Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-19-5962

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu 06.09.2019 kohtumäärusega kuulutati välja A. B. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Magnus Braun. 06.09.2019 ilmus teade pankroti väljakuulutamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 27.09.2019 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek, kus otsustati vastavalt PankrS § 78 lõikele 3 jätta pankrotitoimkond moodustamata

2-19-5962

27.04.2022 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse A. B. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Taotluse kohaselt ei jätku A. B. (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul tuleks pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti tasuda 1 500 eurot. 13.05.2022 määrusega tegi Harju Maakohus A. B. (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajatele või kolmandatele isikutele kas üksi või eelmainitutega koos tasuda kohtu deposiiti A. B. (pankrotis) pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot 7 kalendripäeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Määratud tähtajaks ei ole kohtu määratud summat kohtu deposiiti tasutud. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad A. B. (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 13.05.2022 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1500 eurot 7 kalendripäeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Määratud tähtajaks ei ole kohtu määratud summat kohtu deposiiti tasutud. Eeltoodust tulenevalt esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. A. B. (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekutel tunnustatud 15 võlausaldaja nõudeid kokku summas 52 668.74 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb A. B.

2-19-5962 (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgnikule üle jõu käivad laenukohustused. Võlgniku selgituste kohaselt oli kahetuhandete alguses tema tegevusalaks kinnisvaraga tegelemine Eesti kinnisvara turul. Maksejõuetuse põhjuseks on majanduskriisi ajal tehtud otsused, mis viisid maksejõuetuseni. Sellele järgnevalt proovis Võlgnik oma kohustustega toime tulla, kuid tulemuseta. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud tema kasutuses oleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole olnud piisavalt hoolas ega ole kohustuste võtmisel arvestanud oma reaalseid võimalusi nende täitmiseks kokkulepitud tingimustel, samuti ei ole võlgnik maandanud riske juhuks, kui ta ei suuda olemasolevaid kohustusi täita. Pankrotihalduri vabastamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

2-19-5962 PankrS § 65 lg 1 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 12 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel ehk tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihaldur Magnus Braun on 13.05.2022 kohtule esitatud taotluses palunud määrata pankrotihalduri tasuks 656 eurot, millele lisandub käibemaks 131.20 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le. Pankrotihaldur Pankrotimenetluse jooksul on haldur mh selgitanud pankrotimenetlusega seonduvaid küsimusi, korraldanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, tutvunud nõuete kaitsmiseks esitatud nõudeavaldustega, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostanud ja esitanud kohtule aruande, koostanud halduri toimiku, suhelnud võlausaldajatega ja võlgnikuga ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Kohus, tutvunud Magnus Brauni poolt esitatud töötasu taotlusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 606.40 eurot, millele lisandub käibemaks 121.28 eurot, kokku 727.68 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le ja lisada tasule käibemaks. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksuja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo LEXTAL OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100866584). Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on 13.05.2022 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti A. B. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud mõista vastavalt PankrS § 65 lg 11 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) välja riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. PankrS § 23 lg 4 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab

2-19-5962 kohus, et PankrS § 23 lg 4 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) alusel tuleb hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 170 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) sätestab, et võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb kohtule esitada hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 173 lg 1 ja 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestas (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon), et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. A. B. (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid A. B. (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada A. B. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 172 lg 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) sätestas, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 172 lg-le 6 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

2-19-5962 Käesoleval juhul ei ole võlausaldajad teinud ettepanekut, keda A. B. usaldusisikuks nimetada ning pankrotihaldur palub otsustada usaldusisiku nimetamine kohtul. Võlgnik on esitanud avalduse, et soovib ise olla usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja ega andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb A. B.l juhinduda PankrS §-ides 169-177 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub A. B. kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Aruanne tuleb tal kohtule esitada 14.07.2025. Kohus selgitab A. B.le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. A. B.l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 (kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon) tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.