Hüpoteeklaen AS hagi Viimsi arenduse OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ R-Play (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.02.2019.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viimsi arenduse OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Stig Hendrikson Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Viimsi arenduse OÜ (registrikood 14102164), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Eerik Entsik ja Liisi Kents
Kohtuistungi toimumise aeg
06.08.2019.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Stig Hendrikson, kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik.
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 25.02.2019.a otsus jätta muutmata.
Viimsi arenduse OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud Viimsi arenduse OÜ kanda.
4.Välja mõista Viimsi arenduse OÜ-lt Hüpoteeklaen AS-i kasuks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele lisaks 1750 eurot. Nimetatud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi
1(7)
Tsiviilasi nr 2-18-5790 jõustumisest kuni kohase täitmiseni võlgu olevalt summalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas Harju Maakohtusse hagi, milles nõudis, et kohus tunnustaks hageja nõuet summas 339 307,62 eurot OÜ R-Play (pankrotis) pankrotimenetluses esimeses rahuldamisjärgus. Hagiavalduse kohaselt kuulutati tsiviilasjas nr 2-17-16745 välja OÜ R-Play (edaspidi ka võlgnik) pankrot. 09.01.2018.a esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse koos nõuet kinnitavate dokumentidega. 13.03.2018.a toimus OÜ R-Play (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõudele ja järgule esitas kostja vastuväite. Kuna kostja vaidles hageja nõudele vastu, esitas hageja pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel kostja vastu hagi nõude tunnustamiseks. Tulenevalt laenulepingu nr 1606.0215.B (edaspidi ka laenuleping) ja selle muudatustest, kandis hageja ajavahemikul 05.02.15.a-01.09.15.a võlgnikule üle 267 911,62 eurot. 10.11.2016.a sõlmisid hageja ning OÜ R-Play (pankrotis) laenulepingu muudatuse nr 8, millega pooled fikseerisid, et hageja andis võlgnikule tagatistega laenu 424 330, 56 eurot, intressiga 9% aastas. Tagatistena seati mh hüpoteegid korteriomanditele aadressil Kose tee 43-1,3,4,5,7, Tallinn. Tulenevalt OÜ R-Play (pankrotis) poolsest laenulepingu täitmata jätmisest, ütles hageja laenulepingu üles. Seisuga 28.03.2017.a oli võlgnevus kokku 438 765,89 eurot. 04.05.2018.a toimus laenu osaline tagastamine, mille arvelt vähenes laenu põhiosa. Võlgnik tagastas 120 000 eurot, millest 40 eurot oli tasu meeldetuletuskirja eest. Hageja esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse 339 307,62 eurot. Pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, s.o. 12.12.2017.a oli hagejal võlgniku vastu laenulepingust tulenev pandiga tagatud nõue 339 307,62 eurot, mis koosnes: 1) laenusummast 304 370,56 eurot; 2) tasumata intressist 15 275,90 eurot; 3) tasumata viivistest 16 661,16 eurot; 4) leppetrahvist 3000 eurot. Hageja palus tunnustada enda nõuet OÜ R-Play (pankrotis) pankrotimenetluses esimeses rahuldamisjärgus PankrS § 153 lg 1 p 1 mõistes. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul ei näidanud hageja ära, et kostjal on võlgniku vastu nõue 339 307,62 euro ulatuses. Kostja väitis, et
2(7)
Tsiviilasi nr 2-18-5790 hagiavaldusest nähtub, et laenulepingust ja selle muudatustest kandis hageja ajavahemikul 05.02.2015.a kuni 01.09.2015.a OÜ-le R-Play (pankrotis) üle 267 911,62 eurot. Samas ei selgu hagiavaldusest ega selle lisadest, kuidas moodustus hageja laenulepingu muudatuses nr 8 väljatoodud nõue OÜ R-Play (pankrotis) vastu 424 330,56 eurot. Lisaks ei arvestanud hageja sellega, et 09.11.2016.a ja 04.05.2018.a sõlmitud notariaalses vormis korteriomandite müügitehingutest saadud müügisummad kanti hagejale laenulepingu nr 1606.0215.B laenu tagasimakseks. 09.11.2016.a lepingu alusel kanti hagejale 240 000 eurot ning 04.05.2018.a lepingu alusel 120 000 eurot. Kui arvestada nimetatud tagasimakseid, ei saanud hagejal võlgniku vastu enam nõuet olla, kuna 09.11.2016.a ja 04.05.2018.a lepingute alusel oli hageja laenulepingust tulenevate kohustuste katteks tasutud kokku 360 000 eurot. Järgnevalt märkis kostja, et 10.11.2016.a laenulepingu muudatuses nr 8 laenu tagatiseks toodud Kose tee 43-5 korteriomand ning Kose tee 43-2 korteriomand on võõrandatud. OÜ R-Play (pankrotis) omandisse kuulusid Kose tee 43-4 korteriomand ja Kose tee 43-7 korteriomand, mis hageja ja OÜ R-Play (pankrotis) vahel 10.11.2016.a sõlmitud laenulepingu muudatuse nr 8 kohaselt ei olnud välja toodud laenu tagatistena. Seega vähemalt Kose tee 43-4 korteriomandi ja Kose tee 43-7 korteriomandi müügist laekuvate summade osas ei saanud hageja nõue olla eesõigusnõue OÜ R-Play (pankrotis) pankrotimenetluses (PankrS § 153 lg 1 p 1). Kostja ei nõustunud hageja leppetrahvi nõudega OÜ R-Play (pankrotis) vastu summas 3000 eurot, kuivõrd nimetatud nõue oli ebaselge ja tõendamata.
Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi otsuse, millega rahuldas hagi. Maakohus tunnustas hageja nõuet OÜ R-Play (pankrotis) pankrotimenetluses summas 339 307,62 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. 10.11.2016.a sõlmitud laenulepingu muudatus nr 8, mille kohaselt on OÜ R-Play (pankrotis) laenukohustus hageja ees summas 424 330,56 eurot, laenu tagastamise tähtaeg oli 10.05.2017.a ning intress 9% aastas. Kohtu hinnangul puudus vaidlus selles, et laenuleping ja selle muudatused on kehtivad ning e laenusummad on välja makstud. Seega tekkis laenusaajal laenu tagastamise kohustus. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et RN 10.11.2016.a tahteavaldus tuleb vorminõude rikkumise tõttu jätta tähelepanuta ning arvestada Kose tee 42-6 ja Kose tee 43-8 müügist saadud 240 000 eurot laenulepingu nr 1606.0215.B täitmisena. RN 10.11.2016.a tahteavaldus ei vajanud kohtu hinnangul notariaalset vormi. Maakohus leidis, et pankrotihaldur võõrandas laenulepingust nr 1606.0215.B ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seatud tagatise asukohaga Kose tee 435. Seega oli hagejal õigus saada oma nõue rahuldatud pandieseme müügitulemi arvelt ning nõue kuulus kohtu hinnangul rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärgus. Kohtu hinnangul ei olnud hageja leppetrahvi nõue ebaselge, arusaamatu ning tõendamata. Hageja ja OÜ R-Play (pankrotis) leppisid vastavas leppetrahvis kokku laenulepingu p-des 4.2 ja 5.3.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-18-5790
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata selle, et laenulepingu nr 1606.0215.B tagasimakseks 09.11.2016.a sõlmitud notariaalse lepingu alusel laekus hagejale 240 000 eurot. OÜ R-Play (pankrotis) juhatuse liikme RN ühepoolse avalduse alusel ei saanud lugeda nimetatud summat hoopis teise laenu katteks. RN ühepoolses avalduses oli ka laenulepingu number teadmata ajal ja teadmata isiku poolt muudetud. Arvestades ka, et 09.11.2016.a kinnisasjade müügitehing oli notariaalne, oleks selle lepingu muudatused pidanud olema notariaalsed, sh RN ühepoolne avaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg-st 3 tulenevalt. Kui seaduses sätestatud vorminõuet ei järgita, on tehing tühine TsÜS § 83 lg 1 alusel. Järelikult peaks hageja poolt OÜle R-Play (pankrotis) laenulepingu nr 1606.0215.B alusel algselt antud laen suuruses 267 911,92 eurot olema OÜ R-Play (pankrotis) poolt täielikult tagasi makstud, kuivõrd 09.11.2016.a ja 04.05.2017.a sõlmitud notariaalsete lepingute alusel on hagejale laenulepingust nr 1606.0215.B tulenevate kohustuste katteks tasutud kokku 360000 eurot. Kostja ei nõustu hageja leppetrahvinõudega summas 3000 eurot. Nimetatud nõue on ebaselge ja tõendamata. Hagiavalduses on üksnes üldsõnaliselt märgitud, et pankroti väljakuulutamise päeva seisuga (12.12.2017.a) on hagejal võlgniku vastu laenulepingust tulenev pandiga tagatud nõue 339 307,62 eurot, mis koosneb muuhulgas leppetrahvist 3 000 eurot.
Hageja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Hageja jäi enda maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja selgitas veel, et 09.11.2016.a notariaalse lepingu p-de 5.2 ja 6.2 alusel kanti hagejale 240 000 eurot selgitusega „Laenuleping 1606.0215.B“. Päev hiljem, s.o 10.11.2016.a, edastas võlgniku ning Aarded OÜ (pankrotis) juhatuse liige RN hagejale allkirjastatud tahteavalduse, mille kohaselt hagejale laekunud 240 000 eurost tuleb kinni pidada ühe kuu intress laenulepingust nr 1606.0215.B ja laenulepingust nr 1660.0415.B ning ülejäänud summa jätta laenulepingu nr 1660.0415.B katteks. Seega ei olnud tegemist eksliku ülekande ega lepingu rikkumisega, vaid hilisemalt oli võlgniku seadusliku esindaja tahe arvestada ülekantud summast 240 000 eurot suurem osa laenulepingu nr 1660.0415.B katteks. RN tahteavalduse vorm sealjuures ei oma tähendust. Tahteavaldus tehti notariaalse tehingu järgselt. Lisaks toob hageja välja, et tema leppetrahvinõue on selge ja tõendatud.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugineb kaebuses suuresti samadele väidetele, mille osas on maakohus seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.
4(7)
Tsiviilasi nr 2-18-5790
7.Maakohus tuvastas õigesti nõude olemasolu, mille tunnustamist hagetakse. Laenujääk nähtub laenulepingu muudatusest nr 8 (t I kd lk 55), milles laenusaaja laenujääki tunnistas. Sellele lisaks on laenujäägi kujunemine tõendatud ka toimikus olevate tõenditega. Laenujääk ei kujunenud pelgalt nendest summadest, mis laekusid laenusaaja kontole. Laenujäägi hulka kuulusid ka summa, mis kanti laenusaaja korraldusel, laenulepingu täitmisena notari deposiiti ja sealt edasi laenusaaja kohustuse täitmisena kolmandale isikule. Vastava rahasumma väljamaksmine laenuandja poolt tuleb lugeda tõendatuks (vt t I kd lk 74). Laenujäägi moodustasid ka laenulepingu sõlmimise tasu, laenulepingu muutmise tasud, intressid jm kulud. Vastavate kohustuste tekkimise alus on laenuleping ja selle muudatused (vt t I kd lk 76 jj). Laenujäägi kujunemist kajastab toimikus olev tabel (t I kd lk 176), laenujäägi kujunemine ühtib tabelis kajastatuga.
8.Maakohus leidis õigesti, et enamust 09.11.2016.a korteriomandi notariaalse müügilepingu alusel makstud rahast (kokku 240 000 eurot) ei saa arvestada vaidlusaluse laenulepingu täitmiseks. Seejuures leidis maakohus õigesti, et korteriomandi notariaalse müügilepingu raames kokkulepitut, mis puudutab seda, millise kohustuse katteks laenuandja laekuva raha loeb, saab muuta muus vormis. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et korteriomandi müügileping on allutatud notariaalsele vorminõudele (AÕS § 119 lg 1). Kuid see ei tähenda, et kõik see, mida käsitletakse mingi korteriomandi müügilepingu dokumendi raames, peaks alluma notariaalsele vorminõudele. Nimelt võib sama lepingudokumendi raames reguleerida nii vorminõudele allutatud küsimusi kui ka selliseid küsimusi, mis kohustuslikult notariaalsele vormile allutatud ei ole. Vorminõue kehtib nendele küsimustele, mis puudutavad korteriomandi ostmise – müümisega seotud spetsiifilisi küsimusi, st ostja ja müüja vahelisi suhteid. Vaidlusalune küsimus puudutas seda, et juhul, kui korteriomandi müüja palub ostjal kohustada notarit kanda notari deposiitkontole kantud ostuhind hüpoteegipidaja arvele, ja kui see raha hüpoteegipidaja arvele laekub, siis millise kohustuse katteks hüpoteegipidaja laekunud raha arvestama peab. Laenuleping ei ole allutatud notariaalsele vorminõudele, samuti ei ole notariaalsele vorminõudele allutatud kokkulepped, millega laenuandja ja laenu saaja lepivad kokku, milliste kohustuste katteks sooritus loetakse (VÕS § 88). Sellistele kokkulepetele ei laiene vorminõue ka mitte siis, kui laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seatakse korteriomandile hüpoteek.
9.Maakohus tuvastas õigesti, et laenusaaja juhatuse liige RN andis tahteavalduse (t I kd lk 180), millega ta palus korteriomandi müügilepingu sõlmimisele järgneval päeval kanda enamus korteriomandi müügist laekunud 240 000 eurost mitte vaidlusaluse laenulepingu täitmiseks, vaid hoopis hageja ja Aarded OÜ vahel sõlmitud laenulepingu täitmiseks. Viidatud tahteavaldusest nähtub laenusaaja juhatuse liikme, kes oli mh ka Aarded OÜ juhatuse liige, tahe muuta 09.11.2016.a sõlmitud hageja ja R-Play OÜ vahelist kokkulepet selle kohta, millise kohustuse katteks laekunud raha lugeda tuleb. Sellist uue kokkuleppe sõlmimist võib käsitleda algse kokkuleppe muutmisena või ka kokkuleppena, millega taastati 09.11.2016.a kokkuleppele (millega algselt lepiti kokku, millised laenulepingu kohustused täidetuks loetakse) eelnenud olukord ja uue kokkuleppe sõlmimisena.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega, et RN 10.11.2016.a avalduse (t I kd lk 180) alusel ei saa tuvastada, et RN soovis käesoleva vaidluse esemeks oleva laenulepingu täitmise asemel Aarded OÜ-ga sõlmitud laenulepingu täitmist. Kuigi RN omakäeliselt koostatud avaldusel on käesoleva vaidluse esemeks oleva laenulepingu number ülekirjutatud ja parandatud hageja ja Aarded OÜ vahel sõlmitud laenulepingu numbriks, ei tähenda see, et kohus ei saaks kõnealust tõendit tõendina arvestada või selle tõendi alusel ei saaks viidatud tahet tuvastada. Esiteks määrab tõendi kaalu kohus ja tõendeid hindab kohus. Kõnealuse asjaolu
5(7)
Tsiviilasi nr 2-18-5790 tuvastamisel saab lisaks viidatud tõendile arvesse võtta ka muid tõendeid. Toimikust nähtuvalt (vt t I kd lk 178 jj) on RN ca kolm kuud peale vaidlusaluse tahteavalduse tegemist pöördunud e- kirja teel hageja poole küsimusega, millise lepingu katteks hageja kõnealuse 240 000-eurose laekumise luges. Sellele pöördumisele vastas hageja pearaamatupidaja, kes selgitas, et laekumine loeti valdavas osas hageja ja Aarded OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks. Toimikust ei ole näha ja kohtule ei ole esitatud ei väiteid ega tõendeid selle kohta, et RN oleks peale selle informatsiooni saamist avaldanud hagejale, et selline kohustuste täitmise arvestamine oleks vale, lubamatu või ei vastaks RN poolt avaldatule. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui laenusaaja juhatuse liikmega sarnane mõistlik isik tunneks ca kolm kuud peale 240 000-eurose makse tegemist spetsiifilist huvi selle kohta, millise kohustuse täitmise katteks laenuandja laekumise arvestaks (sisuliselt tunneks huvi, kas laekumine arvestati ikka kokku lepitud kohustuse täitmise katteks) ja kui mõistlik isik saaks teada, et laenuandja rikkus kohustuste täidetuks lugemise kokkulepet, annaks mõistlik isik sellest laenuandjale teada ja nõuaks laenuandjalt kohustuste täidetuks lugemise ja laenuarvestuse muutmist vastavalt sellele, kuidas pooled laenu saaja hinnangul kokku leppisid. Kuigi toimikus on e- kirja vahetus selle kohta, et laenusaaja juhatuse liige uurib, milliste kohustuste katteks laekumine arvestati, ei ole toimikus mitte ühtegi viidet sellele, et laenusaaja juhatuse liige oleks olnud saadud vastusega rahulolematu või ei oleks sellega nõustunud. Sellel põhjusel leiab ringkonnakohus, et käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel tuleb asuda seisukohale, et RN võlgniku juhatuse liikmena väljendas tahet, et laekumine arvestataks valdavalt muu laenukohustuse täitmiseks ja seda viisil nagu leidis maakohus.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et nõuet tuleb tunnustada 1. järgu nõudena. Ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hagejal on ka laenulepingust tulenev leppetrahvinõue summas 3000 eurot, mida tuleb käesolevas menetluses tunnustada. Õigus nõuda leppetrahvi tuleneb vaidlusaluse laenulepingu p-dest 4.2 ja 5.3. Vastavatest punktidest tuleneb nii leppetrahvi maksmise kohustus kui ka leppetrahvi nõude eeldused- lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamine enam kui 30 päeva. Hageja on käesoleva tsiviilasja raames rikkumised esile toonud. Samuti on hageja tõendanud, et ta esitas laenusaajale leppetrahvi nõude (vt t I kd lk 56). Eespool toodust tulenevalt ei ole alust muuta maakohtu otsust, millega vaidlusalust nõuet esimese järgu nõudena tunnustati.
13.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Vastustaja esitas ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad vastustaja menetluskulud esindajakulust. Esindaja märkis, et tegi tegi käesolevas menetluses 15 tundi tööd, mis hõlmab nii vaidlustatud maakohtu otsusega tutvumist, apellatsioonkaebusega tutvumist, apellatsioonkaebusele vastuse koostamist, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamist, kui ka ringkonnakohtu istungil osalemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vähem kui kahe tööpäeva pikkust tööaja kogukulu konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades pidada ülepaisutatuks. Siiski saab vastaspoolelt välja mõista esindajatasule tehtud kulu 14 tunni eest, sest kohtuistungil osalemise ajaks on märgitud 2 tundi, kuid istung kehtis üksnes tunni. Muus osas tuleb ajakulu pidada põhjendatuks. Ka advokaadi tunnitasu suurust 125 eurot tund ei saa pidada lubamatult suureks. Eespool toodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulu summas 1750 eurot (ilma käibemaksuta). Vastav summa tuleb välja mõista maakohtu poolt määratud
6(7)
Tsiviilasi nr 2-18-5790 menetluskuludele lisaks. Kuna hageja vastava taotluse esitas, tuleb märkida, et välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda ka viivist, maksmisega viivitamise korral.
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.