Hüpoteeklaen AS hagi Viimsi arenduse OÜ vastu nõude tunnustamiseks R-Play OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagi hind 3 500 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703, asukoht Rävala pst 6, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Stig Hendrikson (Priit Palmiste Advokaadibüroo; Narva mnt 7d, 10117 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: Viimsi arenduse OÜ (registrikood 14102164, asukoht Reinu tee 8, Pringi küla, 74011 Viimsi vald, Harjumaa, e-post [email protected]) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Liisi Kents (Advokaadibüroo Entsik ja Partnerid; F.R. Kreutzwaldi tn 3, 10120 Tallinn, e-post [email protected])
esindaja
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 31.01.2019. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Hüpoteeklaen AS hagi Viimsi arenduse OÜ vastu nõude tunnustamiseks RPlay OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Tunnustada Hüpoteeklaen AS nõuet R-Play OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 339 307 eurot ja 62 senti PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärgus. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses Viimsi arenduse OÜ kanda.
4.Rahuldada Hüpoteeklaen AS menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.
5.Välja mõista Viimsi arenduse OÜ-lt menetluskulud summas 1 837 eurot ja 50 senti
Hüpoteeklaen AS-i kasuks.
6.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Viimsi arenduse OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o. 1 837.50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 13.04.2018. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati 12.12.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-16745 välja võlgniku, OÜ xxx (registrikood xxx), pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Andres Tootsman. 09.01.2018 esitas Hüpoteeklaen AS pankrotihaldurile koos nõuet kinnitavate dokumentidega nõudeavalduse. 13.03.2018 toimus xxx OÜ võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõudele ja järgule esitas täieliku vastuväite Viimsi arenduse OÜ. Hageja esitab nimetatud asjaolude tõendamiseks xxx OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokolli. Kuna kostja vaidles hageja nõudele vastu, siis esitab hageja kooskõlas PankrS §-ga 106 lg 1 kostja vastu hagi nõude tunnustamiseks. Tulenevalt laenulepingu nr xxx ja selle muudatustest kandis hageja ajavahemikul 05.02.15 – 01.09.15 võlgnikule üle rahalise summa 267 911, 62 eurot. 10.11.2016 sõlmisid hageja ning xxx OÜ laenulepingu number xxx muudatus nr 8, millega pooled fikseerisid, et hageja on andnud võlgnikule tagatistega laenu summas 424 330, 56 eurot, intressiga 9% aastas. Tagatiseks olid seatud hüpoteegid korteriomanditele aadressiga xxx ning R Ni (ik. xxx) isiklik käendus summas 551630 eurot. xxx koguväärtus hinnanguliselt 620000 eurot. Tulenevalt xxx OÜ poolsest laenulepingu mittetäitmisest, ütles hageja, kooskõlas lepingu punktiga 13.1.2, 29.03.2017 xxx OÜ-ga sõlmitud laenulepingu üles. 21.03.2017 seisuga oli võlgniku poolt tasumata enam, kui kolme kuu maksed summas 9547,44 eurot. 28.03.2017 seisuga oli võlgnevus kokku 438 765,89 eurot. 04.05.2018.a. toimus laenu osaline tagastamine, mille arvelt vähenes laenu põhiosa. Võlgnik tagastas 120 000 eurot, millest 40 eurot oli tasu meeldetuletuskirja eest. Hageja esitas haldurile nõudeavalduse 09.01.2018 summas 339307,62 eurot. Pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, s.o. 12.12.2017.a. on hagejal võlgniku vastu laenulepingust tulenev pandiga tagatud nõue 339307,62 eurot, mis koosneb: - laenusumma 304 370,56 eurot, tasumata intressid summas 15 275,90 eurot, - tasumata viivised 16 661,16 eurot (s.o. arvestatud laenusummalt 9 % aastas, kokku 05.05.2017 kuni 12.12.2017), - leppetrahv 3 000,00 eurot. Hageja palub tunnustada Hüpoteeklaen AS nõuet xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 339 307,62 eurot esimeses rahuldamisjärgus PankrS § 153 lg 1 p 1 mõistes. Kostja vastus 2.Kohtule 02.07.2019. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Viimsi arenduse OÜ leiab, et Hüpoteeklaen AS hagiavalduses on esitatud mitmeid eksitavaid ja seadusega vastuolus olevaid väiteid ja seisukohtasid. Hüpoteeklaen AS hagiavalduse ja selle lisadega ei ole Hüpoteeklaen AS suutnud menetlusõiguse normide kohaselt tõendada asjaolu, et Hüpoteeklaen AS-il eksisteerib xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kehtiv nõue summas 339 307,62 eurot. Hüpoteeklaen AS
hagiavalduses väidetakse õigesti, et tulenevalt Hüpoteeklaen AS ja xxx OÜ (pankrotis) vahelisest laenulepingust nr xxx ja selle muudatustest kandis Hüpoteeklaen AS ajavahemikul 05. veebruar 2015. a kuni 01. september 2015. a xxx OÜ-le (pankrotis) üle summa suuruses 267 911,62 eurot. Hüpoteeklaen AS hagiavalduse ja selle lisade kohaselt on Hüpoteeklaen AS poolt teostatud xxx OÜ (pankrotis) arvelduskontole alljärgnevad laenu väljamaksed: (i) 06. veebruaril 2015. a kanti Hüpoteeklaen AS poolt xxx OÜ (pankrotis) arvelduskontole summa suuruses 56 678,93 eurot selgitusega „vastavalt laenulepingule nr xxx, lepingutasu, notaritasu ja riigilõiv kinni peetud“; (ii) 13. veebruaril 2015. a kanti Hüpoteeklaen AS poolt xx OÜ (pankrotis) arvelduskontole summa suuruses 39 600 eurot selgitusega „vastavalt laenulepingule nr xxx muudatus nr 1, lepingutasu kinni peetud“; (iii) 09. märtsil 2015. a kanti Hüpoteeklaen AS poolt xxx OÜ (pankrotis) arvelduskontole summa suuruses 29 700 eurot selgitusega „vastavalt laenulepingule nr xxx muudatus nr 2, lepingutasu kinni peetud“; (iv) 26. märtsil 2015. a kanti Hüpoteeklaen AS poolt xxx OÜ (pankrotis) arvelduskontole summa suuruses 67 682,99 eurot selgitusega „vastavalt laenulepingule nr xxx muudatus nr 3, lepingutasu ja kogunenud intress kinni peetud“; (v) 06. mail 2015. a kanti Hüpoteeklaen AS poolt xxx OÜ (pankrotis) arvelduskontole summa suuruses 44 550 eurot selgitusega „vastavalt laenulepingule nr xxx muudatus nr 4, lepingutasu kinni peetud“; (vi) 01. septembril 2015. a kanti Hüpoteeklaen AS poolt xxx OÜ (pankrotis) arvelduskontole summa suuruses 29 700 eurot selgitusega „vastavalt laenulepingule nr xxx muudatus nr 6, lepingutasu ja kogunenud intress kinni peetud“. Kokku on Hüpoteeklaen AS hagiavalduse ja selle lisade kohaselt Hüpoteeklaen AS poolt xxx OÜ (pankrotis) arvelduskontole üle kantud (56 678,93 eurot + 39 600 eurot + 29 700 eurot + 67 682,99 eurot + 44 550 eurot + 29 700 eurot) summa suuruses 267 911,92 eurot. Samas ei selgu Hüpoteeklaen AS hagiavaldusest ega selle lisadest mistahes viisil, kuidas moodustus Hüpoteeklaen AS laenulepingu nr xxx muudatuses nr 8 väljatoodud nõue xxx OÜ (pankrotis) vastu kokku summas 424 330,56 eurot, millise Hüpoteeklaen AS poolse täiendava laenu andmise kohta xxx OÜ-le (pankrotis) puuduvad Hüpoteeklaen AS hagiavalduses igasugused viited ja/või vastavas osas täiendava laenu xxx OÜ-le (pankrotis) ülekandmist kinnitavad maksekorraldused. Teiselt poolt ei ole Hüpoteeklaen AS hagiavalduses nõude kujunemisel xxx OÜ (pankrotis) vastu üleüldse arvestatud asjaoluga, et 09. novembril 2016. a xxx OÜ (pankrotis) ja R N müüsid xxx osaühingule xxx korteriomandi ja xxx korteriomandi kokku hinnaga 240 000 eurot (09. novembril 2016. a sõlmitud notariaalne leping lisatud).
09.novembril 2016. a sõlmitud notariaalse lepingu punktis 3.1 oli sätestatud, et lepingu esemeks olevate korteriomandite Hüpoteeklaen OÜ hüpoteekidest vabastamise eeltingimuseks on asjaolu, kui xxx OÜ (pankrotis) ja R N tasuvad kolme pangapäeva jooksul selle lepingu sõlmimisest arvates Hüpoteeklaen OÜ kontole 240 000 eurot selgitusega „Laenuleping xxx“. 09. novembril 2016. a sõlmitud notariaalse lepingu punktide 5.2 ja 6.2 kohaselt olid vastavad summad kokku 240 000 eurot deponeeritud tehingut tõestanud Tallinna notari A A notarikontol ning nimetatud summad kokku suuruses 240 000 eurot on Tallinna notari A A notarikontolt üle kantud Hüpoteeklaen OÜ kontole selgitusega „Laenuleping xxx“. Seega juhul, kui arvestada 09. novembril 2016. a sõlmitud notariaalse lepingu punktide 5.2 ja 6.2 kohaselt xxx OÜ (pankrotis) ja R N poolt teostatud laenu tagasimakset suuruses 240 000 eurot selgitusega „Laenuleping xxx“, siis ei saa Hüpoteeklaen AS laenu jääk seisuga 09. november 2016. a olla suurem kui (267 911,92 eurot - 240 000 eurot) summa suuruses 27 911,92 eurot. Hüpoteeklaen AS hagiavalduses on õigesti välja toodud, et 04. mail 2018. a tagastas xxx OÜ
(pankrotis) täiendavalt Hüpoteeklaen AS-ile laenu summas 120 000 eurot, kuivõrd nimetatud päeval sõlmitud notariaalse lepingu alusel xxx OÜ (pankrotis) müüs xxx OÜ-le xxx korteriomandi hinnaga 120 000 eurot (04. mail 2018. a sõlmitud notariaalne leping lisatud).
04.mail 2018. a sõlmitud notariaalse lepingu punktis 4.1 oli sätestatud, et lepingu esemeks oleva korteriomandi Hüpoteeklaen OÜ hüpoteekidest vabastamise eeltingimuseks on asjaolu, kui xxx OÜ (pankrotis) tasub kolme pangapäeva jooksul selle lepingu sõlmimisest arvates Hüpoteeklaen OÜ kontole 120 000 eurot selgitusega „Laenuleping xxx osaline tagastamine“. 04. mail 2018. a sõlmitud notariaalse lepingu punkti 5.2 kohaselt oli vastav summa kokku 120 000 eurot ostja xxx OÜ poolt deponeeritud tehingut tõestanud Tallinna notari A A notarikontol ning nimetatud summa 120 000 eurot on Tallinna notari A A notarikontolt üle kantud Hüpoteeklaen OÜ kontole selgitusega „Laenuleping xxx osaline tagastamine“. Seega juhul, kui arvestada 04. mail 2018. a sõlmitud notariaalse lepingu punkti 5.2 kohaselt xxx OÜ (pankrotis) poolt teostatud täiendavat laenu tagasimakset Hüpoteeklaen AS-le summas suuruses 120 000 eurot selgitusega „Laenuleping xxx osaline tagastamine“, siis peaks Hüpoteeklaen AS poolt xxx OÜ-le (pankrotis) algselt antud laen suuruses 267 911,92 eurot olema xxx OÜ (pankrotis) poolt täielikult tagasi tasutud, kuivõrd
09.novembril 2016. a ja 04. mail 2018. a sõlmitud notariaalsete lepingute alusel on Hüpoteeklaen AS-ile laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste katteks tasutud kokku 360 000 eurot. Viimsi arenduse OÜ peab täiendavalt vajalikuks välja tuua asjaolu, et Hüpoteeklaen AS hagiavaldusele lisatud Hüpoteeklaen OÜ ja xxx OÜ (pankrotis) vahel 10. novembril 2016. a sõlmitud laenulepingu nr xxx muudatuses nr 8 on laenu tagatisteks toodud xxx korteriomand ning xxx korteriomand. xxx korteriomand on ülalmainitud 04. mail 2018. a sõlmitud notariaalse lepingu alusel xxx OÜ (pankrotis) poolt müüdud xxx OÜ-le hinnaga 120 000 eurot ning vastav summa 120 000 eurot on 100%-liselt üle kantud Hüpoteeklaen AS-ile selgitusega „Laenuleping xxx osaline tagastamine“. Käesolevaks hetkeks on xxx OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmann poolt võõrandatud ka xxx OÜ (pankrotis) omandisse kuulunud xxx korteriomand, kusjuures ostjaks on samuti xxx OÜ. Praegusel hetkel kuuluvad xxx OÜ (pankrotis) omandisse xxx korteriomand ja xxx korteriomand, mis Hüpoteeklaen OÜ ja xxx OÜ (pankrotis) vahel 10. novembril 2016. a sõlmitud laenulepingu nr xxx muudatuse nr 8 kohaselt ei ole välja toodud laenu tagatistena. Seega vähemalt xxx korteriomandi ja xxx korteriomandi müügist laekuvate summade osas ei saa Hüpoteeklaen AS nõue olla eesõigusnõudeks xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Ka eelpool nimetatud faktilised asjaolud kinnitavad, et Hüpoteeklaen AS on esitanud xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ebaõige nõueavalduse, mida kohus ei saa tunnustada. Viimsi arenduse OÜ ei nõustu samuti Hüpoteeklaen AS hagiavaldusest nähtuva leppetrahvi nõudega xxx OÜ (pankrotis) vastu summas 3000 eurot, kuivõrd nimetatud nõue on Hüpoteeklaen AS hagiavaldusest tulenevalt ebaselge ja tõendamata. Hüpoteeklaen AS hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel, millise rikkumisega seoses ja kuidas on kujunenud Hüpoteeklaen AS leppetrahvi nõue xxx OÜ (pankrotis) vastu summas 3000 eurot. Hagiavalduses on üksnes üldsõnaliselt märgitud, et pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, so 12. detsembri 2017. a seisuga on hagejal võlgniku vastu laenulepingust tulenev pandiga tagatud nõue 339 307,62 eurot, mis koosneb muuhulgas mingisugusest arusaamatust leppetrahvist summas 3 000 eurot. Järelikult on Hüpoteeklaen AS poolt xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses xxx OÜ (pankrotis) vastu esitatud rahaline nõue ka nimetatud osas ebaselge, arusaamatu ja tõendamata, kuivõrd Hüpoteeklaen AS hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel ja millise rikkumisega seoses on esitatud leppetrahvi nõue. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära kostja esindaja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 12. detsembri 2017. a määrusega välja OÜ xxx pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Andres Tootsmani (I kd tl 7). Hageja esitas 09.01.2018. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 339 307,62 euro tunnustamiseks (I kd tl 57). Nõue tuleneb hageja ja xxx OÜ (võlgnik) vahel 10.11.2016. a sõlmitud laenulepingu nr xxx muudatusest nr 8 (I kd tl 81-85).
5.Hageja nõue jäi OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata, sest kostja vaidles sellele vastu (I kd tl 71). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. 6.Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue asjaolust, et hageja ja võlgnik sõlmisid 10.11.2016. a laenulepingu nr xxx muudatuse nr 8, mille alusel võlgneb laenusaaja laenuandjale 424 330,56 eurot. OÜ xxx (pankrotis) jättis oma lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja 29.03.2017. a lepingu üles (I kd tl 56). Seisuga 28.03.2017. a oli hageja nõue 438 765,89 eurot. 04.05.2017. a toimus laenu osaline tagastamine lepingu täitmise tagamiseks seatud korteriomandi asukohaga xxx müügitulemi arvelt summas 120 000 eurot, mille võrra vähenes laenu põhiosa ning 40 eurot arvestas hageja meeldetuletuskirja tasu. Pankroti väljakuulutamise, s.o. 12.12.2018. a seisuga on hageja nõue 339 307,62 eurot, millest tagastamata laenusumma 304 370,56 eurot, tasumata intressid summas 15 275,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 16 661,16 eurot ja leppetrahv lepingu p 4.2. ja 5.3. alusel 3 000 eurot (I kd tl 4).
7.Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõudeavalduses toodud nõue xxx OÜ vastu ebaselge, arusaamatu ja tõendamata, kuivõrd algselt xxx OÜ-le antud laen summas 267 911,92 eurot on hagejale täielikult tagastatud. 09.11.2016. a ja 04.05.2018. a sõlmitud notariaalsete lepingute alusel on hagejale laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste katteks tasutud kokku 360 000 eurot. Kostja hinnangul ei ole hageja nõude näol tegemist ka PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudega, kuivõrd pankrotivarasse kuuluvad korteriomandid asukohaga xxx ja xxx ei taga laenulepingu nr xxx muudatus nr 8 tulenevaid kohustusi (I kd tl 120-122). 8.Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. 10.11.2016. a sõlmitud laenulepingu nr xxx muudatus nr 8, mille kohaselt on xxx OÜ laenukohustus hageja ees summas 424 330,56 eurot, laenu tagastamise tähtaeg on 10.05.2017. a ning intress 9% aastas (I kd tl 81). Kostja hinnangul ei ole aga laenuandjal õigus raha tagasi saada, kuivõrd võlgnik on kohustuse täitnud. Kostja hinnangul ei saa arvestada 10.11.2016. a R Ni avaldust laenusummade tagastamise kohta, kuivõrd notariaalses lepingus kokkulepitut ei saa muuta lihtkirjaliku avaldusega (I kd tl 120-122).
9.Riigikohus on lahendis 3-2-1-95-11 leidnud, et ka nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata, olgugi et üks tahteavalduse teinud lepingupool ei pruugi kohtumenetluses osaleda. Kohtule on käesolevas menetluses esitatud maksekorraldused, kust nähtub, et laenulepingu xxx ning selle muudatuste alusel on laenusumma 267 911.92 eurot võlgnikule üle kantud (I kd tl 74-79). 3.7.2015. a on hageja ja võlgnik sõlminud laenuleping nr xx muudatuse nr 5, mille kohaselt tagastamata laenusumma on 342 618,65 eurot (I kd tl 181). 26.02.2016. a on hageja ja võlgnik sõlminud laenulepingu nr xxx muudatuse nr 7, mille kohaselt tagastamata laenusumma on 383 650,22 eurot (I kd tl 167). 10.11.2016. a on xxx OÜ (pankrotis) ja
xxx OÜ (pankrotis) juhatuse liige R N palunud lepingu nr xxx võlgnevused kapitaliseerida ning laenulepingute tagatiste müügist saadud 240 000 eurost pidada kinni lepingute 1606 ja 1660 1 kuu intress (I kd tl 180). 10.11.2016. a sõlmisid hageja ja xxx OÜ (pankrotis) laenulepingu nr xxx muudatuse nr 8, mille kohaselt tagastamata laenusumma on 424 330,56 eurot (I kd tl 158).
10.TsÜS § 75 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 5 loetleb asjaolud, millega mh tuleb lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada, sh on nendeks lepingu sõlmimise asjaolud (p 1), lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3) ning lepingu olemust ja eesmärki (p 4). Viidatud loetelu ei ole lõplik. Lepingu sõlmimise asjaoludena saab seega ka arvesse võtta lepingupoolte majandustegevust tervikuna, aga ka konkreetset tegevust lepingu sõlmimise ajal, selle järel ja mõistlikke majanduslikke prognoose, samuti lepingupoolte omavahelist seotust ja lepingu sõlmimise (või muutmise) eesmärke. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et laenuleping ja selle muudatused on kehtivad ning puudub vaidlus ka selles, et laenusummad on välja makstud. Seega on laenusaajal tekkinud laenu tagastamise kohustus. Hagiavalduse kohaselt on 4.05.2017. a toimunud tagatise asukohaga xxx müügi arvelt laenu põhiosa osaline tagastamine summas 120 000 eurot, ülejäänud osas on laen tagastamata (I kd tl 87-99). Kostja hinnangul tuleb R Ni 10.11.2016. a tahteavaldus jätta vorminõuete rikkumise tõttu tähelepanuta ning arvestada ka tagatiste xxx ja xxx müügist saadud 240 000 eurot laenulepingu nr xxx täitmisena nii nagu notariaalse müügilepingu punkt 3.1. ette näeb, sel juhul oleks võlgniku kohustus hageja ees täidetud ning hagejal nõudeavalduses märgitud nõuet ei oleks (I kd tl 120-121, 130).
11.Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Käesoleval juhul on võlausaldaja nõustunud lepingu täitmisega võlgniku pakutud viisil. Õigused ja kohustused antakse TsÜS § 6 lg 3 järgi üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Hageja on nõustunud kohustatud isiku käsutustehinguga, mistõttu on 10.11.2016. a tahteavaldus kohtu hinnangul kehtiv ning see ei vajanud kehtivuseks notariaalselt tõestatud vormi.
12.Kostja on esitanud vastuväite hageja nõude rahuldamisjärgule. Pankrotihaldur on võõrandanud laenulepingust nr xxx ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seatud tagatise asukohaga xxx. Seega on hagejal õigus saada oma nõue rahuldatud pandieseme müügitulemi arvelt ning nõue kuulub kohtu hinnangul rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärgus.
13.Kostja vaidleb vastu ka hageja mingisugusele arusaamatule leppetrahvi nõudele (I kd tl 121 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebaselge, arusaamatu ning tõendamata nõudega. Hageja ja xxx OÜ (pankrotis) on vastavas leppetrahvis kokku leppinud lepingu punktides 4.2 ja 5.3 (I kd tl 159-160). Lepingu pooled on sellist leppetrahvi mõistlikuks pidanud, kohtul puudub alus leppetrahvi kokkulepet ebamõistlikuks või arusaamatuks pidada.
14.Eeltoodu alusel on hageja laenulepingust nr xxx ja selle muudatustest tulenev nõue xxx OÜ (pankrotis) vastu õiguslikult põhjendatud ning hageja nõuet tuleb xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada summas 339 307,62 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 831,25 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 531,25 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas hageja esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, dokumentide ja kostja vastustega tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks, kokku 12 h ja 25 minuti ulatuses (II kd tl 14-15).
17.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja lepingulise esindaja kulud 2 856 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas kostja esindaja teenust hagiavaldusele vastuse koostamiseks ja kohtuistungiks ettevalmistumiseks, kokku 17 h ulatuses (II kd tl 11). Kostja hinnangul saavad väljamõistmisele kuuluda üksnes põhjendatud ja vajalikud meentluskulud (II kd tl 21-22)
18.Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Menetluskulude nimekiri on esitatud kohtu poolt määratud tähtajal.
19.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 125 eurot tunnis ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
20.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 831,25 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 831,25 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.