2-18-7753
Kohtuasja number
2-18-7753
Määruse tegemise aeg ja koht
02. august 2019, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
A V ja T V hagi E S vastu korteromandi pärandvara koosseisu kuulumise tuvastamise, annakusaaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise ja korteromandi omandiõiguse tunnustamise nõudes
Menetlustoiming
Läbivaatamata jätmine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja I:
A V (ik XXX)
Hageja II:
T V (ik XXX)
Kostja:
E S (ik XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-18-7753 Viru Maakohtu menetluses on A V ja T V hagi E S vastu korteromandi pärandvara koosseisu kuulumise tuvastamise, annakusaaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise ja korteromandi omandiõiguse tunnustamise nõudes. Hagejate andmete kohaselt on kostja surnud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Hagejad teatasid kohtule, et kostja on surnud 20. aprillil 2018. Hagejate teatisele on lisatud väljavõtte virtuaalsest sotsiaalvõrgustikust Odnoklasniki.ru, et kostja endise kolleegi andmetel on kostja surnud 20. aprillil 2018 (t.l.-45-46). Kohus koostas ja edastas õigusabi taotluse Vene Föderatsiooni pädevale ametiasutusele, et saada ametlikud andmed ja tõendid kostja surma ja kostja tütre kohta. Vene Föderatsiooni pädeva ametiasutuse poolt tuli kohtule vastus ainult kostja tütre osas, et pädeval ametiasutusel puuduvad andmed kostja tütre kohta. Kohus leiab, et kostja jaoks loetakse tsiviilkohtumenetlus alanuks ajast, mil kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud. Kohus tuvastas, et hagejad esitasid kohtule hagi 18. mail 2018, Viru Maakohtu 19. septembri 2018 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas kohtumääruse koos hagiavaldusega kostjale. Hagejate andmetel on kostja surnud 20. aprillil 2018. Seega on kostja surnud enne hagi kohtule esitamist, hagi menetlusse võtmist ja hagiavalduse kätte toimetamist. Kohtule ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kostja suri enne temale menetlusdokumentide kättetoimetamist ning seega tsiviilasja nr 2-18-7753 menetlust ei saa lugeda kostja suhtes alanuks. Kohus leiab, et hagejad ei saa esitada käesoleva menetluse raames oma nõuet kostja pärija, s.o uue kostja vastu, kuna kostja jaoks ei olnud menetlus veel alanud ning seetõttu ei ole kostja menetlusõigusjärglus võimalik. Kostja üldõigusjärglane saaks menetlusse astuda vaid juhul, kui ka kostja jaoks oleks menetlus alanud, s.o kostjale oleks hagiavaldus kätte toimetatud. Lähtuvalt TsMS § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hagejad taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on surnud ja vastavalt TsMS § 201 lg 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg
on kostja kaotanud tsiiviilkohtumenetlusteovõime. Hagi ei saa esitada tsiiviilkohtumenetlusteovõimetu (surnud) isiku vastu ja seetõttu ei ole hagiga võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Kohus leiab, et hagi tuleb hagi jätta läbivaatamata. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. 2(3)
2-18-7753 Kohus selgitab hagejatele, et oma nõude lahendamiseks kohtus võivad hagejad esitada kohtule uue hagiavalduse uue kostja vastu uue tsiviilkohtumenetluse raames. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Lähtuvalt TsMS § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seega tuleb menetluskulud jätta võrdsetes osades hagejate kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ning arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hagejate kanda ja hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.