Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hagejad esitasid kohtule hagi, milles paluvad kohustada kostjat kaaspärijana andma tahteavalduse hagejatele teiste kaaspärijatena pangatoimingute tegemiseks pärandaja arvelduskontol asuva rahaga 2/3 osas. Hagiavalduse kohaselt tõestas Jõhvi notar xxx xxx pärimistunnistuse, mille kohaselt on M K pärijateks 1/3 suuruses mõttelises osas pärandaja pojad G K ja V K ning 1/3 suuruses mõttelises osas pärandist loobunud poja G K tütar K K. Pärandaja arvelduskontol on seisuga 30.11.2018 rahalised vahendid summas 33 932, 63 eurot. 1(3)

2-19-11310 Swedbank AS nõab, et pärandaja raha käsutamiseks ilmuksid kõik kaaspärijad pangatoimingute tegemiseks panka ühiselt. Samuti selgitas pank, et võimalus on kaaspärijal teha notariaalne või pangasisene volitus oma pärandvara käsutamiseks. Lisaks märkis pank, et kui kolmas pärija pärandvara hulka kuuluva raha vastu huvi ei tunne, saab volikirjas märkida, et teistel pärijatel on õigus tema osa pärandvarast käsutada. Kuivõrd kostja keeldub vajalike pangatoimingute tegemiseks tahteavalduse andmisest, s.o koos kaaspärijatega panka minemisest, samuti ei ole ta nõus andma volitust kaaspärijatele vajalike pangatoimingute tegemiseks, siis asendab TsÜS § 68 lg 5 kohaselt tema tahteavaldust sellekohane kohtulahend.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, arvestades hagis esile toodut, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, st. /hagi on perspektiivitu. Selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peavad olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Esmalt peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest vm õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu, mis on tuvastatav kas seaduse või lepingu alusel. Kolmandaks peab kohtuotsus kohustama isikut tahteavaldust tegema. Eeltoodust tuleneb, et selleks, et kaaspärija (kaasomaniku) tahteavaldust TsÜS § 68 lg 5 järgi kohtuotsusega asendada, peab viimasel olema tulenevalt seadusest, lepingust või muust õiguslikust alusest kohustus pärandit teatud viisil kasutada. Kohtu hinnangul ei tulene seadusest ega praegusel juhul muust õiguslikust alusest kaasomanikule kohustust anda tahteavaldus kaasomandi kasutamiseks teatud viisil, sh. pangatoimingute tegemiseks. Kui kaasomanike vahel on vaidlus pärandi k(ä)asutamise üle, võib iga kaaspärija nõuda PärS §-st 153 ja 154 ja AÕS § 76 lg 1 tulenevalt pärandvara ühisuse lõpetamist/pärandvara jagamist. Hagiavaldusest ei tulene ka see, et tegemist oleks olukorraga kus väidetav pärandi valdamine ja kasutamine ei oleks kõigi kaasomanike huvides. Teiseks, et teha kindlaks tahteavalduse sisu mille andmiseks kaasomanikku (kostjat) soovitakse kohustada, peab olema tuvastatav tehing mida soovitakse teha. Antud juhul ei selgu hagiavaldusest isegi see, millist tehingut hagejad kaaspärijatena pärandiga teha soovivad (märgitud on, et ainult pangatoiminguid). Järelikult ei ole ka võimalik teha kindlaks tahteavalduse sisu, mille andmiseks kostjat soovitakse kohustada. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (RKTKo 2-14-11930 p 18). Hagiavalduse nõudeks on kohustada kostjat andma tahteavaldus teistele kaaspärijatele pärandiks oleva rahaga pangatoimingute tegemiseks. Ehkki hagi sisust tervikuna võib järeldada, et hagejad soovivad teatud kostja tahteavalduse asendamist kohtuotsusega, siis hagi nõue selliselt sõnastatud ei ole, sest hagejad paluvad kohustada kotjat tahteavaldust andma, mitte ei palu kostja tahteavaldust asendada. Hagiavaldusest nähtub, et kostja keeldub panka minemast ja ei ole nõus andma volitust, kuid kohtulahendiga ei saa asendada kostja panka minemist ja volituse andmist. Kohtulahendiga saab asendada tahteavaldusi mitte isiku tegevusi. Eeltoodust tulenevalt ei vasta hagi nõue hagiavaldusele kehtestatud tingimustele ja sellise hagi rahuldamine ei ole ka sellel põhjusel võimalik ja hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

2(3)

2-19-11310

TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et käesoleva määruse jõustumisel tagastab kohus nõuetele vastava taotluse esitamisel tasutud riigilõivu.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.