XX hagi YY vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. veebruari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
50 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
XX (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline nende Hageja: esindaja Aleksei Motuzov Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 12. veebruari 2019 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja XX kanda.
4.Kostjal YY-l ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.XX esitas 11.03.2018 Harju Maakohtule hagi YY vastu CC (isikukood XXXXXXXXXXX) 19.10.2017 tehtud koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. 19.03.2018 täpsustas hageja hagi. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on 01.12.2017 surnud CC õena tema seadusjärgne pärija ja soovib tema pärandit vastu võtta. Kostja on esitanud notarile CC väidetavalt 19.10.2017 kahe tunnistaja juuresolekul allkirjastatud koduse testamendi, millega CC pärandas kogu oma vara kostjale.
3.Testament ei vasta pärimisseaduse (PärS) § 23 lg-st 1 tulenevatele nõuetele. Allkiri ja kuupäev ei ole kirjutatud omakäeliselt pärandaja poolt. Hageja avastas pärandaja korterist paberilehed, millel ilmselt pärandaja allkirja enne selle võltsimist harjutati.
4.Pärandaja elas üksi. Ta suri kahtlastel asjaoludel ja tema keha viidi tundmatute isikute poolt krematooriumi ilma surmatunnistust väljastamata. Pärandaja surma asjaolude väljaselgitamiseks algatati hageja avalduse alusel kriminaalmenetlus. Kostja võttis pärandaja korteri ja sõiduauto enda valdusesse ning kasutas neid juba enne CC surmatunnistuse väljastamist ja pärimisavalduse esitamist. Kostjal ei ole pärandajaga sugulussidemeid ega püsivamat seost. Pärandaja sugulastele on kostja tundmatu. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja tundis pärandajat umbes 20 aastat. Kostja isa ja pärandaja olid kolleegid ning suhtlesid sageli. Kui 2004.a suri pärandaja poeg D ja 2016.a abikaasa V, jäi pärandaja üksi ja hakkas kutsuma kostjat endale külla. Kostja käis sageli pärandaja juures, suhtles temaga ja aitas majapidamises. Pärandaja kutsus kostjat oma pojaks ja rääkis, et tal ei ole kostjast lähedasemat inimest. Tema Venemaal elavad sugulased on ta unustanud. Pärandaja pakkus 2017.a kostjale välja pärandi tema nimele vormistamise ning palus end surma korral matta poja ja abikaasa juurde.
7.Pärandaja allkirjastas testamendi 19.10.2017 oma korteris tunnistajate juuresolekul. Testament jäi kostja kätte hoiule. Kostja palus pärandajal kirjutada testamendile ka kuupäeva, kuid pärandaja palus seda teha kostjal endal.
8.Pärast testamendi koostamist suhtus pärandaja kostjasse veel soojemalt - andis talle oma auto võtmed, dokumendid ja korterivõtmed ning tegi ettepaneku, et kostja elaks koos pärandajaga.
9.Kostja leidis pärandaja surnuna 01.12.2017 külaskäigul. Ta kutsus kiirabi ja eriteenistuse. Kui kostja hakkas matuseid ette valmistama, sekkusid kostjale tundmatud inimesed, kes pidasid surma põhjuseks vägivalda ja tegid vastava avalduse politseisse. Seejärel andsid nad korralduse pärandaja kremeerida. Kostja andis auto, võtmed ja dokumendid üle politseile.
Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
11.Kohus tuvastas, et hageja on 01.12.2017 surnud CC seadusjärgne pärija (õde); kostja esitas notarile CC 19.10.2017 kuupäeva kandva kahe tunnistaja juuresolekul allkirjastatud koduse testamendi, millega CC pärandas kogu oma vara kostjale. Testamendi tekst on trükitud. Allakirjutajaks on märgitud CC. Testamendile kirjutasid tunnistajatena alla KK ja SS. Tunnistajate ütluste kohaselt olid testamendi tegemise juures kostja, tunnistajad ja testaator. Kõigepealt kirjutas allkirja CC, siis KK ja SS. CC ütles dokumendi kohta, et kostja on tema eest hoolt kandnud ja tänutäheks tahab oma vara jätta kostjale.
12.Testamendi tühisust ei too kaasa see, et sellele märkis kuupäeva kostja, mitte testaator. Kostja sõnul allkirjastati testament 19.10.2017. Testament kannab sama kuupäeva. Tunnistajate sõnul toimus allkirjastamine oktoobris. Hageja ei vaidlustanud testamendi tegemise aega ega tõendanud teistsugust aega. Testament tehti 19.10.2017. Kuna testaator suri 01.12.2017, on see kehtiv.
13.Ekspertiisiakti kohaselt ei ole testamendil olev allkiri tõenäoliselt testaatori kirjutatud. Kogumis omavad aga tähendust ka tunnistajate ütlused, kes kinnitasid, et testaator kirjutas alla ise. Tunnistajate usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Tunnistajate ütluste kohaselt testamendile esimese allkirja kirjutamine testaatoril ebaõnnestus. Ta andis esimese allkirja hästi tugevalt ja paber läks katki. Tunnistaja ütlustest nähtub kirjeldus, kuidas allkirja andmine toimus ja miks võis testaatori allkiri erineda tavapäraselt antust. Kuna ekspertide vastus ei ole kategooriline, ei ole tunnistajate ütlused ja eksperdiarvamus otseses vastuolus. Testaatori allkiri võis tavapärasest erineda, sest ta oli eakas (üle 60-aastane) ja tal esines esimese allkirja kirjutamisel raskusi. Välistatud ei ole, et võisid esineda tervisehäired, mis kirjutamist mõjutasid, sest testaator suri vähem kui kaks kuud pärast testamendi tegemist. Allkiri võib ajas muutuda. Testaator kirjutas testamendile alla ise ja testament on kehtiv. Apellatsioonkaebus
14.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta jõusse 12.03.2018 kohaldatud hagi tagamise abinõud.
15.On ilmne, et testament on koostatud ja allkirjastatud kahtlastel asjaoludel. Kohus ei uurinud piisavalt kõiki asjaolusid ja hindas seetõttu vääralt ekspertiisiaktis välja toodud tulemusi koosmõjus tunnistajate ütlustega. Ütlused on peamises osas pealiskaudsed ja ekslikud.
16.Ei ole selge, miks kohus võtab allkirja hindamisel arvesse testaatori vanust, et ta suri kahe kuu pärast ja seda, et allkiri võib ajas muutuda. Ekspertiisi tegemisel võrreldi testamendil olevat allkirja ka testaatori poolt üks päev varem, s.o 18.10.2017 Swedbank AS avaldusele antud allkirjaga.
17.Kahtlust tekitav on väide, et esimese allkirja kirjutamine ebaõnnestus ja paber läks katki. See on ainuke asjaolu, mida tunnistajad ja kostja ühte moodi kinnitavad. Tunnistajate ütlused ja kostja seisukoht on muus osas valdavalt vastuolulised.
18.Ekspertiisiaktiga tuvastati, et 19.10.2017 testamendil olev allkiri ei ole tõenäoliselt testaatori kirjutatud. See tähendab, et tõenäosus, et testament on allkirjastatud teise isiku poolt, on suur. Seega peaksid tõendid testamendi kehtivaks tunnistamiseks olema laitmatud, mida nad ei ole.
19.Kohus ei teinud kindlaks, kuidas tunnistajad tuvastasid väidetava testaatori isiku enne testamendi allkirjastamist. Seega ei saanud tunnistajad olla kindlad, et testamendi
allkirjastas just CC ja mitte keegi teine. Tunnistajad on kostja pikaajalised sõbrad ega ole erapooletud. Üks tunnistaja nägi enne testamendi allkirjastamist testaatorit vaid ühel, teine kahel korral. Testamendile alla kirjutanud isikut esitles tunnistajatele kostja. Ei ole eluliselt usutav, et keegi neist nägi testaatori isikut tõendavat dokumenti. Kuna kostjal olid korteri võtmed, ei ole välistatud, et ta võis seda kuritarvitada CC kodust äraoleku ajal. Testamendil olevad kuupäevad on kirjutatud erinevate käekirjadega. Tunnistaja SS sõnul nägi ta testamendi allkirjastamisel testaatori isikutõendit, kuid ei täpsustanud, mis dokumendiga oli tegemist ja kas see kuulus CC-le. KK ei maininud ega kinnitanud, et testaator oleks dokumenti näidanud. Kohus ei pööranud tähelepanu KK kinnitusele, et testament allkirjastati eelmisel, s.o 2018.aastal, kuigi pärandaja suri detsembris 2017. Tunnistajad ei maini ega kinnita kostja väidet, et testaator palus pärast testamendi allkirjastamist kirjutada kostjal dokumendile kuupäeva. Kohus ei uurinud mis kella- ja päevaajal testament allkirjastati, kuigi see omab olulist tähtsust. On ilmne, et kostja seisukoht ja tunnistajate ütlused on vastuolulised, maakohus ei ole nende usaldusväärsust põhjalikult kontrollinud.
20.Kostja püüdis augusti ja detsembri 2017 telefonikõnede väljavõtetega tõendada regulaarset suhtlemist testaatoriga. Augustis helistas kostja testaatorile 6 korda, kõned kestsid mõne sekundi. Testaatori surma päeval helistas kostja talle kell 12:23, kõne kestis kaks sekundit. Kell 12:45 helistas kostja hädaabinumbrile. Kell 13:37 helistas kostja uuesti testaatorile, kõne kestis 18 sekundit. Kell 13:57 kõne kestis ühe sekundi. Oktoobrikuu kõnede väljavõtet kostja kohtule ei esitanud.
21.AA pangakonto väljavõtted ei tõenda majanduslikke suhteid kostja perekonnaga, nagu väidab kostja, vaid seda, et kostja oli testaatori võlgnik. Kostja kinnitas, et tema kasutas seda pangakontot. Konto väljavõttest nähtub, et kostjale anti laenu. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
24.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Erinevalt apellandist leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise reeglite vastu eksinud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
25.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
27.Hageja tugines maakohtus ning tugineb ka apellatsioonimenetluses üksnes oletusele, et testament on koostatud ja allkirjastatud kahtlastel asjaoludel, kuid samas ei ole ta hagiavalduses märgitud asjaolusid millegagi tõendanud. Kuigi hageja leidis enda väitel pärandaja korterist paberilehed, millel oli hageja arvates harjutatud pärandaja allkirja kirjutamist selle võltsimise eesmärgil, ei esitanud ta neid pabereid tõendina kohtule, kuigi ka nende allkirjade osas oleks saanud ekspert kindlaks teha vähemalt selle, kas need on kirjutanud SS või kostja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole samas eluliselt usutav, et kostja või mõni muu isik oleks käinud CC allkirja kirjutamist harjutamas tema korteris. Sellele puuduks mõistlik seletus.
28.Maakohus hindas eksperdi arvamust õigesti koos tunnistajate ütlustega ja leidis põhjendatult, et need tõendid ei ole otseses vastuolus, sest eksperdi arvamus ei välista seda, et testamendile kirjutas alla CC. Hageja viitab apellatsioonkaebuses põhjendamatult üksnes CC poolt 18.10.2017 Swedbank AS avaldusele antud allkirjale. Ekspertiisi tegemisel kasutati võrdlusmaterjalina 15 erinevatel aegadel antud allkirja, kusjuures kõikide puhul ei tuvastanud ekspert võrreldes testamendil oleva allkirjaga üldse erinevusi ja teiste puhul tuvastas ta lahkuminekuid osades tunnustes. Maakohus leidis põhjendatult, et võib olla mitmeid põhjusi, miks testaatori allkiri võis tavapärasest erineda. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et testaator kirjutas testamendi esimesele eksemplarile allkirja liiga tugevalt vajutades ja paber läks katki. Teisel korral kirjutas ta allkirja tugeva aluse peal ja tegi seda seekord hoolikalt. Maakohus leidis põhjendatult, et seetõttu võis tema allkiri tavapärasest erineda. See, et maakohus loetles veel asjaolusid, mis võisid põhjustada tavapärasest erineva allkirja kirjutamist (vanus, tervisehäire, allkirja muutumine ajas), ei ole ebaõige, arvestades asjaolu, et võrdlusmaterjaliks olid allkirjad aastatest 1996-2017.
29.Apellatsioonkaebuses väidab hageja üldsõnaliselt, et tunnistajate ütlused on vastuolus kostja väidetega. Ringkonnakohus nendes vastuolusid ei tuvastanud. Tunnistajad andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, kuidas koduse testamendi allkirjastamine toimus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda.
30.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et tunnistajad ei saanud olla kindlad, kas testamendi allkirjastas CC või keegi teine. Tunnistajate ütluste kohaselt olid nad CC-ga juba varem tutvunud. See, mitu korda nad olid kohtunud, ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust. Tunnistaja SS kinnitas testamendi allkirjastamisega seonduvaid asjaolusid kirjeldades muu hulgas seda, et ta nägi enne testamendi allkirjastamist CC isikutunnistust. Asjaolu, et KK ei kirjeldanud ütlusi andes isikutunnistusega tutvumist, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest maakohus tunnistajatele selle kohta küsimusi ei esitanud. Samuti ei esitanud maakohus tunnistajatele küsimusi selle kohta, kes kirjutas testamendile kuupäeva ja mis kell see allkirjastati. Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks allkirjastamise kellaaeg olulise tähtsusega. Seadus ei näe ette, et kodusele testamendile tuleb märkida selle allkirjastamise kellaaeg. Tunnistaja KK ei kinnitanud, et testament allkirjastati 2018.aastal, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Tunnistaja ütles 23.01.2019 kohtuistungil, et seda tehti eelmisel aastal, kuid see on ilmselgelt sõnavääratus, sest tunnistaja jättis arvestamata, et aasta oli vahetunud. Maakohus on käsitlenud testamendi tegemise aja küsimust piisava põhjalikkusega ja leidis põhjendatult, et testament tehti 19.10.2017. Ringkonnakohtul puudub alus teistsuguse järelduse tegemiseks.
31.Testamendi tühisuse tuvastamise hagi aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolud, et testament ei ole hageja suhtes positiivne ja tal on kahtlused selle koostamise asjaolude suhtes. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt välja toodud asjaolu, et CC ja hageja omavahel ei suhelnud. Tuvastatud asjaolude ja tõendite valguses on arusaadav ja eluliselt usutav CC soov pärandada oma vara kostjale, st isikule, kes temaga suhtles ja teda erinevate toimingute tegemisel abistas. CC sellekohast soovi tõendavad ka tunnistajate KK ja SSi ütlused.
32.Maakohus ei võtnud tõenditena asja juurde kostja esitatud AA pangakonto väljavõtet ja telefonikõnede väljavõtteid (protokolliline määrus tlk 47). Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited eelnimetatud dokumentide sisu tõlgendamise kohta.
33.Kuna ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
34.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu neid rahaliselt kindlaks ei määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.