Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-18-127129

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Creditreform Eesti OÜ hagi H. K. vastu võlgnevuse nõudes. Kostja ja Eesti Energia AS vahel sõlmiti elektrileping nr xxx ning tarbimiskohaks määrati xxx. Elektrileping hakkas kehtima 16.08.2014.a. Leping lõpetati kliendi avalduse alusel 03.10.2016. Eesti Energia AS loovutas 04.06.2018 nõude Creditreform Eesti OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt võlgnevus 265,51 eurot s.o põhivõlgnevus 193,02 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 42,49 eurot, viivised alates 11.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning menetluskulud 245 eurot sh tasutud riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hagimenetluses 150 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 17.06.2019. Hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 01.07.2019. Kostja esitas kohtule 01.07.2019 taotluse vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks, et seoses vanglast vabanemisega ei olnud aega kohtumäärusele vastata. Seoses kohtuniku ja kohtujuristi puhkusega jäi kostja taotlusele kirjalik vastus taotluse osas saatmata.

2-18-127129 Kuid sisuliselt on kostjal on olnud aega esitada vastus hagile taotluse esitamisest 1 kuu jooksul so kuni 02.08.2019. Otsuse tegemise aja seisuga ei ole kostja kirjalikke vastuväiteid hagile ja kirjalikku vastust kohtule esitanud. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 265,51 eurot (kakssada kuuskümmend viis eurot, 51 senti), millest põhivõlg 193,02 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 42,49 eurot ning viivised alates 11.05.2019 kuni põhinõude summas 193,02 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja H. K. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 245 eurot sh tasutud riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hagimenetluses 150 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et menetluskulud on põhjendatud täies ulatuses. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot. Riigikohus on selgitanud, et väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (RKTKm 3-2-1-4-15 p 14).

2-18-127129 Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 245 eurot (75+20+150) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.