Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-5962

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik A. B. esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja ei suuda võlausaldajate ees oma kohustusi täita. Võlgnik on perekonnaseisult lesk, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnik on xxx OÜ juhatuse liige ja elab nimetatud äriühingule kuuluval kinnistul. Võlgnikul puudub vara ja kindel sissetulek. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 43 409.97 euro ulatuses. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 06.06.2019 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Magnus Brauni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik perekonnaseisult lesk ja tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnik on xxx OÜ juhatuse liige, tal puudub sissetulek juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, kuid ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on sissenõudjaks kahes täitemenetluses, kus sissenõutavate summade suuruseks kokku on 47 294.62 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleb edaspidises pankrotimenetluses välja selgitada nõuete realiseerimise perspektiivikus. Kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 55 998.08 euro ulatuses. Olemasoleva informatsiooni alusel ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud tehinguid, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ja olla sellest tulenevalt tagasivõidetavad. Ajutine pankrotihaldur ei ole võlgniku arvelduskontode väljavõtete esialgse ülevaatamise juures tuvastanud ebaharilikke või tavapärasest kõrvalekalduvaid ülekandeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks.

2-19-5962

Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks 2000. a alguses kinnisvaraga tegelemine, mille teostamisel viisid majanduskriisi ajal tehtud otsused tema maksejõuetuseni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks üle jõu käivad kohustused, mida võlgnik ei ole võimeline täitma. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende seost maksejõuetuse põhjustamisega. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnik on xxx OÜ juhatuse liige, tal puudub sissetulek juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, kuid ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on sissenõudjaks kahes täitemenetluses, kus sissenõutavate summade suuruseks kokku on 47 294.62 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleb edaspidises pankrotimenetluses välja selgitada nõuete realiseerimise perspektiivikus. Kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 55 998.08 euro ulatuses. Võlgnik on perekonnaseisult lesk ja tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund on püsiva iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis ei ole selle arvelt võimalik tema olemasolevad kohustusi täita, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja

2-19-5962 selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks 2000. a alguses kinnisvaraga tegelemine, mille teostamisel viisid majanduskriisi ajal tehtud otsused tema maksejõuetuseni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks üle jõu käivad kohustused, mida võlgnik ei ole võimeline täitma. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Ajutine pankrotihaldur palus kohustada võlgnikku andma kohtus võlgniku vande. PankrS § 86 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et võlgnik ei ole vastuseks ajutise pankrotihalduri teabenõudele esitanud nõutavat informatsiooni, siis tuleb võlgnikult võtta vanne. Kohus selgitab võlgniku juhatuse liikmetele, et PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); ei täida vande andmise kohustust (§ 86); rikub

2-19-5962 elukohast lahkumise keeldu (§ 88); rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. Kohus selgitab A. B.le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui A. B. soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Magnus Braun on andnud nõusoleku enda nimetamiseks A. B. pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.