Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud 1(3)

2-19-112439 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Avaldaja esitas Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna Pärnu Maakohtul ei õnnestunud makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada. Avaldaja teatas 23.08.2019, et võlgnik on kogu võlgnevuse ära tasunud. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et tuleb keelduda avaldust menetlusse võtmast. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna asi ei olnud veel hagimenetlusse võetud, ei saa kohus ka menetlust lõpetada, vaid tuleb keelduda avaldust hagimenetlusse võtmast. Kuna võlgnik on võla ära tasunud, siis asub kohus seisukohale, et avaldajal ei ole enam õigust, mida oleks vaja kohtus kaitsta. Seetõttu tuleb keelduda avaldust menetlusse võtmast. Eeltoodu alusel keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus tuvastas, et avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot. Muid menetluskulusid toimiku materjalidest ei nähtu. Võlgnikul ei saanud menetlusega seoses menetluskulusid tekkida, kuna võlgnik menetluses ei osalenud ning ka maksekäsus ei õnnestunud talle makseettepanekut kätte toimetada. TsMS § 150 lg 1 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Lähtuvalt TsMS § 150 lg 1 p 4 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul. TsMS § 483 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui TsMS § 481 kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud või kui avaldus ei vasta TsMS § 482 sätestatud nõuetele. Kuna seadus ei näe ette maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist muudel juhtudel, kui TsMS § 150 lg 1 p 4 sätestatud juhul, ei saa avaldaja taotleda tasutud riigilõivu tagastamist ning riigilõiv tuleb välja mõista võlgnikult.

2(3)

2-19-112439 Kohus leiab, et antud juhul kuulub analoogia korras kohaldamisele TsMS § 168 lg 4, mille alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuigi antud juhul ei ole avaldaja loobunud avaldusest, kuna avaldust ei ole veel menetlusse võetud, palus avaldaja menetluse lõpetamist siiski seoses sellega, et võlgnik on võla ära tasunud. Seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda. Avaldaja on kandnud seoses menetlusega kulusid summas 45 eurot (riigilõiv). Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele võlgnikult.

(digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.