2-19-5445/11 - Täitmine - Muud täitmisasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt lõpetati poolte vaheline pärandivaidlus tsiviilasjas nr 2-17-5345 16.02.2018 kompromissi kinnitamisega. Kompromissis jagati poolte vahel muuhulgas pangaarved kolmes erinevas pangas. Kompromissi punktis 2.3.2 avaldasid pooled järgimist: „Kostja poolt on raha täpne kogusumma Eesti Krediidipangas kontrollimata, kuid pärimistoimiku andmete kohaselt on kontol nr xxxx raha summas 57 eurot ja 34 senti ja kontol nr xxxx raha summas 4574 eurot ja 47 senti“. Kompromissi punkti 5.3 kohaselt mõisteti Eesti Krediidipanga arvetel olev raha välja hagejale. Pärast kohtumääruse jõustumist pöördus hageja Eesti Krediidipanka, kus ilmnes, et tegelikult pangaarvetel kompromissi punktis 2.3.2 nimetatud summat polnud – kostja on neilt volituse alusel 01.02.2017 välja võtnud summa 2 500 eurot ning järgmisel päeval 02.02.2017 veel 3 000 eurot. Tegelikuks jäägiks arvetel oli märtsis 2018 vaid 1 950,97 eurot. Hageja leiab, et 16.02.2018 kohtumääruse mõtte kohaselt pidi hagejale minema kogu Krediidipangas pärandaja arvetel olnud summa, sealhulgas ka kostja poolt välja võetud 5 500 eurot. Hagejal oleks õigus vähemalt summale 2 680,84 eurot kuna mõlemad pooled on kompromissi sõlmimisel vastavalt kompromissi punktile 2.3.2 lähtunud hageja kasuks summast 4 631,81 (57,34+4 574,47) eurot, mis on arvele tegelikult jäänud summas 1 950,97 eurot 2 680,84 euro võrra väiksem. Ei oleks olnud mõtet lisada kompromissi preambulasse summa suurust pangaarvel, kui sellel ei oleks tähendust. Kompromissikokkuleppe aluseks oli kohtu ettepanek, millega mõlemad pooled tingimusteta nõustusid. Selle ettepaneku kohaselt pidid rahalised vahendid arvetel jagunema poolte vahel summaarselt võrdselt. Võrdus oleks nihkes, kui vaidlusalused summad jääksid kostjalt välja mõistmata. Hageja palub tuvastada, et Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-5345 16.02.2018 kohtumääruse resolutsiooni punkti 5.3. saab lugeda kostja poolt täidetuks, kui kostja tasub hagejale 4 631,81 eurot vastavalt kompromissipunktis 2.3.2. märgitule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. E K pärandivaidluses nõustusid pooled kohtuniku nägemusega sellest kuidas võiks pärand jaotuda ning selle alusel koostati kompromissleping. Menetlusliku lihtsuse huvides otsustati pärand jagada selliselt, et hageja loobub hagist ega vaidlusta enam pärandi liikumist kostjale, kostja võtab pärandi vastu ja annab tasuta hagejale üle teatud esemed. Alternatiivne variant oleks olnud, et osa pärandist oleks otse liikunud hageja omandisse, kuid hageja esindaja kartis, et sellisel juhul võib kinnistusamet hakata nõudma pärimistunnistust, mida ei olnud olemas, või leidma muid takistusi kannete tegemiseks. Sel põhjusel jäi lõplikuks variandiks see, et pärand liigub hagejale läbi kostja, s.t. kostja annab selle tasuta hagejale üle ja nii sai ka kohtumääruses sätestatud. Kompromisslepingu p 2 alapunktides sätestati küll pärandvara koosseis vastavalt pärimistoimiku andmetele, kuid need punktid ei loonud ühelegi osapoolele kohustusi. Tegemist oli üksnes menetlusdokumendi kirjeldava osaga. Sel põhjusel on ebaõige hageja seisukoht, et p 2.3.2 määratles hagejale üle antava raha täpse summa, mida hagejal oli igal juhul õigus saada. hageja tõlgenduse vastu räägib ka p 2.3.2 sõnastuse algus, mille kohaselt on pangas asuva raha täpne hulk kontrollimata. Seega on kompromissis selgelt sätestatud võimalus, et pärimistoimiku andmed ja tegelikkus ei pruugi kattuda, mistõttu ei ole loogiline eeldada, et hagejal oli õigus igal juhul saada see summa, mis pärimistoimiku andmetest nähtus. Samal põhjusel sätestati ka kompromisslepingu p 5.3 selliselt, et hagejale mõisteti välja Krediidipanga

kontol asuv raha kui selline, mitte konkreetselt kindlaks määratud summa. Kostja ülesanne ei olnud tagada hagejale teatud summas raha olemasolu ega maksta nn omast taskust juurde. Pärimisasja tegelikuks sisuks ei olnud H M mingi võla väljamõistmine, vaid E K maha jäänud vara jagamine. Iseenesest vastab tõele see, et kostja võttis E K Krediidipanga kontolt välja 2 500 ja 3 000 eurot, kuid seda mitte oma tarbeks. Võetud raha kulus E K ravi- ja matusekulude katmiseks, kusjuures ravikulud moodustasid sellest enamiku. Hageja E K matuseja ravikuludesse ei panustanud sentigi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas 2-17-5345 kohtu poolt 16.02.2018 Harju Maakohtu kohtumäärusega kinnitatud poolte kompromissi punktis 2 on loetletud E K pärandvara. sh punkti 2.3.2 järgi on kostja poolt raha täpne kogusumma Eesti Krediidipangas kontrollimata, kuid pärimistoimiku andmete kohaselt on kontol nr xxxx raha summas 57 eurot ja 34 senti ja kontol nr xxxx raha summas 4 574 eurot ja 47 senti (t.l. 4-7). Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas 2-17-5345 16.02.2018 kohtumäärusega kinnitatud poolte kompromissi punkti 5.3 kohaselt on hageja kasuks välja mõistetud E K Eesti Krediidipanga arvetel olev raha. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on E K Eesti Krediidipanga kontodelt 01.02.2017 välja võtnud 2 500 eurot ning 02.02.2017 3 000 eurot, mistõttu tegelikuks jäägiks arvetel oli märtsis 2018 vaid 1 950,97 eurot (t.l. 8, 23). Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel tsiviilasjas 2-17-5345 16.02.2018 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi punkti 5.3 saab lugeda täidetuks, kui kostja tasub hagejale 4 631,81 eurot vastavalt kompromissipunktis 2.3.2 märgitule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 kohaselt on kompromissleping leping, millega muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 alusel tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki. VÕS § 29 lg 7 järgi kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. Pooled vaidlevad eelkõige, kas kostjal on tsiviilasjas 2-17-5345 16.02.2018 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi punktist 5.3 tulenevalt kohustus tasuda hagejale 4 631,81 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et pärandvara koosseis määratakse pärandi avanemise hetke seisuga, kuid asjaolu, et hageja soovib tsiviilasjas 2-17-5345 kinnitatud kompromissis loetletud E K pärandvara koosseisu kuulunud Eesti Krediidipangas olnud 4 631,81 euro jagamist hagejale, ei luba iseenesest

kohtul arvata, et kompromissis oleks välistatud teistsuguse kokkuleppe sõlmimine. Seega ei ole ka tähtsust poolte väidetel selle kohta kas E K pärandvara arvelt Eesti Krediidipangas on tasutud E K matusekulusid või muid kulusid ja kuidas neid summasid on arvestatud pärandvara jagamisel, sest kohus peab tuvastama poolte ühise tahte tsiviilasjas 2-17-5345 kompromisslepingu sõlmimisel vaid E K Eesti Krediidipangas olnud rahaliste vahendite jagamise kohta. Kohus nõustub kostjaga, et kompromisslepingu punktis 2, kus mh on nimetatud E K Eesti Krediidipangas olnud 4 631,81 eurot, loetleb vaid E K pärandvara hulka kuuluva vara, kuid sealt ei tulene kompromissi sõlminud pooltele ei õigusi ega kohustusi. Kuna kompromissis on sõnaselgelt väljendatud, et pangas asuva raha täpne hulk on kontrollimata, siis ei ole ka veenev hageja väide, et pooled oleksid soovinud kokku leppida konkreetse summa üleandmises hagejale E K pärandvara arvelt. Pigem viitab kohtu arvates kompromissi selline sõnastus ja asjaolu, et pooled ei pidanud vajalikuks välja selgitada kui palju raha on E K Eesti Krediidipanga kontodel, et konkreetsel summal, mis oleks pidanud siis saama hageja E K pärandvara arvelt Eesti Krediidipangast, ei olnud kompromissi sõlmimisel teistsugust tähendust kui see, et hageja saab kogu raha, mis on E K arveldusarvetel Eesti Krediidipangas. Kuna pooled ei ole kompromissis kokku leppinud kostja kohustustes tasuda hagejale mingeid summasid, siis ei ole põhistatud hageja väide, et pooltel oli ühine tahe kompromissi sõlmimisel, et kostja tasub hagejale kompromissi punkti 5.3 alusel 4 631,81 eurot. Lähtudes eeltoodust ei ole ka tõendatud hageja väide nagu kostjal oleks tsiviilasja 2-17-5345 16.02.2018 kohtumäärusega kohustus tasuda hagejale 4 631,81 eurot. Kuna hageja ei ole tõendanud, et poolte ühine tahe tsiviilasjas 2-17-5345 kompromissi sõlmimisel oleks olnud, et kostja tasuks hagejale 4 631,81 eurot, siis ei ole ka tõendatud hageja väide, et kostja on kohustatud kompromissi alusel tasuma 4 631,81 eurot, mistõttu ei ole kohtul võimalik ka sellist kostja kohustust hageja ees, mida ei ole, käesoleva kohtuotsusega tuvastada. Asja lahendamisel ei ole tähtsust ja kohus ei hinda poolte väiteid ja tõendeid, mis oleks olnud alternatiivne variant E K pärandvara jagamiseks tsiviilasjas 2-17-5345 juhul, kui pooled poleks sõlminud kompromissi sellisel viisil nagu seda tehti (t.l. 21-22). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 29.07.2019, kus on märkinud, et kostjal on tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust õigusabile. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi maakohtu menetluses toimingud järgmise ajakuluga: hagiavaldusega tutvumine ja nõude analüüs, kohtumine kliendiga büroos, vastuse koostamine kokku 4 tundi 45 minutit. Kohtu arvates on kostja menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud seoses esindaja poolt õigusabi osutamisega menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Põhjendatud õigusabile on seega aega kokku kulunud 4 tundi ja 45 minutit.