Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
08.augustil 2019.a, Tallinnas
Hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-17-16379 K S hagi IEG Holding OÜ vastu IEG Holding OÜ osanike 18.10.2017.a koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks 3 500 eurot
nende Hageja: K S (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: IEG Holding OÜ (registrikood 12816445, asukoht Pärnu mnt 232/5, 11314 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat V O (Advokaadibüroo TRINITI, Tartu mnt 2, 10145 Tallinn; epost: [email protected]) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata K S hagi IEG Holding OÜ vastu IEG Holding OÜ osanike 18.10.2017.a koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
2.Jätta poolte menetluskulud K S’i kanda.
3.Välja mõista K S’ilt IEG Holding OÜ kasuks menetluskulu summas 1 180,41 eurot.
4.Välja mõista K S’ilt IEG Holding OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 180,41 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
K S’il tasuda kostja IEG Holding OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulu Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele nr. xxx, märkides maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri „2-17-16379“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.K S esitas 02.11.2017.a kohtule hagi IEG Holding OÜ vastu IEG Holding OÜ osanike 18.10.2017.a koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 18.10.2017.a kostja osanike koosolek, millisel valiti kostja juhatuse liikmeteks A L ja M P. Hageja leiab, et nimetatud otsused on vastuolus kostja põhikirjaga. Alternatiivselt palub hageja tunnistada kehtetuks 18.10.2017.a toimunud kostja osanike koosoleku päevakorrapunktis 1 ja 2 vastuvõetud otsused ning määrata juhatuse liikmeks H P. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 300 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et põhikirjas sätestatud otsuste vastuvõtmise 51 % nõue isikuvalimistele ei laiene. Et 51 % nõue laieneks ka isikuvalimistele, peaks see olema põhikirjas sõnaselgelt ette nähtud. Põhikirjas on 51 % nõue selgelt ettenähtud vaid ÄS § 174 lg 1 ja 2 suhtes, kuid mitte sama paragrahvi lg 3 suhtes. Põhikirja p-st 3.5 nähtub, et juhatuse liikmete arv on määratud vahemikuna. Sellest tuleneb, et juhatuse liikmete arvu otsustamist ei ole vaja eraldi osanike poolt otsustada. Osanike poolt valitavate juhatuse liikmete arv peab vaid jääma põhikirjas sätestatud vaheMu. Kostja 18.10.2017.a osanike koosolekul oli 2 päevakorrapunkti. Esimene päevakorrapunkt nägi ette A Li täiendavaks juhatuse liikmeks valimise. Teine päevakorrapunkt nägi ette täiendava juhatuse liikme valimise, kandidaatideks olid esitatud M P ja H P. Hääletamine toimus iga päevakorra punkti kohta eraldi. Teise päevakorra punkti hääletamisel sai rohkem hääli kandidaat M P. Seega puudub alus määrata juhatusse H P. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 1 791,40 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja toimiku kõigi materjalidega, uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Menetlusosalised on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohus on 08.04.2019.a kohtumäärusega määranud lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses (t/l 41 pöördel, 62, 84).
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.04.2018.a kohtumääruses (t/l 51).
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja 18.10.2017.a toimunud osanike koosolekul vastuvõetud otsused on kooskõlas põhikirjaga ning kehtivad. Samuti leiab hageja, et kostja on suurendanud juhatuse liikmete arvu.
7.ÄS § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest.
8.Kostja 18.10.2017.a toimunud osanike koosolekul võeti vastu järgmised otsused: 1. Valida Ühingu juhatuse üheks täiendavaks liikmeks A L. 2. Valida Ühingu juhatuse täiendavaks
liikmeks M P (t/l 3-4).
9.Kohus annab esmalt hinnangu hageja väitele, et kostja on suurendanud äriühingu juhatuse liikmete arvu.
10.Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 2 esimese lause kohaselt võib juhatusel olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. ÄS § 184 lg 1 esimese lause kohaselt valitakse juhatuse liikmed ja kutsutakse tagasi osanike poolt.
11.Kostja põhikirja punkti 3.5 järgi valitakse osaühingu juhatus tähtajatult ning juhatuse liikmete arv on 1-5 (t/l 14). Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et kostja juhatuse liikmeteks on K S, V S ja V O (t/l 27).
12.Kohtule esitatud kostja 18.10.2017.a osanike koosoleku protokollist ei nähtu, et nimetatud koosolekul on otsustatud juhatuse liikmete koguarvu määramist. Päevakorras on olnud juhatuse ühe täiendava liikme valimine ja juhatuse täiendava liikme valimine (t/l 34-35).
13.Kuivõrd kostja põhikirja punktis 3.5 on sätestatud juhatuse liikmete arv vahemikuna, siis ei ole kohtu hinnangul vajalik juhatuse liikmete arvu otsustamiseks eraldi osanike poolt otsust vastu võtta.
14.Hageja leiab, et kostja põhikirja punktist 3.3 tulenevalt peab kandidaat saama 51 % koosolekul esindatud häältest (t/l 20 pöördel). Kostja vastava hageja käsitlusega ei nõustu.
15.ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
16.Kostja põhikirja punkti 3.3 kohaselt on osanike otsus võetud vastu, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51 % ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti (t/l 14).
17.Riigikohus on 27.10.2011.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-97-11 punktis 25 leidnud, et ÄS § 174 lg 3 järgi loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, ning häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sarnase regulatsiooni kohaldamist erinormina on Riigikohus kinnitanud ka varem (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-11, p 14; 16. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-08, p-d 12 ja 13).
18.Riigikohus on 18.12.2006.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-130-06 punktis 14 selgitanud, et ÄS § 174 lõikes 3 sätestatud häälteenamuse nõue kehtib juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud kõrgendatud häälteenamuse nõuet.
19.Harju Maakohus on pooltevahelises vaidluses tsiviilasjas nr. 2-16-17505 leidnud, et poolte tahe on olnud, et juhatuse tegevust ei saa üks osanik või juhatuse liige blokeerida ning et osanike ühine tahe ei olnud luua erandit ÄS § 174 lg 3 regulatsioonist (t/l 71-74). Tallinna Ringakonnakohus on eelpool viidatud maakohtu otsuse jätnud 31.10.2018.a muutmata (t/l 75-79). Kohtu ette toodud asjaolud ei anna kohtule alust asuda käesoleval juhtumil erinevale seisukohale.
20.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja põhikirja punktis 3.3 ei ole sätestatud erandit ÄS § 174 lg 3, vaid tegemist on ÄS § 174 lg 1 ja 2 toodust erineva regulatsiooniga.
21.Seega leiab kohus, et kostja 18.10.2017.a osanike koosolekul vastuvõetud otsused on kehtivad ning hagi rahuldamisele ei kuulu.
22.Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude, millise kohaselt kui kohus ei leia, et hagejal on
õigus, siis rahuldada hagiavaldus ja tunnistada kehtetuks 18.10.2017.a toimunud kostja osanike koosoleku päevakorrapuntkis 1 ja 2 vastuvõetud otsused ning määrata juhatuse liikmeks H P (t/l 21).
23.Kohus leiab, et vastav hageja alternatiivne nõue rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd teise 18.10.2017.a toimunud kostja osanike päevakorra punkti 2 päevakorras oli ühe täiendava juhatuse liikme valimine kahe kandidaadi hulgast ning hääli sai rohkem M P. Seega ei ole hageja nõue määrata kostja juhatuse liikmeks H P põhjendatud ja rahuldamisele see ei kuulu.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 132 lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
26.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
27.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1 791,40 eurot (koos käibemaksuga) (t/l 97-98). Hageja leiab, et kostja menetluskulud on ebamõistlikult suured (t/l 67-68).
28.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 130 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 130 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 33-1-82-14).
29.Kostja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 07.12.2017 pidanud telefoni teel nõu kliendiga seoses kostja vastuse koostamise ja tõendite esitamise vajalikkusega, kujundanud positsiooni 2 tundi, 07.12.2017 tutvunud kohtuasja materjalidega ning mõelnud välja edasise tegevuse 40 minutit, 20.12.2017 koostanud kostja vastuse ja menetluse peatamise taotluse 3 tundi, 20.12.2017 koostanud kostja vastuse ja menetluse peatamise taotluse 1 tund, 11.04.2018 tutvunud 09.04.2018 kohtumäärusega ja analüüsinud edasist tegevuskava 15 minutit, 18.04.2018 koostanud menetluskulude nimekirja 15 minutit, 21.05.2018 ettevalmistunud Harju Maakohtu 22.05.2018 kohtuistungiks 2 tundi, 10.01.2019 koostanud menetluse uuendamise taotluse 1 tund, 18.04.2019 koostanud kostja täiendavad seisukohad 1 tund 19 minutit. Kokku on kostja esindaja ajakulu 11 tundi 29 minutit ehk 1 492,83 eurot, millele lisandub käibemaks summas 298,57 eurot.
30.Arvestades asja materjale, leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu kuulub vähendamisele. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavaldusele vastuse koostamiseks ja tõendite kogumiseks kokku 4 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistumise põhjendatud ajakuluks peab kohus 1 tundi, kuivõrd tegemist ei ole olnud õiguslikult keeruka ja ajamahuka vaidlusega.
31.Põhjendamatu on kostja esindajakulu nõue, mis on tekkinud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega, kuivõrd see ei kuulu kooskõlas Riigikohtu 06.05.2015.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 (vt. kohtumääruse punkti 13) hüvitamisele.
32.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ülejäänud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja esindaja ajakulu kokku 7 tundi 34 minutit ehk 983,67 eurot, millele lisandub käibemaks summas 196,74 eurot, kokku 1 180,41 eurot (983,67 + 196,74).
33.Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 1 180,41 eurot.
34.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
35.Kostja on taotlenud, et hageja tasuks väljamõistetavad menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ arvelduskontole nr. xxx (t/l 86). Kohus leiab, et vastav kostja taotlus kuulub rahuldamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.