Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-12321
Kohtuasi
Levikom Eesti OÜ avaldus saneerimismenetluse algatamiseks ning võlausaldaja Advokaadibüroo TGS Baltic AS-i avaldus Levikom Eesti OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.07.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Proformex OÜ määruskaebus osaühingu Monteray Holdings määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (ettevõtja): Levikom Eesti OÜ (registrikood 12678473), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp, seaduslik esindaja juhatuse liige K.A, ettevõtja prokurist Olav Vilborn ja saneerimisnõustaja Martin Krupp Puudutatud esitajad):
isikud
(võlausaldajad/
määruskaebuse
Proformex OÜ (registrikood 12676702), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaadi abi Mari Mikson osaühing Monteray Holdings (registrikood 10577114), lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Proformex OÜ 07.08.2024 määruskaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid.
2.Võtta asja materjalide juurde saneerimisnõustaja Martin Krupi 25.02.2025 seisukohale lisatud ettevõtja 25.02.2025 vastus teabenõudele, 02.05.2025 saneerimisnõustaja ettekandele lisatud dokumentaalsed tõendid ning 07.05.2025 kohtunõude vastusele lisatud dokumentaalsed tõendid.
3.Jätta Harju Maakohtu 22.07.2024 määruse resolutsioon muutmata osas, milles maakohus jättis menetluskulud maakohtus Levikom Eesti OÜ kanda. Tühistada Harju Maakohtu 22.07.2024 määruse resolutsioon ülejäänud osas, s.o resolutsiooni punktide 1–8 osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kinnitamata Levikom Eesti OÜ võlausaldajate poolt 17.06.2024 vastu võtmata jäänud saneerimiskava ning lõpetada Levikom Eesti OÜ saneerimismenetlus.
4.Vabastada saneerimisnõustaja Martin Krupp tema kohustuste täitmisest Levikom Eesti OÜ saneerimismenetluses.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Levikom Eesti OÜ kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.
6.Saata asi Harju Maakohtule võlausaldajate Advokaadibüroo TGS Baltic AS-i ja Xi pankrotiavalduste menetlemiseks.
7.Rahuldada Proformex OÜ määruskaebus.
8.Rahuldada osaühingu Monteray Holdings määruskaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Advokaadibüroo TGS Baltic AS (võlausaldaja) esitas 12.07.2021 Harju Maakohtule avalduse Levikom Eesti OÜ (edaspidi ettevõtja) pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus võttis võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse.
2.Ettevõtja esitas Harju Maakohtule 05.08.2021 saneerimisavalduse ja 23.08.2021 saneerimisavalduse täpsustuse. Maakohus algatas 31.08.2021 määrusega ettevõtja saneerimismenetluse ja nimetas saneerimisnõustajaks Martin Krupi (edaspidi saneerimisnõustaja). Kohus kohustas saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava vastuvõtmise hiljemalt 21.10.2021 ja kohtule kinnitamiseks esitamise hiljemalt 01.11.2021.
3.Maakohus liitis 09.09.2021 määrusega ühte menetlusse võlausaldaja avalduse ettevõtja pankroti väljakuulutamiseks ja ettevõtja saneerimisavalduse ning luges tsiviilasja numbriks 2-21-12321.
4.Saneerimisnõustaja esitas 01.11.2021 kohtule saneerimiskava (esimene saneerimiskava) ja taotluse saneerimisnõustaja tasu kindlaksmääramiseks. Saneerimiskava võeti vastu üksnes teise ja kolmanda grupi võlausaldajate poolt, kuid esimeses grupis jäi kava vastu võtmata. Kuna võlausaldajad saneerimiskava vastu ei võtnud, siis taotles saneerimisnõustaja saneerimismenetluse ennetähtaegset lõpetamist, kuigi saneerimismenetluse läbi viimine oleks
2
2-21-12321 avaldajale parim võimalus pankrotimenetluse vältimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5.Võlausaldajad Luminor Liising AS, Proformex OÜ ja Swedbank AS palusid jätta saneerimiskava kinnitamata.
6.Ettevõtja esitas 08.11.2021 kohtule uue avalduse saneerimismenetluse algatamiseks ja uute tähtaegade määramiseks saneerimiskava esitamiseks ja selle võlausaldajate poolt vastuvõtmiseks. Kuigi võlausaldajad ei võtnud esimest saneerimiskava vastu, oli ettevõtja saavutanud vahepeal edu investoritega läbirääkimistel ja suhtles mitme võlausaldajaga, kes hääletasid saneerimiskava vastu või jätsid hääletamata. Ettevõtja hinnangul oli nüüd vajalik hulk võlausaldajaid valmis hääletama saneerimiskava kinnitamise poolt.
7.Maakohus eraldas 18.11.2021 määrusega ettevõtja 08.11.2021 avalduse saneerimismenetluse algatamiseks iseseisvasse menetlusse ning jätkas siinses asjas ettevõtja 05.08.2021 saneerimisavalduse menetlemist. Kohus selgitas, et kuna seadus ei võimalda kohtule esitatud saneerimiskava muuta, ei saanud kohus anda tähtaega kava muutmiseks või uue kava esitamiseks, sest tähtaeg kava kohtule esitamiseks saab olla maksimaalselt 60 päeva (saneerimisseaduse (SanS) § 10 lg 2 p 3 ja lg 3). Seega oli avaldaja 08.11.2021 saneerimisavaldust võimalik menetleda uues menetluses.
8.Maakohus algatas 01.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18315 ettevõtja 08.11.2021 saneerimisavalduse alusel saneerimismenetluse ja nimetas saneerimisnõustajateks Martin Krupi. Kohus kohustas saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava vastuvõtmise hiljemalt 21.01.2022 ja kohtule kinnitamiseks esitamise hiljemalt 31.01.2022.
9.Maakohus liitis 01.12.2021 määrusega siinses menetluses oleva ettevõtja 05.08.2021 saneerimisavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse ettevõtja pankroti väljakuulutamiseks tsiviilasjaga nr 2-21-18315 ja luges liidetud tsiviilasja numbriks 2-21-12321. Kohtu hinnangul olid saneerimisavaldused õiguslikult omavahel seotud ja nende ühine menetlemine võimaldas kiiremat lahendamist. Kohus arvestas ka SanS § 7 lg-t 4, mille kohaselt tuleb pankrotimenetluse ja saneerimismenetluse algatamise avaldused ühte menetlusse liita.
10.Saneerimisnõustaja esitas 31.01.2022 kohtule ettevõtja saneerimiskava (teine saneerimiskava) ja taotluse saneerimisnõustaja tasu kindlaksmääramiseks. Saneerimiskava oli kinnitatud nii esimese kui ka teise rühma võlausaldajate poolt. Seega oli saneerimiskava võlausaldajate poolt vastu võetud. Ettevõtja ajutist laadi maksejõuetus on saneerimismenetlusega ületatav.
11.Võlausaldajad Advokaadibüroo TGS Baltic AS, Proformex OÜ ja Swedbank AS palusid jätta teise saneerimiskava kinnitamata.
12.Maakohus jättis 12.07.2022 määrusega ettevõtja esimese saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse 05.08.2021 esitatud saneerimisavalduse osas. Maakohtu põhjenduste kohaselt jätsid võlausaldajad esimese saneerimiskava vastu võtmata ja ettevõtja ei esitanud kohtule taotlust esimese kava kinnitamiseks. Kohus jätkas menetlust 08.11.2021 saneerimisavalduse ja 21.01.2022 võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava kinnitamise otsustamise osas ning võlausaldaja pankrotiavalduse osas. Kohus vabastas saneerimisnõustaja tema kohustustest 05.08.2021 saneerimisavalduse osas. 3
2-21-12321
13.Maakohus kinnitas 12.07.2022 määrusega ettevõtja võlausaldajate poolt 21.01.2022 vastu võetud teise saneerimiskava. Kohus märkis, et järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja, kes kohustus kohtule esitama igal poolaastal aruande saneerimiskava täitmise kohta. Kohus lähtus eeldusest, et saneerimismenetluse vältel saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Ettevõtjale tuli anda võimalus enne pankrotimenetlust saneerimismenetluse läbiviimiseks. Teises saneerimiskavas oli esitatud erinevad saneerimisabinõud, mis aitasid avaldajal ajutiste likviidsusraskustega toime tulla ja saavutada jätkusuutlik majandamine. Kava elluviimise tagajärjel oli võimalik rahuldada ettevõtja võlausaldajate nõudeid pikema perioodi vältel. Määrusele esitasid määruskaebuse võlausaldajad Advokaadibüroo TGS Baltic AS, Proformex OÜ ja Swedbank AS.
14.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.10.2022 määrusega osaliselt määruskaebused maakohtu 12.07.2022 määrusele, millega kinnitati ettevõtja teine saneerimiskava ning tühistas maakohtu 12.07.2022 määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
15.X esitas 17.01.2023 Harju Maakohtule avalduse ja 17.02.2023 avalduse täpsustuse ettevõtja pankroti väljakuulutamiseks.
16.Maakohus liitis 16.06.2023 tsiviilasja nr 2-21-12321 menetluses oleva ettevõtja avalduse saneerimismenetluse algatamiseks, võlausaldaja avalduse ettevõtja pankroti väljakuulutamiseks ja X avalduse ettevõtja pankroti väljakuulutamiseks ühte menetlusse ning tsiviilasja numbriks jäi 2-21-12321.
17.Ettevõtja taotles 23.08.2023 kohtuistungil 60 päevase lisatähtaja määramist muudetud saneerimiskava kohtule esitamiseks ja läbirääkimiste pidamiseks nende võlausaldajatega, kes senise saneerimiskavaga ei nõustunud. Ettevõtja selgituste kohaselt oli alguses nõudeid kokku 10,7 miljonit, käesolevaks ajaks on ümber kujundatud 7,2 miljonit. Kuigi 2022. a lõpu seisuga oli ettevõtja omakapital veel negatiivne, siis nüüd oli omakapital juba positiivne. Kuigi kõikidele võlausaldajatele ei oldud veel väljamakseid tehtud, siis oli ettevõtjal see plaanis. Kui investoriga jõutakse kokkuleppele, siis kokkuleppe järgselt üritatakse koheselt teha esimene makse ning edasised maksed ei toimuks samuti väiksemas ulatuses ega ka aeglasemas tempos, kui oli varasemas kavas kirjas. Pankroti korral läheneks võlausaldajate nõuete rahuldamise määr ilmselt 0-le. Saneerimise korral vastavalt plaanile kogu ulatuses. Läbirääkimised võiksidki võlausaldajatega toimuda nende nõuete osas, mida tänaseks hetkeks ümber kujundatud ei ole, see on 3,33 miljonit.
18.Maakohus rahuldas 18.10.2023 määrusega ettevõtja taotluse ja määras ettevõtjale tähtaja alates 04.10.2023 60 päeva muudetud ja täiendatud saneerimiskava kohtule esitamiseks ja läbirääkimiste pidamiseks nende võlausaldajatega, kes senise saneerimiskavaga ei ole nõustunud.
19.Saneerimisnõustaja esitas 04.12.2023 kohtule ettevõtja saneerimiskava.
20.Maakohus andis 25.04.2024 saneerimisnõustajale tähtaja esitada täiendav info saneerimiskava vastuvõtmise kohta.
21.Saneerimisnõustaja esitas 13.05.2024 taotluse täiendava tähtaja määramiseks, mille jooksul tuleb võlausaldajatele esitada muudetud saneerimiskava, korraldada uus hääletus saneerimiskava vastuvõtmiseks ning esitada saneerimiskava kohtule kinnitamiseks. 4
2-21-12321
22.Maakohus rahuldas 20.05.2024 määrusega ettevõtja ja saneerimisnõustaja taotluse ja määras saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks 17.06.2024 ja saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtajaks 20.06.2024.
23.Saneerimisnõustaja esitas 20.06.2024 kohtule saneerimiskava. Kuigi kava jäi nii esimese kui ka teise rühma võlausaldajate poolt vastu võtmata, järeldas saneerimisnõustaja, et kava heakskiitmine oli ainuvõimalik viis kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks optimaalses ulatuses. Võttes arvesse ettevõtja tänaseid majandusraskusi järgneks saneerimiskava mittekinnitamisele pankrotimenetlus, mis ei oleks ettevõtja, tema võlausaldajate ega töötajate ja klientide huvides. Pankrotitesti kaudu oli hinnatav, et saneerimismenetluse läbiviimine on võlausaldajate huvides, sest lootus nõude rahuldamisele on kordades suurem.
24.Ettevõtja esitas 20.06.2024 avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks.
25.Võlausaldajad Osaühing Monteray Holdings ja Proformex OÜ palusid jätta 20.06.2024 kohtule esitatud saneerimiskava kinnitamata. Telia Eesti AS teavitas 20.06.2024 kohut, et esitas 17.06.2024 taotluse lisada Telia Eesti AS nõue saneerimiskavasse ning vastuväite saneerimiskava vastuvõtmise kohta. Maakohtu määrus ja põhjendused
26.Maakohus kinnitas 22.07.2024 määrusega ettevõtja võlausaldajate poolt 17.06.2024 vastu võtmata jäänud saneerimiskava. Kohus märkis, et järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja M. Krupp. Kohus kohustas saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal aruande (iga aasta mai ja detsembri esimeseks tööpäevaks), milles kirjeldatakse ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajatel võib huvi olla. Esimene aruanne tuli kohtule esitada hiljemalt 02.12.2024. Kohus kohustas saneerimisnõustajat ettevõtja maksejõuetusele viitavatest asjaoludest teavitama koheselt ettevõtjat ning ettevõtja püsiva maksejõuetuse saabumisel teavitama sellest koheselt võlausaldajaid ja Harju Maakohut. Kohus kohustas ettevõtjat saneerimiskava kehtivuse ajal mitte koormama talle kuuluvat vara mistahes kolmandate isikute õigustega (välja arvatud igapäevase majandustegevuse käigus sõlmitavad lepingud) ning mitte võõrandama talle kuuluvat vara (või osa sellest) ilma saneerimisnõustaja sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Kohus kohustas ettevõtjat saneerimiskava kehtivuse ajal mitte võtma täiendavaid laenukohustusi ja mitte andma täiendavaid laene, garantiisid ega käendusi ilma saneerimisnõustaja sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Menetluskulud jäid ettevõtja kanda.
26.1.Määruse põhjenduste kohaselt esitati saneerimisavaldus enne uue saneerimisseaduse redaktsiooni kehtima hakkamist, kuid 31.05.2024 muudetud ja täiendatud saneerimiskava esitati pärast 01.07.2022. Kuni 30.06.2022 kehtinud saneerimisseaduse redaktsioonis oli reguleeritud vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus esitamine ja rahuldamine vastavalt SanS §-idele 29 ja 30. Formaalselt olid nimetatud õigusnormides toodud eeldused täidetud. Saneerimiskava võis kinnitada ka kehtiva SanS § 36 lg 1 p 2 alusel, kuna saneerimiskava oli heaks kiitnud vähemalt üks puudutatud isikute rühm.
26.2.Saneerimiskava vastuvõtmisel ei rikutud võlausaldajate õigusi. Saneerimiskava vastas SanS § 21 ettenähtud nõuetele. Saneerimiskava sisaldas ettevõtja majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti analüüsiti kavas põhjusi, mis on 5
2-21-12321 kaasa toonud ettevõtja saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sisaldas ettevõtja prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega. Kava sisaldas saneerimisabinõude kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendusi. Saneerimiskavas koheldi võlausaldajaid võrdselt. Kavas oli nõuetekohaselt välja toodud saneerimiskava mõju äriühingu töötajatele.
26.3.Võlausaldajad Proformex OÜ ja osaühing Monteray Holdings esitasid kohtule avaldused saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Vastuväidetes väljatoodud asjaolud ei andnud alust kava kinnitamata jätmiseks. Osaühingu Monteray Holdings juhatuse liige C on ettevõtja endine osanik ja juhatuse liige ehk ettevõtjaga seotud isik, mistõttu tuli tal arvestada asjaoluga, et äriühingu juhtorganite liikmete vastutus tuleb seadusest. Saneerimiskava täitmisel vähenevad nõuded ettevõtja (äriühingu) vastu ning seeläbi väheneb ka võimalik nõue juhatuse liikme (juhtorgani liikme) vastu.
26.4.Kohus ei nõustunud Proformex OÜ seisukohaga, et saneerimiskava kinnitamine pole võimalik. Saneerimiskava kinnitamine on võimalik kohaldades nii hetkel kehtivat kui ka kuni 30.06.2022 kehtinud saneerimisseaduse redaktsiooni. Proformex OÜ on 11.09.2023 avalduses kohtule avaldanud, et ei ole vastu sellele, kui ettevõtjale antakse maksimaalselt 2 kuu pikkune tähtaeg selleks, et viia lõpule läbirääkimised potentsiaalsete investoritega ja esitada kohtule ja võlausaldajatele täpsustused selle kohta, kuidas ta kavatseb vastu võetud, kuid veel kinnitamata 2. kava täitma hakata. Saneerimisnõustaja selgitas, et ainus viis võlausaldajatele täpsustused avaldada oli saneerimiskavas need välja tuua ning võlausaldajatele tutvumiseks edastada, mistõttu pikendas kohus saneerimiskava esitamise tähtaega. Proformex OÜ esitatud hinnang võlgniku majandusliku seisu kohta tugineb 2,5 aastat tagasi avaldatud andmetele ja on selle tõttu ebaõige.
26.5.Saneerimiskava koostati eesmärgiga taastada jätkusuutlik majandamine selliselt, et oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas mahus kui pankrotimenetluses. Kohus lähtus kava kinnitamise otsustamisel saneerimiskavas esile toodud eeldusest, et saneerimismenetluse vältel saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Ettevõtjale tuleb anda võimalus ettevõtte saneerimiseks. Kava elluviimise tagajärjel on võimalik rahuldada ettevõtte võlausaldajate nõudeid pikema perioodi vältel.
26.6.Kuna saneerimismenetlus on hagita menetlus, siis jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 7 alusel avaldaja kanda. Määruskaebused
27.Võlausaldaja Proformex OÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta saneerimiskava kinnitamata ning lõpetada ettevõtja saneerimismenetlus. Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks asja ise lahendada, siis palub võlausaldaja saata asi tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Võlausaldaja palub jätta menetluskulud ettevõtja kanda.
27.1.Võlausaldaja väitel algatati saneerimine alusetult ning esinevad alused selle lõpetamiseks. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ja rikkus põhjendamiskohustust. Määrus on osaliselt vastuoluline. Kohus kohaldas ebaõigesti asjassepuutuvaid menetlusõiguse- ja materiaalõiguse norme. Saneerimismenetlusele kohaldub SanS § 57 järgi 2022. a saneerimisseadus. Seega leidis maakohus vastuoluliselt, et saneerimiskava võis kinnitada ka kehtiva SanS § 36 lg 1 p 2 alusel. 6
2-21-12321
27.2.Kuna Riigikohtu praktika kohaselt ei võimaldanud saneerimisseadus saneerimiskava muuta, siis oli saneerimiskava muutmine ja uue kava esitamine menetluslikult lubamatu. Lisaks ei ole õiguslikult selge, kas tegu oli teise kava muudatusega või täiesti uue kava esitamisega. Saneerimisseadus ei võimalda kumbagi varianti. Ettevõtja kolmas kava on esitatud ilma õigusliku aluseta ja ka kohtu poolt kinnitatud ilma õigusliku aluseta. Lisaks on kolmas kava kohtule esitatud saneerimisseaduses sätestatud tähtaega ületades. Kohus ei saa SanS § 10 lg 3 ega SanS § 36 1 lg 2 alusel saneerimiskava esitamise tähtaega omaalgatuslikult pikendada. Eeltoodud põhjustel oleks maakohus pidanud saneerimismenetluse lõpetama.
27.3.Kuna ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, siis oli saneerimismenetlus üldse välistatud. Ettevõtja püsiv maksejõuetus on tõendatud 2015.–2019. aastate majandusaasta aruannete juurde esitatud vandeaudiitorite aruannetega. Ka saneerimisnõustaja on sedastanud ettevõtja likviidsuspuudulikust ning märkinud, et selle ületamine ilma investoritelt kaasatava täiendava kapitalita võimalik ei ole. Samas ei ole saadud täiendavat kapitali ja ei ole sõlmitud lepinguid investoritega. Ettevõtja väide, et investoritelt täiendava kapitali eeltingimuseks on saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumine, on otseselt vale ning paljasõnaline. Olukord on vastupidine, investorite kaasamine siduvate kohustuste võtmisega peab olema eeltingimuseks saneerimiskava kinnitamisele, kuivõrd see on sisuliselt ainus saneerimisabinõu. Arvestades puuduvat dokumentatsiooni ettevõtja 2023. a majandusaasta kohta ning 2020.– 2022. aastate majandusaasta aruannete auditeerimata jätmist, samuti vandeaudiitorite hinnanguid, püsivalt negatiivset netovara aastatel 2015–2019 ja 3. kava andmeid, tuleb eeldada ettevõtja püsivat maksejõuetust ja seetõttu tuleb saneerimismenetlus lõpetada ning alustada pankrotimenetlust.
27.4.Väär on maakohtu järeldus, et Proformex OÜ hinnang ettevõtja majandusliku seisu kohta tugineb 2,5 aastat tagasi avaldatud andmetele ja on selle tõttu ebaõige. On arusaamatu, mis andmetele Proformex OÜ maakohtu hinnangul tuginema peaks – kas auditeerimata või esitamata majandusaasta aruannetele. Samuti on arusaamatu, millistele andmetele tugines kohus ise, sest aruande- ja auditeerimiskohustus on ettevõtja puhul süstemaatiliselt täitmata ning ettevõtja on ka ise möönnud, et aruandes näidatud varade väärtus on tegelikult vale.
27.5.Ka kava eraldiseisvalt analüüsituna on puudulik ega võimalda saneerimist. Võlausaldaja jäi 31.01.2022 avalduses esitatud vastuväidete juurde. Isegi kui kolmandat kava oleks võimalik arvestada kui teise kava täitmist täpsustavat ja täiendavat dokumenti, ei nähtu ka sealt midagi, mis annaks põhjust uskuda kava eduka täitmise realistlikkusse. Endiselt puuduvad kokkulepped investoritega, kelle panuse vältimatust kava elluviimisesse rõhutatakse nii teises kui ka kolmandas kavas. Kavas leitakse, et investorite kaasamine võib õnnestuda (st võib, aga ei pruugi) pärast saneerimiskava kinnitamist.
27.6.Seotud isikute nõuete osakaalu tõstmine I rühmas oli põhjendamatu ja pahauskne.
27.7.Proformex OÜ peab tõenäoliseks, et saneerimiskava kinnitamisel rahuldatakse võlausaldajate, sh Proformex OÜ, nõuded veel väiksemas ulatuses kui pankrotimenetluses.
27.8.Kohus ei võtnud ka seisukohta viivisenõude ebaõige kajastamise osas saneerimiskavas. Saneerimiskavas on Proformex OÜ viivisenõue märgitud 19 338,30 eurot. Õige viivisenõue on 25 261,30 eurot. Summade vahe tuleneb sellest, et saneerimiskavas on viivisearvestuse 7
2-21-12321 puhul lähtutud loogikast, et viiviste arvestus peatus 31.08.2021, kui kohus algatas saneerimismenetluse esimese avalduse alusel. 12.07.2022 kohus lõpetas vastava saneerimismenetluse ennetähtaegselt. SanS § 44 lg 1 kohaselt, kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Seega langeb tagasiulatuvalt ära ka viivisearvestuse peatumine esimese saneerimismenetluse ajaks. Proformex OÜ viivisenõue on seega 25 261,30 eurot.
28.Osaühing Monteray Holdings esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Võlausaldaja palub jätta määruskaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud ettevõtja kanda.
28.1.Osaühing Monteray Holdings väitel oleks maakohus pidanud määruse tegemisel kohaldama kuni 30.06.2022 kehtinud saneerimisseaduse redaktsiooni, kuna ettevõtja esitas teise saneerimisavalduse kohtule 08.11.2021, s.o enne uue saneerimisseaduse redaktsiooni kehtima hakkamist. Järelikult leidis maakohus põhjendamatult, et 31.05.2024 muudetud ja täiendatud saneerimiskava saab kinnitada ka hetkel kehtiva SanS § 36 lg 1 p 2 alusel.
28.2.Täitmata on SanS §-is 36 sätestatud võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise tingimused. Maakohus kontrollis SanS § 29 alusel küll vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse esitamiseks vajalike formaalsete eelduste olemasolu, kuid jättis tähelepanuta SanS § 36 p-des 3 ja 4 sätestatud eeldused vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise osas. Kohus märkis määruse põhjendustes üksnes lakooniliselt, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi, saneerimiskava vastab SanS §-is 21 ettenähtud nõuetele ning saneerimiskavas on võlausaldajaid koheldud võrdselt. Määrus on nõuetekohaselt põhjendamata ning määruse põhjenduste pinnalt ei ole maakohtu kaalutlusotsuse kujunemine jälgitav.
28.3.Maakohus rikkus määruse tegemisel SanS § 31 p-i 1, jättes määramata eksperdid. Kohus ei saa kinnitada võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava, kui ükski ekspert ei ole saneerimist tõenäoliselt edukaks pidanud. Menetlusosaliste seisukohad
29.Ettevõtja vaidles Proformex OÜ määruskaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud Proformex OÜ kanda. Ettevõtja väitel on määruskaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tuleb jätta seetõttu läbi vaatamata. Võlausaldaja leidis ebaõigesti, et kolmanda kava kinnitamine oli õiguslikult lubamatu. Riigikohtu praktikast lähtuvalt on võimalik saneerimiskava muutmine ja kolmanda kava kinnitamine nii kehtinud kui ka hetkel kehtiva saneerimisseaduse kohaselt. Võlausaldaja väited ettevõtja maksejõuetuse kohta tuginevad minevikuandmetele. Võlausaldaja määruskaebusele lisatud majandusaasta aruanded alates 2015. a-st on eksitavad ning koormavad üksnes toimikut. Saneerimiskava kinnitamisel tuleb lähtuda saneerimiskavas toodud andmetest ja finantsprognoosidest. Kolmanda kava kohaselt on ettevõtja ajutised likviidsusprobleemid ületatavad. Määrus ei kahjusta võlausaldaja huve, sest kui võlausaldaja väited peaksid osutuma õigeks, siis kuuluks saneerimiskava hilisema menetluse käigus igal juhul tühistamisele. Samas ettevõtjale tuleks anda võimalus näidata, et hoolimata võlausaldaja väidetest on saneerimiskava siiski täidetav ning jätta maakohtu määrus jõusse.
8
2-21-12321
30.Ettevõtja vaidles Osaühing Monteray Holdings määruskaebusele vastu, palus jätta see läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Võlausaldaja ei esitanud SanS § 26 nõuetele vastavat avaldust. Sellega on võlausaldaja minetanud võimaluse tugineda neile alustele saneerimiskava kinnitamata jätmisel. Seega võiksid esmapilgul teoreetiliselt tulla käsitlusele üksnes määruskaebuse p-des 32–34 toodud väited ekspertide nimetamata jätmise kohta. Menetluse edasine käik
31.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
32.Saneerimisnõustaja esitas ringkonnakohtu nõudmisel 25.02.2025 täiendavad selgitused. 22.07.2024 määrusega kinnitatud saneerimiskava kohaselt peab ettevõtja tegema võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas peale saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumist. Kuna maakohtu 22.07.2024 määrus ei ole jõustunud, siis ettevõtja ei ole väljamakseid võlausaldajatele teinud. Lisaks ei olnud ettevõtja saneerimisnõustajale 2024. majandusaasta kohta aruandeid esitanud. Järelikult ei saanud saneerimisnõustaja korrektselt hinnata ettevõtja majanduslikku seisundit. Ettevõtja sedastas vaid ise, et varade, käibe või kulude osas ei ole olulisi sisulisi muudatusi võrreldes 04.12.2023 esitatud, 20.06.2024 vastu võetud ning 22.07.2024 kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava osas toimunud. Saneerimisnõustaja märkis, et esitab korrektse saneerimisnõustaja aruande koos hinnanguga saneerimismenetluse perspektiivi osas kohtutele koheselt pärast ettevõtjalt teabe saamist ja analüüsimist.
33.Ettevõtja avaldas 27.02.2025 ringkonnakohtule, et 2024. a I poolaastal ettevõtja vähendas oluliselt püsikulusid säilitades tegevused ja varad selliselt, mis võimaldaks kaasata investori; korrastas tegevuse, aruandluse ning finants- ja juhtimisarvestuse, sh ka rahvusvahelise finantsinvestori sisenemise võimaldamiseks (klientide, teenuste ja teenussaldode arvestuse korrastus, kliendi- ja võrguseadmete, lao jm varade inventuur ja kaardistus, raamatupidamise korrastamine, sh saneerimiskavas ettenähtud kannete teostamine, koostati ja esitati 2019– 2022. a majandusaastate aruanded); sõlmiti uued kokkulepped Tele2 Eesti Aktsiaseltsiga ja Elisa Eesti AS-iga, mis võimaldas ettevõtjal 2024. a mais tuua üleriigiliselt turule 4G juhtmeta internetiühenduse teenused nii era- kui ka äriklientidele ilma suuri võrguinvesteeringuid tegemata; ettevõtja sisenes koos lairiba juhtmeta püsiühendusteenuste pakkumisega korporatiivsete kohtvõrgulahenduste pakkumise turule; ettevõtja on leidnud uue järgmise põlvkonna juhtmeta ülikiire lairibavõrgu tehnoloogia pakkuja Tarana Wireless, Inc. (USA), kellega oli asunud läbi rääkima uue põlvkonna üleriigilise võrgu tehnilisele planeerimisele ning pikaajalise äriplaani vastavusse viimiseks uue võrgutehnoloogia kasutamisega ning viinud lõpule tehnilise planeerimise ja läbirääkimised uue põlvkonna TV-teenuse platvormi (TV-as-a-Service) pakkujaga Zattoo B.V. (Holland) ning viinud enda pikaajalisse äriplaani sisse vastavad muudatused. 2024. a II poolaastal ettevõtja käivitas Elisa Eesti AS-iga ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsiga sõlmitud lepingute baasil üleriigilise 4G juhtmeta internetiühenduse teenuste osutamise, sõlmides lepingud esimeste valitud klientidega (korporatiivkliendid erilahendustega) ning käivitades vastavate seadmete ostu- ja logistika äriprotsessid valitud partneritega; käivitas korporatiivsete kohtvõrkude lahenduste ja haldusteenuste osutamise, teostades esimesed lahendused (radar-tehnoloogiatel toimiv golfi harjutusväljak, golfikeskuse juhtmeta lairiba kohtvõrgu lahendus internetiühenduseks, kassasüsteemide ja videovalve toimimiseks jmt) ning sõlmiti teostatud komplekssete kohtvõrgu lahenduste seire- ja haldusteenuse lepingud; ettevõtja alustas ettevalmistusi 4G juhtmeta internetiühenduse üleriigiliseks pakkumiseks 9
2-21-12321 (turundamiseks ja müügiks), mille kavatseb lõpule viia ja laiaulatuslikult turule tuua samaaegselt järgmise põlvkonna juhtmeta püsiühenduse võrgutehnoloogia tehniliste ja turunduslike testide alustamisega samaaegselt 2025. a I kvartali lõpus; viidi lõpule Tarana Wireless poolt pakutava järgmise põlvkonna juhtmeta püsiühenduse võrgutehnoloogia lahenduse arendused, sh koostöös Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostöös sageduslubade tingimuste ja režiimi osas, samuti teostati vajalikud tehnilised ja majanduslikud analüüsid, viidi läbi lõplikud läbirääkimised tehnoloogia tarnijaga ning selle alusel uuendati ettevõtte pikaajaline äriplaan; uuendati finantsinvestori kaasamiseks vajalike materjalide paketti, sh äriplaan koos kirjelduste, tegevus- ja finantsprognoosidega, informatsiooni memorandum, investeerimistehingu tingimused ja struktuur jne, koostöös kapitali kaasamiseks valitud tehingunõustajaga KPMG Baltics OÜ-ga; jätkati läbirääkimisi investoritega uuendatud äriplaani ja tingimustega, samuti alustati ettevalmistusi läbirääkimistesse kutsutavate finantsinvestorite ringi laiendamiseks; jätkati läbirääkimisi Noranet OÜ IoT ärisuuna varade investeerimiseks osaluse vastu Startup Solutions OÜ omakapitali vastavalt saneerimiskavas planeeritule. Nimetatud tehing Noranet OÜ varadele (seeläbi ka ettevõtja varadele) reaalväärtuse loomiseks viiakse lõpule koos Startup Solutions OÜ käimasoleva kapitali kaasamise vooruga.
34.Saneerimisnõustaja selgitas 07.05.2024 kohtule, et ettevõtjal puudub sisuline majandustegevus ja selline olukord on kestnud juba vähemalt 3 aastat ehk ettevõtja saneerimismenetluse algatamistest alates.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus leiab TsMS § 667 lg 2 alusel, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis menetluskulud maakohtus ettevõtja kanda. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni ülejäänud osas, s.o resolutsiooni punktide 1–8 osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kinnitamata ettevõtja võlausaldajate poolt 17.06.2024 vastu võtmata jäänud saneerimiskava ning lõpetab ettevõtja saneerimismenetluse. Ringkonnakohus vabastab saneerimisnõustaja tema kohustuste täitmisest ettevõtja saneerimismenetluses. Ringkonnakohus saadab asja Harju Maakohtule võlausaldajate Advokaadibüroo TGS Baltic AS-i ja X pankrotiavalduste menetlemiseks. Võlausaldajate Proformex OÜ ja osaühingu Monteray Holdings määruskaebused kuuluvad rahuldamisele.
36.Ringkonnakohus otsustab esmalt määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise. Võlausaldaja Proformex OÜ esitas koos määruskaebusega järgmised dokumentaalsed tõendid, s.o vandeaudiitor KL otsuse koos ettevõtja 2015. a majandusaasta aruandega, vandeaudiitor TE otsuse koos ettevõtja 2016. a majandusaasta aruandega, vandeaudiitor KV otsuse koos ettevõtja 2017. a majandusaasta aruandega, vandeaudiitor KV otsuse koos ettevõtja 2018. a majandusaasta aruandega; vandeaudiitor KV otsuse koos ettevõtja 2019. a majandusaasta aruandega; ning ettevõtja 2020. a – 2022. a auditeerimata majandusaasta aruanded. Saneerimisnõustaja lisas 25.02.2025 seisukohale ettevõtja 25.02.2025 vastuse teabenõudele ja 02.05.2025 saneerimisnõustaja ettekandele ning 07.05.2025 kohtunõude vastusele dokumentaalsed tõendid lisad 1–5. Ringkonnakohus võtab kõik määruskaebemenetluses esitatud tõendid TsMS § 662 lg 3 alusel tsiviilasja materjalide juurde.
37.Kolleegium nõustub esmalt mõlema määruskaebuse esitanud võlausaldaja väidetega, et maakohus kohaldas ebaõiget saneerimisseaduse redaktsiooni. Tsiviilasja materjalidest 10
2-21-12321 nähtuvalt esitas avaldaja teise saneerimisavalduse (uus saneerimisavaldus) maakohtule 08.11.2021. Alates 01.07.2022 jõustus saneerimisseaduse uus redaktsioon, mille § 57 sätestab, et kui saneerimisavaldus on esitatud enne 01.07.2022, kohaldatakse saneerimismenetlusele käesoleva seaduse kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni. Eeltoodust tulenevalt kohaldub käesoleva vaidluse lahendamisel saneerimisseaduse varasem (kuni 30.06.2022 kehtinud) redaktsioon.
38.Vaidlus puudub, et saneerimisnõustaja esitas 20.06.2024 kohtule saneerimiskava ja ettevõtja SanS § 29 kohase avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Vaidlus puudub, et võlausaldajad ei võtnud saneerimiskava vastu (SanS § 24 lg 4). Asja materjalidest nähtub ka, et määruskaebuse esitanud võlausaldajad Osaühing Monteray Holdings ja Proformex OÜ esitasid 20.06.2024 kohtule SanS § 26 kohased avaldused saneerimiskava kinnitamata jätmiseks (vastavalt dtl-d 5722–5725 ja 5380–5387). Sellest tulenevalt ei nõustu kolleegium ettevõtja vastuväitega, et kuna võlausaldaja Osaühing Monteray Holdings ei esitanud SanS § 26 nõuetele vastavat avaldust, siis oli ta minetanud võimaluse tugineda neile alustele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.
39.Saneerimismenetluse algatamise eeldusena peab ettevõtja SanS § 8 lg 1 p 1 järgi põhistama, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kohus lõpetab SanS § 40 lg 2 järgi saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud. Saneerimisseadus ei defineeri "maksejõuetust", mida teeb aga pankrotiseadus (PankrS). Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 järgi maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on PankrS § 1 lg 3 järgi maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
39.1.Riigikohus on selgitanud, et eristada tuleb ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav (RKTKm 18.11.2009, 3-2-1-122-09, p 20). Saneerimisest tuleks SanS §-dele 1 ja 2 tuginedes keelduda, kui on ilmselge, et ettevõtja kohustuste, vara ja eeldatavate sissetulekute suhe on selline, et mõistlikke saneerimisabinõusid (mida võlausaldajad ja/või kohus võiks põhimõtteliselt heaks kiita) rakendades ei saavutataks olulise osa jaoks võlausaldajatest või olulise osa kohustuste osas suure tõenäosusega paremat tulemust kui ettevõtja pankroti korral. See tähendab, et saneerimismenetluse välistab üksnes püsiv maksejõuetus. Sama kehtib saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta SanS § 40 lg 2 alusel (RKTKm 09.05.2011, 3-2-1-25-11, p 35).
39.2.Ringkonnakohus on seisukohal, et saneerimismenetlust juhtival maakohtul tuleb igas menetlusetapis kontrollida väiteid, mis viitavad ettevõtja maksejõuetusele. Maksejõulisuse tuvastamiseks tuleb anda hinnang ettevõtja varadele ja kohustustele ning hinnata äritegevuse tulemuslikkust. Saneerimisavalduse esitamise hetkeks ei tohi olla tekkinud makseraskust maksete katkemise tähenduses, sest saneerimine ei ole pankrotimenetluse alternatiiv, mida võiks kohaldada maksejõuetu äriühingu suhtes, vaid üksnes abinõu ähvardava maksejõuetuse tekkimise vastu (TlnRnKm 19.10.2010, 2-09-59963). Seega on saneerimisabinõude rakendamine võimalik vaid ettevõtja suhtes, kes ei ole püsivalt maksejõuetu.
40.Võlausaldaja Advokaadibüroo TGS Baltic AS esitas juba 12.07.2021 Harju Maakohtule avalduse ettevõtja pankroti väljakuulutamiseks ja võlausaldaja X esitas 17.01.2023 Harju Maakohtule avalduse ja 17.02.2023 avalduse täpsustuse ettevõtja pankroti 11
2-21-12321 väljakuulutamiseks. Kui võlausaldaja on ettevõtja suhtes juba pankrotiavalduse esitanud, siis on see tõsine märk võimalikust maksejõuetusest ja seetõttu tuleb kohtul igakülgselt kaaluda, kas ja kui tõsised need püsivale maksejõuetusele viitavad asjaolud on (vt ka Saneerimisseaduse eelnõu 334 SE, lk 10, kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ee85892c-2f9d-6952-e2b0-9eea83feb6b3/ Saneerimisseadus/). Vaidlustatud määrusest ei nähtu ettevõtja püsivale maksejõuetusele viitavate väidete ja asjaolude kontrollimist. Seetõttu analüüsib ringkonnakohus järgmisena kohtu ette toodud asjaolusid ettevõtja majandusliku seisundi kohta.
40.1.20.06.2024 kohtule esitatud saneerimiskavas on märgitud, et ettevõtja andis tööd viiele töötajale (p 13, lk 40). Käesolevalt on e-äriregistris avaldatu kohaselt ettevõtjal 2025 I kvartalis 0 töötajat ning makstud ei ole tööjõumakse. 20.06.2024 saneerimiskavale oli lisatud ettevõtja 2022. a majandusaasta aruanne, milles ettevõtja tõi ise esile, et on alates 2016. a-st tegevuskahjumis (dtl 5534). 20.06.2024 saneerimiskavas on märgitud, et ettevõttel on raha üksnes 3964 eurot, see eest kohustusi kokku 4 568 891 eurot, sh lühiajalisi kohustusi 1 053 768 eurot (dtl 5497). Ettevõtja pikaajalised finantsinvesteeringud tütar- ja emaettevõtetele on 3 150 000 eurot, kuid ettevõtja emaettevõte on mh samuti pankrotis.
40.2.Võlausaldaja Proformex OÜ määruskaebusele lisatud ettevõtja 2015.–2022. a majandusaasta aruannetest nähtub, et ettevõtja omakapital on alates 2017. a-st olnud negatiivne, s.o 31.12.2017 seisuga -1 385 932 eurot (dtl 6404); 31.12.2018 seisuga -2 873 132 eurot (dtl 6432), 31.12.2019 seisuga -4 248 281 eurot (dtl 6456); 31.12.2020 seisuga -7 034 034 eurot (dtl 6479); 31.12.2021 seisuga -8 984 797 eurot (dtl 6500) ja 31.12.2022 seisuga -2 452 018 eurot (dtl 6521).
40.3.Saneerimisnõustaja, kelle ülesanne on SanS § 16 lg 3 p 2 alusel analüüsida saneerimismenetluse vältel ettevõtja maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel teatada sellest kohe kohtule ja ettevõtjale, on 18.07.2024 seisukohas sedastanud, et ettevõtjal on likviidsuspuudulikkus, mille ületamine ilma saneerimiskavas kirjeldatud investoritelt kaasatavate täiendava kapitalita ei ole võimalik (dtl 5975). Saneerimisnõustaja on ringkonnakohtule 07.05.2025 avaldanud, et ettevõtjal sisuline majandustegevus puudub ja selline olukord on kestnud juba vähemalt 3 aastat ehk ettevõtja saneerimismenetluse algatamisest alates (dtl 6662).
40.4.Kolleegium nõustub saneerimisnõustaja järeldusega, et ettevõtja majandustegevust praegu (ja juba pikemat aega) ei ole sisuliselt toimunud. See nähtub mh selgelt ettevõtja 02.05.2025 saneerimisnõustajale saadetud 2025. a I kvartali majandustegevusele kokkuvõtva hinnangu andmise selgituses. Ettevõtja viitab 2025. a-l oma majandusliku seisundi kirjeldamisel jätkuvalt 31.10.2023 bilansile, kuna ettevõtja hinnangul kujutab see ettevõtte majandusseisu piisavalt sarnasena käesoleval hetkel eksisteerivale (dtl 6667 viimane punkt). Ettevõtja 31.10.2023 bilansist nähtub, et ettevõttel on raha üksnes 3964 eurot, see eest kohustusi kokku 4 568 891 eurot, sh lühiajalisi kohustusi 1 053 768 eurot (dtl 6673). Samuti on ettevõtja esile toonud, et ta on praeguseks hetkeks sisuliselt oma aktiivse tegevuse külmutanud kulude kokkuhoiu eesmärgil (dtl 6666). Riigikohus on asunud seisukohale, et kui äriühingu netovara ehk bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma on negatiivne ja äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab see põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Netovara negatiivsus on seega üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta (RKTKm 19.06.2013, 3-2-1-74-13, p 22). Seega on praegusel juhul üksnes ettevõtja netovara pikaajalisest ja püsivast negatiivsusest võimalik järeldada, et ettevõtja on maksejõuetu. Kohtu 12
2-21-12321 ette toodud asjaoludel võib ettevõtja maksejõuetus olla püsiv, st ei ole ajutine, mis on saneerimise eelduseks.
40.5.Samas on positiivsetele tulevikuootustele tuginedes võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada eelkõige juhul, kui esinevad sellised asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (vt RKKKm 28.10.2011, 3-1-1-49-11, p 19; RKTKm 19.06.2013, 3-2-1-74-13, p 22). Kolleegiumi hinnangul ei esine praegusel juhul selliseid positiivseid tulevikuootuseid, mis annaks objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada ettevõtja finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitanud võlausaldajatega, et saneerimise eesmärk ei saa olla see, et alles siis kui võlausaldajate õigused saneerimiskava kinnitamisega n.ö külmutatakse, hakkab ettevõte otsima investoreid jms vahendeid oma äriplaani elluviimiseks. Kolleegium tõi esile, et ettevõtja majandustegevus on praeguseks hetkeks põhimõtteliselt seiskunud ja ettevõtjal ei ole töötajaid. Ettevõtja käsitleb läbivalt mh 20.06.2024 kohtule esitatud saneerimiskavas ja ka saneerimisnõustaja 2025. a mais ringkonnakohtule esitatud dokumentides kavandatavat majandustegevust kui äri käivitamise võimaluste otsimist (investorite leidmine kapitali kaasamiseks, mida seni alates 2021. a-st ei ole juhtunud), teenuse väljaarendamist ning ettevõtte teenuste turule tagasi toomist. Saneerimisnõustaja on sedastanud ettevõtja likviidsuspuudulikust ning on märkinud, et selle ületamine ilma investoritelt kaasatavate täiendava kapitalita ei ole võimalik. Saneerimisnõustaja märgib oma täiendavas vastuses, et ühtegi investoritega kirjalikult sõlmitud kehtivat kokkulepet, millest nähtuks, mis tingimustel ja mis ulatuses on konkreetne investor nõus ettevõtjasse raha investeerima, ei ole saneerimisnõustajale edastatud. Seega puudub kindlus, et ettevõtjal on olemas investorid või ettevõtja on võimeline leidma investoreid, kes reaalselt soovivad ettevõtjasse investeerida (dtl 6663). Kolleegium on seisukohal, et investorite kaasamine siduvate kohustuste võtmisega peab olema eeltingimuseks saneerimiskava kinnitamisele, kuivõrd see on praegusel juhul sisuliselt ainus saneerimisabinõu. Samuti ei ole saneerimiskavas mingit sisulist rahavoogude prognoosi, millest saaks järeldada finantsseisundit normaliseerivat tulevikustsenaariumi. Kavas on märgitud, et toimub läbirääkimine investoritega ja kapitali kaasamise tehing: 2–3 kuud peale eelmist, s.o märts– aprill 2024. a. Samuti on kavas märgitud, et tegevust finantseeritakse esimesel kahel aastal omakapitali investeeringutest (investorite sissemaksed), alates 2.-st tegevusaastast kaasatakse järjest rohkem laenukapitali. Saneerimisnõustaja märgib, et tal puudub kindlus, et ettevõtja suudab leida rahalisi vahendid saneerimiskavas kirjeldatud muudetud äriplaani elluviimiseks. Kuna ettevõtja majandustegevus on seiskunud ning puudub kindlus investoritelt raha saamiseks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada, et ettevõtja likviidsuspuudulikkust oleks võimalik saneerimisega ületada ja normaliseerida seega ettevõtja finantsseisund.
40.6.SanS § 2 kohaselt on ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimismenetluse eesmärk on säilitada ettevõtte majanduslik terviklikkus ja toimimine. Saneerimisseadus eristab ettevõtet ja ettevõtjat ning saneerimise eesmärk on just ettevõtte jätkusuutliku majandamise võimaldamine. Ettevõtjal puudub aktiivne tegevus või majandusüksus, mille kaudu tegutseda (vt ka ettevõtja prokuristi selgitused, et ettevõtte aktiivne tegevus puudub, dtl 6668–6669). Kuna avaldajal puudub ettevõte, mida saneerida, siis ei ole põhistatud ka SanS § 8 lg 1 p-i 3 esinemine, st ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. 13
2-21-12321 Ringkonnakohus leiab, et saneerimise eesmärgiks ei ole saneerimisseaduse kohaselt mitte uue ettevõtte loomise ja käivitamise võimaldamine, vaid olemasoleva säilitamine. Sellele viitab selgelt ka SanS § 7 lg 3, mille kohaselt tuleb saneerimisavaldusele lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Kuivõrd ettevõtja ei ole usutavaks teinud endal ettevõtte olemasolu, ei ole ta põhistanud ka SanS § 8 lg 1 p-s 2 toodud saneerimismenetluse algatamise eeldust – ettevõtte saneerimise vajadust.
40.7.Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud SanS § 8 lg-s 1 nimetatud saneerimismenetluse eeldused. Ettevõtja majandustegevus on olnud alates 2017. a-st kahjumlik, ettevõtja maksejõuetus võib olla püsiv ning puuduvad positiivsed tulevikuootused. Ringkonnakohus lõpetab seetõttu SanS § 40 lg 2 järgi ettevõtja saneerimismenetluse.
41.Kuna ringkonnakohus lõpetab ettevõtja saneerimismenetluse, siis tuleb saneerimisnõustaja SanS § 19 lg 1 p 2 alusel vabastada tema kohustuste täitmisest ettevõtja saneerimismenetluses.
42.SanS § 18 lg 2 alusel on saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lõige 3 esimese lause kohaselt saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse otsustab kohus saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud SanS § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et saneerimisnõustaja ei ole esitanud kohtule oma töö aruannet ja tasu taotlust. Maakohus ei määranud kindlaks saneerimisnõustaja tasu ega kulutuste hüvitist. Kuna maakohus ei määranud kindlaks saneerimisnõustaja tasu ja kulusid, ei määra seda kindlaks ka ringkonnakohus. Tasu ja kulud saab määrata maakohus.
43.SanS § 44 lg 1 sätestab, et kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. SanS § 44 lg 2 sätestab, et saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest SanS § 11 lg 1 p 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 p 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule. SanS § 37 lg 2 kohaselt saneerimiskava kinnitamata jätmise määrusega lõpetab kohus saneerimismenetluse.
44.SanS § 11 lg 1 p 4 alusel lükkab kohus võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni. Advokaadibüroo TGS Baltic AS esitas 12.07.2021 Harju Maakohtule avalduse ettevõtja pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja X esitas 17.01.2023 Harju Maakohtule avalduse ja 17.02.2023 avalduse täpsustuse ettevõtja pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus on võtnud võlausaldajate pankrotiavaldused menetlusse. Kuna ringkonnakohus lõpetab ettevõtja saneerimismenetluse, siis saadab ringkonnakohus asja Harju Maakohtule võlausaldajate pankrotiavalduste menetlemiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.Kuna saneerimiskava jääb kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetatakse ennetähtaegselt, jäävad saneerimismenetluse kulud maakohtus ja ringkonnakohtus ettevõtja kanda TsMS § 172 lg 7 teise lause koosmõjus SanS §-ga 4 alusel. Kuna maakohus jättis õigesti menetluskulud maakohtus ettevõtja kanda, siis jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni selles 14
2-21-12321 osas muutmata. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatavas määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei määra ka ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude rahalist suurust. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Maakohtul on mõistlik määrata menetlusosalistele tähtaeg menetluskulude terviknimekirjade esitamiseks, sest tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohtule oleks esitatud ka maakohtu menetluskulude nimekirjad.
46.Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et ettevõtja saab määrusele, millega jäetakse kava kinnitamata ja lõpetatakse menetlus, esitada määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
15
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.