lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-18942/48

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-18942/48
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1904
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-18942/72Viru Maakohus Narva kohtumaja17.12.20212-16-18942/85Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.05.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-18942

Tsiviilasi

Viktor Järveranna hagi Andres Jaaksoni vastu elamu omandiõiguse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Järveranna määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Viktor Järverand (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindajad vandeadvokaat Merilin Ojasaar ja advokaat Aleksandr Tsemin Vastustaja: Andres Jaakson (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

1.Tühistada Viru Maakohtu 30. mai 2019 määrus ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada Viktor Järveranna määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga.

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Viktor Järverand (hageja) esitas 16. detsembril 2016 Andres Jaaksoni (kostja) vastu hagi omandiõiguse tuvastamiseks. Hageja palus tuvastada, et on aadressil XXXXXXXXX , XX vald asuval maaüksusel paikneva elamu (ehitisregistri kanne nr XXXXXXXXX ) omanik. Hagiavalduse kohaselt võttis kolhoos „Narva“ 21. märtsil 1991 vastu otsuse, millega andis kolhoosi juhatusele nõusoleku võõrandada Ilja Janotile aadressil XXXXXXXXX , XX vald asuva mesila ja kuuri hinnaga 19 529 rubla 50 kopikat. Koos abihoone ja mesilaga anti Ilja Janotile tasuta kasutada ka ehitiste teenindamiseks vajalik maatükk pindalaga 0,6 ha. 28.03.1991 tasus Ilja Janot kolhoos „Narva“ raamatupidajale ostuhinna sularahas ning samal päeval anti mesila ja kuuri valdus koos nende teenindamiseks vajaliku maaga Ilja Janotile üle. Kuigi hageja valduses ei ole Ilja Janoti ja kolhoos „Narva“ vahel sõlmitud kirjalikku müügilepingut, ei tähenda see, et müügilepingut ei ole poolte vahel sõlmitud.
29.märtsil 1991 omandas Ilja Janot osaluse eraettevõttes „Stal“. Selleks võõrandas Ilja Janot mesila ja kuuri koos maakasutusõigusega eraettevõttele. Osaniku sissemaksu võis teha mh hoonete, inventari ja kasutusõiguse näol. 28. augustil 1991 otsustasid osanikud ettevõtte „Stal“ likvideerida. Omanikud jagasid ettevõtte vara vastavalt 28. augusti 1991 otsusele ning selle alusel anti hagejale Viktor Järverannale (endise nimega Viktor Savenkov) üle mesila koos inventariga ja kuur koos maakasutusõigusega, Ilja Janotile maksti rahalist hüvitist 20 000 rubla ning Lev Žukovile anti üle sõiduk Žiguli 2109. Ettevõtte „Stal“ poolt XXXXXXXXX maaüksusel asuvate ehitiste koos maakasutusõigusega hagejale võõrandamise hetkel kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) redaktsioon ei näinud ette müügilepingute kirjalikku vorminõuet. Hageja ehitas 1992-1995 XXXXXXXXX maaüksusele kuuri asemele kahekorruselise elamu.
31.detsembril 1997 esitas hageja avalduse XX Vallavaltisusele maa erastamiseks. 1998. suvel kolis hageja perega elama ja töötama Tallinnasse ning seejärel välismaale. Enne Eestist lahkumist andis hageja elamu võtmed oma naabrile (kostjale), et viimane hoiaks elamul n-ö silma peal. 2014. a detsembris võttis hagejaga ühendust XX Vallavalitsus, kes soovis saada selgitusi seoses maa erastamise menetlusega. Vallavalitsuse seisukoha järgi on XXXXXXXXX maaüksusel paikneva ehitise omanik kostja, mistõttu ei saa hageja erastamise avaldust rahuldada. Kostja oli esitanud XX Vallavalitsusele hageja ja kostja vahel väidetavalt 14. septembril 1998 sõlmitud lihtkirjaliku ostumüügilepingu. Hageja leiab, et müügilepingu puhul on tegemist võltsitud dokumendiga. Lepingus ei ole kokku lepitud ostuhinda. Mingit ostuhinda pole kostja hagejale kunagi tasunud. Lepingu allkirjastanud tunnistajaid hageja ei tunne. Kuna hageja ja kostja vahel tekkis vaidlus elamu omandiõiguse küsimuses, peatas XX Vallavalitsuse XXXXXXXXX maaüksuse erastamise menetluse kuni kohus tuvastab, kellele elamu kuulub.
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Alternatiivselt palus kostja jätta hagi rahuldamata. Asjas on määrava tähtsusega asjaolu, kas hageja on saanud kunagi ehitisest vallasasjale omandiõiguse. Hageja pole suutnud tänaseni XX Vallavalitsusele tõendada enda omandiõigust. Hageja ja kostja vahel 14. septembril 1998 sõlmitud müügileping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu ega oma seega tähendust ehitise omandiõiguse tuvastamisel.

XX Vallavalitsus nõuab hagejalt omandiõiguse tõendamist, kuid XX vald ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, mistõttu ei oleks käesolevas asjas tehtud lahend ka vallale siduv. Hagi on esitatud pahatahtlikult kostja vastu. Kostja on olnud juba haldusmenetluses seisukohal, et ehitisel puudub üleüldse omanik.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse käekirjaekspertiisi läbiviimiseks. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kohus nõustub kostjaga, et 14. septembril 1998 sõlmitud müügileping on tühine, kuna ei ole järgitud vorminõudeid. Seega ei ole kostja elamu omanikuks saanud. Hagi on esitatud eesmärgil, et tõendada maa erastamise protsessis, et hageja on elamu omanik. Kohus leiab, et kuna kostjal ei saanudki omandit tekkida, ei ole antud menetluses kostja isik, kelle vastu esitatud nõue annaks hagejale soovitud eesmärgi. Praeguses asjas puudub elamu suhtes omandiõiguse vaidlus. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Hageja (määruskaebuse esitaja) palub maakohtu määrus tühistada täies ulatuses ning saata asi menetluse jätkamiseks maakohtusse. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu määrus osas, millega jäeti menetluskulud hageja kanda ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on elamu hõivanud ja keeldunud valduse üleandmisest, takistanud XXXXXXXXX erastamist, väites, et on elamu ise rajanud ning maa tuleb erastada temale. Samuti ei ole kostja loobunud oma
14.septembri 1998 lepingust tulenevatest nõuetest erastamise menetluses. Tartu Halduskohus tuvastas, et XX vald ei saanud teha erastamise otsust põhjusel, et haldusorgan ei saa tuvastada, kas elamu kuulub kostjale või hagejale. Kostja on asunud oma õigusi kuritarvitama. Kostja kasutab XXXXXXXXX elamut elukohana ning üritas seda ka erastada. Hageja tuvastusnõue ei ole perspektiivitu ning hagejal on selgelt äratuntav tuvastushuvi, et elamu kuulub hagejale ning et see asjaolu oleks siduv kostja suhtes, kes pahatahtlikult takistab erastamise menetlust. Maakohtu määrus on põhjendamata ning kohtu veendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning selektiivselt ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus ei ole põhjendanud hagi läbivaatamata jätmise aluseid, vaid teinud järeldusi hagi sisulise põhjendatuse osas. Maakohtu seisukohad on ka sisuliselt valed. Kohtumäärus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Kostja on alles kohtumenetluses asunud väitma, et 14. septembri 1998 müügileping on tühine ning tal ei ole pretensioone elamu suhtes. Halduskohtus ja erastamise menetluses esitas kostja vastupidiseid väiteid ega ole neist loobunud. Seetõttu tuleks menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel kostja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Kostja (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Väide, et kohus peab hindama müügilepingu sõlmimise asjaolusid lähtudes muudest tõenditest, jääb arusaamatuks. Nimelt on kostja seisukohal, et kirjaliku müügilepingu sõlmimist saabki tõendada kirjalikus vormis tõend, s.o müügileping. Tänaseni jääb arusaamatuks kas hageja väidetav õiguseelneja (sh kas tegemist oli üleüldse õigusvõimelise isikuga – vastavad tõendid puudutatud juriidilise isiku kohta puuduvad) sai asja omanikuks ning kas hageja sai omakorda asja omandiõiguse. Halduskohus ja kohalik omavalitsus on hageja tõendeid pidanud ilmselgelt ebapiisavaks ning hageja ei ole ka halduskohtu kohtuotsust edasi kaevanud. Kostja on käitunud heas usus. Nimelt sõlmis hageja kostjaga vara müügilepingu, andis üle asja valduse ning võttis kostjalt müügihinna (kohtule esitatud maksekorraldused). Kostja ei oleks samuti saanud maad erastada, kuna hageja omandit ei saanud tõendada ning kostja ei teadnud, et leping ei ole vormikohane. Hageja, kasutades ära olukorda, et leping on tühine, on asunud ise erastamisega tegelema ning tagasi lükanud kõik ettepanekud sõlmida lihtkirjalik müügileping vormikohaselt. Erastamismenetluses oli kostja kindel, et lihtkirjalik müügileping ja hageja eelnev omandiõigus on kehtivad, kuid selgus, et mõlemad eeldused on täitmata. Väide, et kostja ei ole oma 14. septembri 1998 lepingust tulenevatest nõuetest erastamise menetluses loobunud, on kohatu. Tühisel lepingul ei ole õiguslikke tagajärgi. Väide, et kostja on hõivanud elamu ja keeldunud valduse üleandmisest, on vale, kuna hageja eksitas kostjat selle müügiga ning ca 15 aastat oli kostja asja vallanud, eeldades, et ta on omanik. Kostja on tõesti vara oluliselt parendanud ning kogu selle aja säilitanud. Ekslik on väide, et kostja elab hoones. Kostja elamu asub kõrvalkinnisasjal (XXXXXXXXX ) ning vaidlusalust hoonet oleks võimalik kasutada ainult suvel. Väide, et kostja ei ole esitanud haldusorganile avaldust, milles loobuks oma nõudest ja haldusorgan ei saa pädevuse puudumise tõttu teha mistahes toiminguid erastamise menetluses, jääb arusaamatuks. Kostjal puudub võimalus erastamist takistada ning kohalik omavalitsus on korduvalt selgitanud hagejale just hageja poolt asja omanikuks saamise tõendite puudulikkust. Tegemist on haldusmenetlusega ja haldusõiguslike õiguskaitse võimalustega. Käesolevas asjas saab eeltoodud vaidlusaluseks õigussuhteks olla ainult hageja ja kostja vahel
14.septembril 1998 sõlmitud kehtiva lihtkirjaliku ehitise müügilepingu olemasolu või puudumine. Antud juhul on järgimata vorminõue ning tehing on tühine. Selles puudub vaidlus. Kostja on korduvalt hagejale teinud ettepaneku lõpetada menetlus ning kostja kompromissina nõustub menetlusosaliste vahel sõlmitud lepingu tühisusega. Kompromissist keeldumine ilmestab hageja tegelikku huvi, s.o saada kohtulahend, milline on suunatav kolmandale isikule ja ei puuduta käesoleva menetluse menetlusosaliste õigussuhteid. Äärmiselt ebaõiglane on sellises menetluses kulude tekitamine asjasse puutumatule kostjale. Kostja ei saa väidetavale hageja omandiõigusele vastu vaielda ega ka seda kinnitada. Asjaolu peab hageja tõendama mitte kostja ees vaid kohaliku omavalitsuse ees, kes peab võimatuks hageja omandiõiguse tunnustamist sõltumata kostjaga sõlmitud lepingu kehtivusest või mitte.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks.
7.Maakohus jättis vaidlustatud määrusega hagiavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, et hagejal on põhjendatud huvi tuvastushagi esitamiseks kostja vastu XXXXXXXXX asuva elamu omandiõiguse tuvastamise (tunnustamise) nõudes (TsMS § 368 lg 1).
8.TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada. Hageja tuvastushagi eesmärk on teha siduvalt kindlaks, kas hagejal on XXXXXXXXX asuva elamu omandiõigus või mitte, et läbi viia XXXXXXXXX asuva maa-ala erastamistoimingud. Lisaks on tuvastataval õigussuhtel kostjaga otsene puutumus, kuna omandiõiguse vaidlus on tekkinud just antud kostjaga, mitte kellegi teisega. Hageja on tõendanud, et XXXXXXXXX asuva maa-ala erastamine on pooleli põhjusel, et hageja ja kostja vahel on tekkinud vaidlus sellel asuva elamu omandiõiguse üle. Hagejale on ka antud juhised haldusasjas nr 3-16-943 (hageja palus kohustada välja andma korraldust, millega tunnistataks tema õigust XX vallas XXXXXXXXX asuva maa-ala erastamiseks), et elamu omandiõiguse vaidlus hageja ja kostja vahel tuleb lahendada omavahel või tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus, sest haldusorganil pole õigust sekkuda nende tsiviilõigussuhetesse. Kui peaks leidma tuvastamist, et

XXXXXXXXX

asuva elamu omandiõigus kuulub hagejale, saab hageja maa-ala erastamistoimingutega jätkata, kuna haldusorgan saab vastavat kohtulahendit arvestada ehitise omandiõigust tõendava dokumendina. Seega on hagejal põhjendatud huvi tuvastada, kas hagejale kuulub XXXXXXXXX asuva elamu omandiõigus.

9.Hageja väidab määruskaebuses ka seda, et kostja on temale kuulunud elamu hõivanud ja keeldunud valduse üleandmisest. Sellest saab järeldada, et hageja tuvastushuvi ei pruugi piirduda üksnes maa erastamisega. Ringkonnakohus leiab, et hagejal on ilmselt soov saada endale elamu valdus. Sellisel juhul oleks hageja võimalik nõude alus AÕS § 80 lg 1, millisel alusel esitatav hagi oleks suunatud samuti omandiõiguse tunnustamisele, samas oleks tegemist sooritushagiga. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja peab sellisel juhul tõendama, et kostja valdab tema asja. Maakohtul tuleb asjas menetluse jätkamisel arutada hagejaga tema nõudega seonduvat ja anda vajadusel hagejale võimalus oma nõuet täiendada.
10.Kuna maakohus leidis ekslikult, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, rikkus maakohus oluliselt TsMS § 423 lg 2 p 2. Järelikult tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata samale maakohtule menetlemiseks. Maakohus peab asja läbivaatamisel tuvastama, kas hageja on XXXXXXXXX maa-alal paikneva elamu omanik.
11.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium