumaa, mis piirneb kostjale kuuluva XXX elamumaaga. Elamumaade vaheline piir on mõõdistatud 01.07.1999 OÜ Elker EMT poolt valesti ja piir kulgeb läbi XXXXXXXXXXX majandushoone. Maa mõõdistamise ajal 1999. aastal kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 128 lg 1 ja § 129 lg 2 järgi oleks piiri kindlakstegemisel tulnud arvestada kinnistuomanike valduste ulatusega. XXXXXXXXXXX majandushoone on sellisel kujul kasutuses vähemalt alates 1930. aastast ning piiri määramisel oleks tulnud lähtuda majandushoone, sh selle katuse, ulatusest. Eksliku mõõdistamise tulemusel ei ole kinnisasjade esmamoodustamisel määratud piirid vastavuses maakorralduse nõuetega, kinnistutevaheline piir ei ole vastavuses valduse
tegeliku ulatusega. Piiri saab sirgjooneliselt mõõdistada selliselt, et piir jookseks kahe hoone vahelt. Kostja ei ole piiri kindlaksmääramise toimingutega nõustunud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et XXX piirid on õigesti mõõdistatud ja hagis kirjeldatud olukord on tekkinud XXXXXXXXXXX majandushoone laiendamise tulemusena. Tegelikkuses kulgeb piir täpselt XXXXXXXXXXX majandushoone äärest. Kostja on avaldanud soovi, et hagejad taastaksid XXXXXXXXXXX majandushoone ettenähtud mõõtmetes. Kompromissina oli kostja nõus, et hagejad paigaldavad majandushoonele vihmaveerenni, mis tagaks, et sademed ei kahjustaks kostja kinnistul asuvat hoonet.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 12. aprilli 2019 otsusega hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja 720 eurot. Hagejate poolt 20. märtsi 2019 lõplikus kirjalikus seisukohas esitatud tõendid jättis maakohus asja juurde võtmata ja otsuse tegemisel tähelepanuta. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt määras kohus 21.01.2019 eelistungil tõendite esitamise tähtajaks 22.02.2019. Kostja märkis, et tal ei olnud võimalust avaldada omapoolset seisukohta, seega 20.03.2019 esitatud tõendite asja juurde võtmine põhjustaks asja lahendamise viibimise, samas ei ole hagejad toonud esile tõendite hiliseks esitamiseks mõjuvaid põhjusi. Kohus leidis, et esitatud tõendite alusel ei saa tuvastada XXXXXXXXXXX ja XXX kinnistute vahelise piiri ebatäpsust, kuna tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et piir oleks valesti mõõdetud või tähistatud. Kohus nõustus kostja tõenditest nähtuvaga, et ortofotost, mis on kooskõlas hoonete asendiplaaniga, ja piiriprotokollidest saab järeldada, et piir kulgeb täpselt XXXXXXXXXXX kõrvalhoone äärest. Kinnistu katastriüksuse plaanil on kõrvalhoone kujutatud täpselt katastriüksuse piirile ning ka XXX katastriükskuse plaanil ei ole seda kõrvalhoone osa piirist üleulatuvana näidatud. Kohus nõustus kostjaga ka selles, et olukorras, kus kinnistute katastriüksuse plaanidel ei ole kõrvalhoone asukohta üle kinnistu piiri näidatud, ei saa XXX osas veebruaris 1997 toimunud mõõdistamist pidada ebaõigeks. Kostja esitatud fotolt nähtub aed ning aiast laiemalt kulgev majandushoone sein annab alust möönda hoone hilisemat laiendamist, ka fotod hoonest viitavad sellele, et tegemist ei ole 1930. a ehitatud hoonega (tl 46, 53–55). Hagejate esitatud Voldemar Tuuga teatis ei ole veenev. Tõendist ei nähtu, miks piir on valesti mõõdistatud, teatises esitatud andmed ei ole kontrollitavad. Näiteks saaks sellisteks asjaoludeks olla see, et kohaliku omavalistuse korralduse, katastrisse kantud andmete ja/või looduses tähistatud piiri, aga ka kinnistusraamatu kande vahel on olulised erinevused. Lähtudes Riigikohtu seisukohast (3-2-1-67-12, p 25), mille kohaselt ei ole asjaolu, et hagejate arvates peaks piir kahe eraldi kinnistul asuva hoone vahelt kulgema täpselt keskelt, aluseks pidada piiri ebaõigeks. Hagejate esiletoodu kohaselt on XXX kinnistu mõõdistatud 1999. aastal. Seega oleksid hagejad pidanud juba siis väidetavalt valesti mõõdetud piirist aru saama. Hagejad pöördusid kohtusse 2018. aastal, s.o 19 aastat hiljem. Sellest saab järeldada, et kinnistute vahel on piir pikema aja vältel välja kujunenud. Vaidluses ei oma tähtsust majandushoone asukoht, s.o kohus ei tuvasta, kas ja kui, siis kui palju ulatub XXXXXXXXXXX hoone XXX kinnistule. Samuti ei võta kohus seisukohta, kas kostjal oleks hagejate kinnistul asuva hoone katuselt voolava vee tõttu nõudeõigus hagejate vastu. Vaidluse korral tuleb need küsimused lahendada eraldi nõudena. Kohus selgitas, et juhul kui Maa-amet leiab, et XXXXXXXXXXX ja XXX vaheline piir vajab täpsustamist ja kindlaksmääramist, saab ta seda teha maakatastriseaduse alusel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.T. Mündi ja K. Mündi esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
12.aprilli 2019 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) paluvad hagejad võtta 20.03.2019 esitatud tõendid asja juurde, kuna tõendid on esitatud tähtaegselt. TsMS § 403 lg 1 järgne tähtaeg ei välista uute tõendite esitamist. Kohus ei olnud asja sisulist arutamist lõpetanud ja tõendite esitamise aeg lõppes vastavalt 06.03.2019 määrusele 20.03.2019. Kostjal oli seisukoha esitamiseks piisavalt aega; 2) hindas kohus tõendeid valesti. Maa-ameti 21.03.2016 kirjaga on tõendatud, et piir on mõõdistatud läbi hagejate kõrvalhoone. XXX kinnistule ulatub kõrvalhoone vundament, mitte üksnes katuseräästas (ehkki katus on hoone oluline osa). Sellisele järeldusele on Maa-amet jõudnud kontrollmõõdistamise tulemusel. 2016. a kontrollmõõdistamine on tõenditest kaalukaim, sest see viidi läbi eesmärgiga tuvastada, kas piiri mõõdistamine on toimunud õigesti. Kanepi Vallavalitsuse ehitusspetsialisti paikvaatluse aktist saab järeldada, et kõrvalhoonet ei ole laiendatud vähemalt alates aastast 1961. Aia kulgemisest ei saa järeldada hoone laiendamist. 1999. aastal ei olnud teada, et piir mõõdistati ebaõigesti, mistõttu ei ole ebaõigesti mõõdistamist piiriprotokolli kantud. Eksliku mõõdistamise tulemusel ei ole kinnisasjade esmamoodustamisel määratud kinnisasja piirid vastavuses maakorralduse nõuetega, kuna piir ei ole vastavuses valduse tegeliku ulatusega. Riigikohtu seisukoha (3-2-1-67-12, p 25) järgi saab katastriüksuse piiride õigsuse eelduse vaidluses ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et olukorras, kus kinnistute katastriüksuse plaanidel ei ole kõrvalhoone asukohta üle kinnistu piiri näidatud, ei saa XXX mõõdistamist veebruaris 1997.a pidada ebaõigeks. Maa-ameti kirja p-s 1.13 on toodud, et kuna piiripunktide nr 8, 9 ja 10 koordinaadid ühtivad täpselt varem mõõdistatud XXX ja XXXXXXX katastriüksuste vastavate piiripunktide koordinaatidega, siis on need tõenäoliselt üle kantud. Seega piir oli valesti määratud juba 1997. aastal. Ka katastriplaanilt (hagi lisa 1) on näha, et piir jookseb läbi hagejate kõrvalhoone. Varasemad plaanid, mis kujutavad hoonete paiknemist, ei puutu asjasse, kuivõrd nendel ei ole kujutatud kinnistutevahelist piiri. V. Tuuga 27.04.2016 teatis on kooskõlas nii Maa-ameti kui ka valla ehitusnõuniku kontrollmõõtmisega. Maa-ameti kirjast nähtuvalt on piirkonnas tavapärane, et piirid on ebatäpselt mõõdistatud; 3) on ebaõige kohtu seisukoht, et hagejad oleksid juba 1999. aastal pidanud väidetavalt valesti mõõdetud piirist aru saama. Hagejad pöördusid kohtusse 19 aastat hiljem ja sellest saab järeldada, et kinnistute vahel on piir pikema aja vältel välja kujunenud. Kui rääkida piiri välja kujunemisest, siis tuleb arvesse võtta hoonete kasutusse võtmise aastaid ja hoonete ulatust ning sellisel juhul ei saa kuidagi järeldada, et väljakujunenud piir peaks läbima hagejate kõrvalhoonet. Hagejatele teadaolevalt pidi piir arvestama hoonete ulatusega. Piir on määratud piiripunktide koordinaatidega. Maa-amet kinnitab oma kirjas, et nendest koordinaatidest tuleneb, et piir on mõõdistatud läbi hoone; 4) ei ole hagejatel võimalik ilma kostja nõusolekuta piiri kindlaks määrata ega kandeid kinnistusraamatusse teha (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 4). Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 193 lg 3 järgi on katastripidajal õigus katastrimõõdistamise alusel katastriandmeid parandada ilma kinnisasja omanikke kaasamata kui katastriüksuse piir looduses ei muutu.
5.R. Visnapuu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellantide kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti tuvastanud, et kinnistutevaheline piir kulgeb XXXXXXXXXXX kõrvalhoone äärest, mitte ei läbi seda. Kohtu seisukoht põhineb katastriüksuste mõõdistamise aluseks oleval kaardimaterjalil ning 1997. ja 1999. a toimingutel. Asjaolu, et piir jookseb XXXXXXXXXXX kõrvalhoone katuse äärest, mitte läbi hoone, on nähtav ka Maa-ameti kaardirakenduse väljatrükina esitatud ortofotolt (kostja 22.02.2019 menetlusdokumendi lisa). Seega on kohtu tuvastatu kooskõlas ka Maa-ameti andmetega; 2) puudub usaldusväärne tõend, mis kinnitaks, et piirid mõõdeti 1999. aastal valesti. Kui hageja käsitluse kohaselt mõõdeti 1999. aastal piir valesti, siis tuleb lähtuda varasemast, 1997. a mõõdistusest, mis on toimunud korrektselt. Tol hetkel paigaldatud piirimärke ei ole liigutatud. Kui 1997. a mõõdistamise järgi ei kulgenud piir läbi XXXXXXXXXXX kõrvalhoone, siis ei saanud see sealt kulgeda ka 1999. a mõõdistamisel (kui lähtuda hagejate väitest, et hoonet ei ole laiendatud). Kohus on põhjendanud, miks ei saa V. Tuuga teatise põhjal tuvastada piiride valesti mõõdistamist 17 aastat tagasi. Ka 27.07.1999 koostatud piiriprotokoll, kus ei ole ühtegi märget selle kohta, et piir läbib XXXXXXXXXXX kõrvalhoonet, lükkab V. Tuuga teatise ümber. Piiriprotokollis toodud punktid on kajastatud ka XXXXXXXXXXX katastriüksuse plaanil, kus kõrvalhoone on tähistatud piiri ääres olevana. Kohus on mh õigesti märkinud, et kostja esitatud fotolt nähtub aed ning aiast laiemalt kulgev XXXXXXXXXXX majandushoone sein, mis annab alust arvata hoone hilisemat laiendamist. Piiride ebaõigsust ei saa tuvastada Maa-ameti 21.03.2016 kirja põhjal. Maa-amet on tuvastanud, et XXXXXXXXXXX majandushoone asub osaliselt XXX kinnistul, lähtudes V. Tuuga 21.01.2016 paigaldatud piiritähistest, mille paigaldamise vajadus ei ole kontrollitav. Seetõttu ei ole Maa-ameti kiri ka kõige kaalukam tõend. Maa-amet on kirja p-des 1.8. ja 2.8 viidanud, et kaardimaterjali alusel ei ole kõrvalhoonet piiri ületavana näidatud ning nende andmete alusel ei ole seega ka piirid ebatäpsed. Ekslik on hagejate seisukoht, et hagi lisaks 1 olevalt katastriplaanilt on näha, et kinnistute vaheline piir jookseb läbi hagejate kõrvalhoone, ja et varasemad plaanid, mis kujutavad hoonete paiknemist, ei puutu asjasse. Hagi lisaks 1 on ortofoto Maa-ameti kaardiserverist ning sellelt nähtuvalt läbib piir mitte XXXXXXXXXXX kõrvalhoone vundamenti, vaid räästast. Kostja on esitanud antud tõendi lähivaatena 22.02.2019 menetlusdokumendi lisana ortofoto, mis kinnitab, et piir ei läbi hoonet. 1997. ja 1999. a katastriüksuse kaardid on ametlikult koostatud dokumendid, millele on viidatud ka Maa-ameti kirjas; 3) palub kostja jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid asja juurde võtmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata (TsMS § 656 lg 1 p 1) ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
7.Hagejad esitasid maakohtusse kostja vastu hagi piiri kindlakstegemiseks AÕS § 129 lg 1 järgi (katastrijärgse piiri ebaõigsuse tuvastamiseks). Katastriandmete muutmisega kaasneb vastavalt ka kinnisasja koosseisu andmete muutmine kinnistusraamatus. Kui kinnisasja piiri kindlakstegemisel tegelikult piiri muudetakse, st kinnisasjast osa võõrandatakse või omandatakse, on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus (vt Riigikohtu 12.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 27).
Kui kandega isiku kinnistusregistriossa kantud õigust kahjustatakse, on kande tegemiseks KRS § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku (puudutatud isiku) nõusolek.
8.TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid kostja tahteavaldusi kohtuotsus asendab. Hagiavalduse kohaselt koormavad kostja kinnistut hüpoteegid Swedbank AS kasuks 16 617,03 eurot ja Bigbank AS kasuks 12 782,33 eurot. Hageja kinnitas hagiavalduses, et kuna maakorraldustoimingute tegemiseks ja kinnistamisavalduse esitamiseks on vajalik hüpoteegipidajate nõusolek, siis peab kohus tuvastama, et kostja on kohustatud taotlema hüpoteegipidajatelt (Swedbank AS ja Bigbank AS) vastavaid nõusolekuid ning kostja selline tahteavaldus tuleb asendada kohtuotsusega (vt hagiavalduse resolutsioon 4). Ringkonnakohus leiab, et hageja selline nõue ei ole täidetav ning on vastuolus TsÜS § 68 lg-s 5 ja TsMS § 442 lg 5 teises lauses sätestatuga. Kuna hageja leidis, et maakorraldustoimingute tegemiseks ja avalduse esitamiseks kinnistusraamatusse on vajalik hüpoteegipidajate nõusolek, siis on vaja selleks esitada vastav nõue ja kohustada hüpoteegipidajaid selleks tahteavaldust andma. Hüpoteegipidajate tahteavaldust asendab kohtuotsus ning kohus ei saa kohustada kostjat taotlema nõusolekut hüpoteegipidajatelt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud TsMS § 351 ja § 392 lg 1 p-des 1-4 sätestatud selgitamiskohustust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama hagejale, et esitatud nõuet tuleb täiendada ning menetlusse kaasata kostjatena ka hüpoteegipidajad Swedbank AS ja Bigbank AS.
9.Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12) rõhutanud, et kohtuotsuse resolutsioonist peab selgelt nähtuma, millised tahteavaldused on sellega asendatud. Hagiavalduse resolutsiooni p-de 5 ja 6 kohaselt palusid hagejad tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek kinnistamisavalduse esitamiseks, kuid selgelt ei nähtu seda, millise kande tegemiseks kostja nõusoleku asendamist taotletakse. Asja uuel läbivaatamisel on hagejatel võimalik nõuet selles osas täpsustada.
10.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.